Samas on surve all need teadlased, kes t\u00f6\u00f6tavad rahvusvahelistes uurimisgruppides. V\u00e4ga paljudes teistes riikides on avatud teaduse poliitika vastu v\u00f5etud. Nende riikide \u00fclikoolides on vastavad juhendid olemas, mida sel juhul peaksid ka Eesti teadlased j\u00e4rgima.<\/p>\n
An Analysis of Open Data and Open Science Policies in Europe<\/a>\u00a0(update 6, August 2020) SPARC Europe poolt annab \u00fclevaate Euroopa riikide avatud teaduse poliitikatest ning\u00a0olemasolevatest juhendmaterjalidest. Eesti kuulub nende riikide hulka, kus avatud teaduse poliitikat ei ole, kuid sellegipoolest ollakse selles valdkonnas aktiivsed.<\/p>\n Kindlasti on suureks probleemiks teadlase aja- ja rahapuudus<\/strong>. Andmehaldus ei ole eraldi rahastatud ning selleks tuleb v\u00f5tta raha grandist. Samas on kindel, et kui teadusprojekti planeerimise faasis on andmehaldus planeeritud, siis see hoiab\u00a0mujalt raha ning\u00a0aega kokku.<\/p>\n Sageli puuduvad teadlastel andmehalduse oskused<\/strong> ning isegi andmemahukaid uurimusi l\u00e4bi viivate t\u00f6\u00f6r\u00fchmade juures ei ole andmehalduse spetsialisti, kes \u00f5petaks, juhendaks ning vastutaks.<\/p>\n Kuna andmete jagamise praktika on enamikel erialadel suhteliselt uus n\u00e4htus, siis on loomulik, et teadlaskonnas on selle suhtes mitmeid eelarvamusi.<\/p>\n Teadlase k\u00f5ige suurem hirm on see, et keegi saab tema andmetest kasu enne, kui ta on ise avaldanud planeeritud artiklid<\/strong>. Andmeid ei pea avama enne artikli ilmumist ning kui on plaanis t\u00e4pselt samade andmetega veel midagi teha, saab kehtestada m\u00f5istliku embargoperioodi. On v\u00f5imalik avaldada avatud juurdep\u00e4\u00e4suga preprint, mis saab ka ajatempli ning\u00a0seega tagab andmete omanik, et tema artikkel on selle\u00a0alusel esimene.<\/p>\n Kardetakse andmete v\u00e4\u00e4rkasutust ja v\u00e4\u00e4rt\u00f5lgendamist<\/strong>, mis t\u00e4hendab, et keegi teine v\u00f5ib teha andmete alusel hoopis teistsuguseid j\u00e4reldusi. Teadlased ei ole p\u00f5him\u00f5tteliselt andmete jagamise vastu, kuid seda eelistatakse teha n\u00f5udmisel, et saaks anda lisaselgitusi. Oma andmete kohta arvatakse, et andmekogu v\u00f5ib olla liiga suur v\u00f5i liiga keerukas teistele m\u00f5istmiseks.<\/p>\n Sellistel puhkudel ongi oluline, et andmed oleksid h\u00e4sti organiseeritud, dokumenteeritud, varustatud metaandmete ja README.txt failiga.<\/p>\n<\/blockquote>\n Omaette teema on andmete autori\u00f5igused, litsentsid, isikuandmete kaitse<\/strong>. Kuna see on keeruline ning juristi abi ei ole lihtne saada, eelistatakse andmeid mitte avada.<\/p>\n Siit graafikult saab kiiresti \u00fclevaate probleemidest, mida teadlased tajuvad oma andmeid jagades:<\/p>\n Science, Digital; Hahnel, Mark; McIntosh Borrelli, Leslie; Hyndman, Alan; Baynes, Grace; Crosas, Merce; et al. (2020): The State of Open Data 2020. Digital Science. Report. <\/span>https:\/\/doi.org\/10.6084\/m9.figshare.13227875.v2\u00a0<\/a><\/p>\n 2022. aasta andmetel on teadlaste arvamus andmete jagamist takistavatest asjaoludest veidi muutunud. Andmed on erinevate valimite p\u00f5hjal, seega ei ole v\u00e4ga t\u00e4pselt v\u00f5rreldavad, aga tendents on n\u00e4ha.<\/p>\n Oktoobris 2022 avaldati j\u00e4rjekordne v\u00e4ljaane k\u00fcsitlusuuringust: Science, Digital; Goodey, Gregory; Hahnel, Mark; Zhou, Yuanchun; Jiang, Lulu; Chandramouliswaran, Ishwar; et al. (2022): The State of Open Data 2022<\/strong>. Digital Science. Report. https:\/\/doi.org\/10.6084\/m9.figshare.21276984.v5\u00a0<\/a><\/p>\n Siit on vastukaaluks hea n\u00e4ha, mis motiveerib teadlasi oma andmeid avaldama:<\/p>\n Lisalugemist<\/span><\/strong>: \u00dclevaateartikkle teeb kokkuv\u00f5tte aastatel 2004-2019 avaldatud artiklitest teaduse avaandmete teemal, tuues v\u00e4lja palju p\u00f5hjuseid, miks andmeid jagatakse v\u00f5i ei jagata (Tabelite avamiseks suures formaadis klikata iga tabeli juures oleval DOI-l).<\/p>\n Zuiderwijk A, Shinde R, Jeng W (2020) What drives and inhibits researchers to share and use open research data? A systematic literature review to analyze factors influencing open research data adoption. PLoS ONE 15(9): e0239283. https:\/\/doi.org\/10.1371\/journal.pone.0239283<\/a><\/p>\n Nagu n\u00e4ha, on k\u00f5ik \u00fclaltoodud uuringute tulemused avaldatud mitu aastat tagasi. Euroopa riigid on j\u00f5udnud sellisesse punkti, kus niisugusi k\u00fcsimusi teadlastelt enam ei k\u00fcsita, sest avatud teadusest on saanud normaalne hea teadus. Individuaalsed hirmud v\u00f5ivad olla m\u00f5ningal m\u00e4\u00e4ral s\u00e4ilinud, kuid \u00fcldjuhul on teadusasutused need oma toetava tegevusega maandanud.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Probleemid Eestis on praegu \u00fcheks probleemiks selge avatud teaduse ja avaandmete poliitika puudumine. Selle t\u00f5ttu ei ole v\u00e4lja kujunenud ka institutsionaalseid n\u00f5udeid ning praktikat, kuidas t\u00e4pselt ja kui palju peaks teadlane avatud teadusesse panustama ning mida ta selle eest vastu …<\/p>\n","protected":false},"author":78,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-30","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/andmehaldus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/30","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/andmehaldus\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/andmehaldus\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/andmehaldus\/wp-json\/wp\/v2\/users\/78"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/andmehaldus\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=30"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/andmehaldus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/30\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":630,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/andmehaldus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/30\/revisions\/630"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/andmehaldus\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=30"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
\nEuroopas on olemas 15\u00a0riigil avatud teaduse poliitika.
\nEL riigid:\u00a0K\u00fcpros, T\u0161ehhi, Hispaania, Soome, Prantsusmaa, Holland, Belgia, Iirimaa, Leedu, Sloveenia, Slovakkia. Lisaks loetletutele veel \u0160veitsis, Norras, Serbias ja Suurbritannias.<\/p>\nTakistused<\/h3>\n
\n
![\"Problems](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/301\/problems_2020.png\" "\\"problems_2020.png\\"")
<\/p>\n![\"Obstacles\"](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/301\/obstacles.png\" "\\"obstacles.png\\"")
\nAllikas:\u00a0European Commission, Directorate-General for Research and Innovation,\u00a0European Research Data Landscape \u2013 Final report, Publications Office of the European Union, 2022,\u00a0https:\/\/data.europa.eu\/doi\/10.2777\/3648<\/a><\/p>\n![\"Motivation\"](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/301\/motivation_2022.png\" "\\"motivation_2022.png\\"")
<\/p>\n