{"id":21,"date":"2024-04-03T23:29:34","date_gmt":"2024-04-03T20:29:34","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/amr\/keskkond\/"},"modified":"2024-04-10T12:50:35","modified_gmt":"2024-04-10T09:50:35","slug":"keskkond","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/amr\/keskkond\/","title":{"rendered":"Keskkond"},"content":{"rendered":"<h2>Antibiootikumij\u00e4\u00e4gid keskkonnas<\/h2>\n<h3 class=\"Standard\">Antibiootikumij\u00e4\u00e4gid kui veekeskkonnale ohtlikud ained pinnavees<\/h3>\n<p class=\"Standard\">Vesi on peamine keskkonnaosa, mis v\u00f5tab vastu inimkasutusest tulevad ohtlikud ained.\u00a0 Veekogudesse juhitakse enamik pollumajanduses ja linnades kasutuses olnud veest. Vesi kannab ohtlike aineid edasi, sealt satuvad p\u00fcsivate omadustega ained elustikku ja p\u00f5hjasetetesse. Elustiku ja joogivee kaudu ringiga tagasi meie toidulauale.<\/p>\n<p class=\"Standard\">M\u00f5eldes antibiootikumide v\u00f5imalikule keskkonnaohule tuleb v\u00f5tta ette nende omadusi kirjeldav definitsioon. Antibiootikumid on ained, mis surmavad mikroorganisme v\u00f5i p\u00e4rsivad tugevalt nende kasvu ja mis terapeutilistes annustes ei kahjusta makroorganismi. Siit tulenebki, et olenevalt kogusest ohustavad nad erinevaid veekeskkonna \u00f6kos\u00fcsteemide tasmeid ning nende kontrollimatu kuhjumine looduses v\u00f5ib viia t\u00f5siste tagaj\u00e4rgedeni.<\/p>\n<p class=\"Standard\">Veekeskkonnale ja -keskkonna kaudu levivate ohtlike ainete j\u00e4lgimiseks ning keskkonda sattumise piiramiseks on Euroopa tasandil vastuv\u00f5etud j\u00e4rgnevad dokumendid:<\/p>\n<ul>\n<li class=\"Standard\">Veepoliitika raamdirektiiv 2000\/60\/E\u00dc (VRD), mis paneb paika \u00fcldised suunad veekeskkonna kaitsmiseks ja mille t\u00fctardirektiiv keskkonnakvaliteedi piirv\u00e4\u00e4rtuste kohta 2013\/39\/E\u00dc (EQS-direktiiv) kehtestab veekeskkonnale ohtlike ainete tasemed, millest alates satub veekogu ja selle \u00f6kos\u00fcsteem juba t\u00f5sisesse ohtu.<\/li>\n<li class=\"Standard\">2015 aastal avalikustati esimene EQS-direktiivi j\u00e4lgimisnimekiri (The first Watch List under the Environmental Quality Standards Directive). See on nimekiri ainetest, mille esialgne keskkonnaoht on juba t\u00f5estatud\u00a0 ning mille keskkonnam\u00f5jude ulatust hakatakse t\u00e4psemalt uurima. Vajadusel lisatakse nad tulevikus pidevat j\u00e4lgimist vajavate ainete nimekirja, et nendega seotud m\u00f5jusid kontroll all hoida. Kuidas j\u00e4lgimisnimekirja koostatakse ja kandidaat ainete t\u00e4psema taustainformatisooniga saab tutvuda dokumendist \u201cDevelopment of the first Watch List under the Environmental Quality Standards Directive.\u201d <a href=\"http:\/\/publications.jrc.ec.europa.eu\/repository\/bitstream\/JRC95018\/lbna27142enn.pdf\">http:\/\/publications.jrc.ec.europa.eu\/repository\/bitstream\/JRC95018\/lbna27142enn.pdf<\/a><\/li>\n<\/ul>\n<p class=\"Standard\">Antibiootikumid on 2015 aastast esimest korda veekeskkonnale ohtlike ainete j\u00e4lgimisnimekirjas. S\u00f5eluuringusse valiti kolm makroliidide klassi kuuluvat antibiootikumi: asitrom\u00fctsiin, klaritrom\u00fctsiin ja er\u00fctrom\u00fctsiin.<\/p>\n<p class=\"Standard\">\u00a0Tabel 2015 aasta EQS-direktiivi j\u00e4lgimisnimekirja lisatud antibiootikumid, kasutatud kogused Eestis ja nende esialgne keskkonnam\u00f5ju hinnang.<\/p>\n<table class=\"table table-hover\" style=\"width: 643px;\" border=\"0\" cellspacing=\"0\" cellpadding=\"0\">\n<tbody>\n<tr>\n<td valign=\"top\">\n<p class=\"TableContents\">Nimetus Eesti keeles<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p class=\"TableContents\">Nimetus ingilise keeles<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p class=\"TableContents\">Cas number<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p class=\"TableContents\">Kasutus inimmeditsiinis Eestis 2014 ravimistatistika alusel (Link 2)<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p class=\"TableContents\">Keskkonna m\u00f5ju mitte omav kontsentratsioon (PNEC) pinnavees (link 1)<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td valign=\"top\">\n<p class=\"Standard\">Asitrom\u00fctsiin<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p class=\"Standard\">Azithromycin<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p class=\"Standard\">83905-01-5<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p class=\"Standard\">81 kg<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p class=\"TableContents\">0.00009 mg\/l<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td valign=\"top\">\n<p class=\"Standard\">Klaritrom\u00fctsiin<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p class=\"Standard\">Clarithromycin<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p class=\"Standard\">81103-11-9<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p class=\"Standard\">437 kg<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p class=\"TableContents\">0.00013 mg\/l<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td valign=\"top\">\n<p class=\"Standard\">Er\u00fctrom\u00fctsiin<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p class=\"Standard\">Erythromycin<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p class=\"Standard\">114-07-8<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p class=\"Standard\">146 kg<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p class=\"Standard\">0.0002 mg\/l<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p class=\"TableContents\">Veel olid vaatluse all ofloksatsiin (ofloxacin cas 82419-36-1); tsiprofloksatsiin (ciprofloxacin cas 85721-33-1), kuid need j\u00e4id esilagu uuringutest v\u00e4lja.<\/p>\n<p class=\"TableContents\">Koguselist kasutuse infot veterinaarmeditsiinis 2014 aasta kohta ei ole toimeaine p\u00f5hiselt v\u00f5imalik leida.<\/p>\n<ul>\n<li class=\"TableContents\">Link 1 <a href=\"http:\/\/publications.jrc.ec.europa.eu\/repository\/bitstream\/JRC95018\/lbna27142enn.pdf\">http:\/\/publications.jrc.ec.europa.eu\/repository\/bitstream\/JRC95018\/lbna27142enn.pdf<\/a><\/li>\n<li class=\"Standard\">Link 2 <a href=\"http:\/\/www.ravimiamet.ee\/sites\/default\/files\/DDD_2014_est.pdf\">http:\/\/www.ravimiamet.ee\/sites\/default\/files\/DDD_2014_est.pdf<\/a><\/li>\n<\/ul>\n<p class=\"Standard\">Eestis ei ole varem veekogudest antibiootikumide j\u00e4\u00e4ke anal\u00fc\u00fcsitud. S\u00f5eluuring viiakse l\u00e4bi 2015 aasta teises pooles. Antibiootikumide j\u00e4\u00e4ke m\u00e4\u00e4ratakse kolmes veekogus. Tulemused avalikustab Keskkonnaministeerium. Paralleelselt teevad s\u00f5eluuringu k\u00f5ik Euroopa Liidu liikmed. Edasine uuringute ja seire vajadus otsustatakse s\u00f5eluuringu tulemuste p\u00f5hjal.<\/p>\n<h3 class=\"Standard\">Antibiootikumij\u00e4\u00e4gid v\u00e4lis\u00f5hus<\/h3>\n<p>\u00d5hu kaudu levivate antibiootikumi j\u00e4\u00e4kide kohta on veel v\u00e4he uuringuid ning seadusandlikul tasemel regulatsioonid puuduvad. Teadusuuringutes tuuakse v\u00e4lja suurema ohuna antibiootikumidele resistentsete bakterite levik \u00f5hu kaudu, aga ka bakterite leviku j\u00e4lgimiseks\u00a0 hetkel regulatiivsed meetmed puuduvad<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Antibiootikumij\u00e4\u00e4gid keskkonnas Antibiootikumij\u00e4\u00e4gid kui veekeskkonnale ohtlikud ained pinnavees Vesi on peamine keskkonnaosa, mis v\u00f5tab vastu inimkasutusest tulevad ohtlikud ained.\u00a0 Veekogudesse juhitakse enamik pollumajanduses ja linnades kasutuses olnud veest. Vesi kannab ohtlike aineid edasi, sealt satuvad p\u00fcsivate omadustega ained elustikku ja &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":39,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-21","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/amr\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/21","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/amr\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/amr\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/amr\/wp-json\/wp\/v2\/users\/39"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/amr\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=21"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/amr\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/21\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":590,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/amr\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/21\/revisions\/590"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/amr\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=21"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}