Keskkond

Antibiootikumijäägid keskkonnas

 Antibiootikumijäägid kui veekeskkonnale ohtlikud ained pinnavees

 Vesi on peamine keskkonnaosa, mis võtab vastu inimkasutusest tulevad ohtlikud ained.  Veekogudesse juhitakse enamik põllumajanduses ja linnades kasutuses olnud veest. Vesi kannab ohtlike aineid edasi, sealt satuvad püsivate omadustega ained elustikku ja põhjasetetesse. Elustiku ja joogivee kaudu ringiga tagasi meie toidulauale.

Mõeldes antibiootikumide võimalikule keskkonnaohule tuleb võtta ette nende omadusi kirjeldav definitsioon. Antibiootikumid on ained, mis surmavad mikroorganisme või pärsivad tugevalt nende kasvu ja mis terapeutilistes annustes ei kahjusta makroorganismi. Siit tulenebki, et olenevalt kogusest ohustavad nad erinevaid veekeskkonna ökosüsteemide tasmeid ning nende kontrollimatu kuhjumine looduses võib viia tõsiste tagajärgedeni.

Veekeskkonnale ja -keskkonna kaudu levivate ohtlike ainete jälgimiseks ning keskkonda sattumise piiramiseks on Euroopa tasandil vastuvõetud järgnevad dokumendid:

Veepoliitika raamdirektiiv 2000/60/EÜ (VRD), mis paneb paika üldised suunad veekeskkonna kaitsmiseks ja mille tütardirektiiv keskkonnakvaliteedi piirväärtuste kohta 2013/39/EÜ (EQS-direktiiv) kehtestab veekeskkonnale ohtlike ainete tasemed, millest alates satub veekogu ja selle ökosüsteem juba tõsisesse ohtu.

2015 aastal avalikustati esimene EQS-direktiivi jälgimisnimekiri (The first Watch List under the Environmental Quality Standards Directive). See on nimekiri ainetest, mille esialgne keskkonnaoht on juba tõestatud  ning mille keskkonnamõjude ulatust hakatakse täpsemalt uurima. Vajadusel lisatakse nad tulevikus pidevat jälgimist vajavate ainete nimekirja, et nendega seotud mõjusid kontroll all hoida. Kuidas jälgimisnimekirja koostatakse ja kandidaat ainete täpsema taustainformatisooniga saab tutvuda dokumendist “Development of the first Watch List under

the Environmental Quality Standards Directive.” http://publications.jrc.ec.europa.eu/repository/bitstream/JRC95018/lbna27142enn.pdf

 Antibiootikumid on 2015 aastast esimest korda veekeskkonnale ohtlike ainete jälgimisnimekirjas. Sõeluuringusse valiti kolm makroliidide klassi kuuluvat antibiootikumi: asitromütsiin, klaritromütsiin ja erütromütsiin.

 Tabel 2015 aasta EQS-direktiivi jälgimisnimekirja lisatud antibiootikumid, kasutatud kogused Eestis ja nende esialgne keskkonnamõju hinnang.

Nimetus Eesti keeles

Nimetus ingilise keeles

Cas number

Kasutus inimmeditsiinis Eestis 2014 ravimistatistika alusel (Link 2)

Keskkonna mõju mitte omav kontsentratsioon (PNEC) pinnavees (link 1)

Asitromütsiin

Azithromycin

83905-01-5

81 kg

0.00009 mg/l

Klaritromütsiin

Clarithromycin

81103-11-9

437 kg

0.00013 mg/l

Erütromütsiin

Erythromycin

114-07-8

146 kg

0.0002 mg/l

Veel olid vaatluse all ofloksatsiin (ofloxacin cas 82419-36-1); tsiprofloksatsiin (ciprofloxacin cas 85721-33-1), kuid need jäid esilagu uuringutest välja.

Koguselist kasutuse infot veterinaarmeditsiinis 2014 aasta kohta ei ole toimeaine põhiselt võimalik leida.

Link 1 http://publications.jrc.ec.europa.eu/repository/bitstream/JRC95018/lbna27142enn.pdf

Link 2 http://www.ravimiamet.ee/sites/default/files/DDD_2014_est.pdf 

Eestis ei ole varem veekogudest antibiootikumide jääke analüüsitud. Sõeluuring viiakse läbi 2015 aasta teises pooles. Antibiootikumide jääke määratakse kolmes veekogus. Tulemused avalikustab Keskkonnaministeerium. Paralleelselt teevad sõeluuringu kõik Euroopa Liidu liikmed. Edasine uuringute ja seire vajadus otsustatakse sõeluuringu tulemuste põhjal.

 Antibiootikumijäägid välisõhus 

Õhu kaudu levivate antibiootikumi jääkide kohta on veel vähe uuringuid ning seadusandlikul tasemel regulatsioonid puuduvad. Teadusuuringutes tuuakse välja suurema ohuna antibiootikumidele resistentsete bakterite levik õhu kaudu, aga ka bakterite leviku jälgimiseks  hetkel regulatiivsed meetmed puuduvad