{"id":20,"date":"2024-04-04T08:15:31","date_gmt":"2024-04-04T05:15:31","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/alusta-ettevotlusega\/ettevotte-raamatupidamine-bilanss\/"},"modified":"2024-04-19T08:16:59","modified_gmt":"2024-04-19T05:16:59","slug":"ettevotte-raamatupidamine-bilanss","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/alusta-ettevotlusega\/ettevotte-raamatupidamine-bilanss\/","title":{"rendered":"3. Ettev\u00f5tte raamatupidamine. Bilanss"},"content":{"rendered":"<blockquote>\n<p>Selle teema raames \u00f5pid tundma ettev\u00f5tte raamatupidamise p\u00f5hialuseid ja saad teada, mis on bilanss.<\/p>\n<\/blockquote>\n<h3>Finantsjuhtimine<\/h3>\n<p>Ettev\u00f5tte eelarve koostamine, finantsanal\u00fc\u00fcs ja rahavoogude juhtimine k\u00e4ivad k\u00e4sik\u00e4es. Finantsjuhtimine h\u00f5lmab endas nii finantsprognooside (-plaanide)\u00a0koostamist kui aruandlust ehk raamatupidamist.\u00a0<\/p>\n<p>Finantsprognoos koosneb kahest osast. \u00dcks osa on see, kui palju tuleb\u00a0raha sisse ja teine, kui palju raha v\u00e4lja l\u00e4heb. P\u00f5hjalikult on vaja\u00a0l\u00e4bi m\u00f5elda m\u00f5lemad, kusjuures esimeseks tegevusaastaks on soovitav tulud ja kulud lahti kirjutada kuu t\u00e4psusega ning lisada\u00a0kolme l\u00e4hima aasta vaade\u00a0aastase t\u00e4psusega. Rahavoogude prognoosi koostades tuleb vaadata nii seda, kui suur on\u00a0m\u00fc\u00fck \u00fches kuus, kui ka seda, millal raha laekub. Muidu v\u00f5ib juhtuda, et paberil vaadatuna on\u00a0ettev\u00f5te kenasti kasumis, kuid tegelikult\u00a0pole ettev\u00f5tte kontol raha, et palgad v\u00e4lja maksta.\u00a0Ettev\u00f5tte finantsanal\u00fc\u00fcs n\u00e4itab k\u00e4tte n\u00f5rgad kohad, n\u00e4iteks v\u00f5ib selguda, et suur osa ettev\u00f5tte\u00a0raha on\u00a0varude all kinni v\u00f5i tarnijate k\u00e4es, kellele on v\u00f5imaldatud pikk makset\u00e4htaeg. Sellise olukorra v\u00e4ltimiseks soovitatakse oma rahavoogusid kuu t\u00e4psusega ja vajadusel isegi n\u00e4dalate t\u00e4psusega prognoosida. Ja nii nagu eelarve koostamise juures juba sai mainitud, on oluline omada ka v\u00e4ikest reservi ootamatuteks kuludeks v\u00f5i m\u00f5ne kliendi poolt tekkinud v\u00f5la katteks.<\/p>\n<p>Prognoose tehakse k\u00f5ikide raamatupidamise p\u00f5hiaruannete l\u00f5ikes.\u00a0\u00a0<\/p>\n<p>T\u00e4psemalt saab finantsanal\u00fc\u00fcsi ja prognooside kohta lugeda Maakondlike Arenduskeskuste V\u00f5rgustiku veebilehe\u00a0blogist finantseerimise rubriigist. Otselink:\u00a0<a title=\"\" href=\"https:\/\/www.arenduskeskused.ee\/finantseerimine\/finantsanaluusi-ja-prognoosi-koostamine\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"https:\/\/www.arenduskeskused.ee\/finantseerimine\/finantsanaluusi-ja-prognoosi-koostamine\/\">https:\/\/www.arenduskeskused.ee\/finantseerimine\/finantsanaluusi-ja-prognoosi-koostamine\/<\/a>\u00a0<\/p>\n<h3>Raamatupidamine<\/h3>\n<p>Raamatupidamine kajastab ettev\u00f5tte varalist seisu, varade\u00a0moodustamise allikaid ning nendega seonduvaid tehinguid.<\/p>\n<p>Ei ole vahet, kas ettev\u00f5te korraldab raamatupidamist ise v\u00f5i ostab teenust sisse, kasutatakse spetsiaalseid raamatupidamise programme v\u00f5i tehakse seda k\u00e4sitsi \u2013 esitatavad andmed peavad olema \u00fcheselt arusaadavad nii sisemistele kui v\u00e4listele infotarbijatele.<\/p>\n<p>Majandusinfo tarbijad on eelk\u00f5ige<\/p>\n<ul>\n<li>ettev\u00f5tte omanikud (osanikud, aktsion\u00e4rid);<\/li>\n<li>v\u00f5lausaldajad ehk kreeditorid;<\/li>\n<li>kliendid;<\/li>\n<li>erinevad riiklikud organisatsioonid (Maksu- ja Tolliamet, \u00c4riregister, Statistikaamet jt);<\/li>\n<li>finantsasutused (pangad, liisingfirmad, b\u00f6rsid);<\/li>\n<li>investorid ja audiitorid.<\/li>\n<\/ul>\n<p>Raamatupidamine k\u00e4sitleb minevikku. Aruannetes on kajastatud minevikus\u00fcndmused.<\/p>\n<p>Ettev\u00f5tte raamatupidamise aruannete alusel langetatakse v\u00e4ga\u00a0erinevamaid otsuseid:<\/p>\n<ul>\n<li>kas anda v\u00f5i v\u00f5tta laenu;<\/li>\n<li>kas investeerida;<\/li>\n<li>kas m\u00fc\u00fca krediiti (anda pikem makset\u00e4htaeg);<\/li>\n<li>kas minna ettev\u00f5ttesse t\u00f6\u00f6le.<\/li>\n<\/ul>\n<h3>Raamatupidamise olemus<\/h3>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"656\" height=\"383\" class=\"alignnone wp-image-67\" style=\"width: 350px; height: 204px; float: right;\" title=\"Kassa- ja tekkep\u00f5hise arvestuse erinevus\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/587\/kassa-ja_tekkepohine_arvestus.png\" alt=\"AE_3_3_kassa-ja-tekkep\u00f5hine_arvestus\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/587\/kassa-ja_tekkepohine_arvestus.png 656w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/587\/kassa-ja_tekkepohine_arvestus-300x175.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 656px) 100vw, 656px\">Enamasti peetakse raamatupidamises arvestust tulu tekkimise j\u00e4rgi, st kas kassap\u00f5hiselt v\u00f5i tekkep\u00f5hiselt.<\/p>\n<p><strong>Kassap\u00f5hine<\/strong> arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt raha laekumisele v\u00f5i v\u00e4ljamaksmisele.<\/p>\n<p><strong>Tekkep\u00f5hise <\/strong>arvestuse puhul kajastatakse majandustehinguid siis, kui nad toimuvad, s\u00f5ltumata sellest, kas raha on laekunud v\u00f5i v\u00e4lja makstud.<\/p>\n<h3>Ettev\u00f5tte varad ja kapital<\/h3>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"739\" height=\"733\" class=\"alignnone wp-image-64\" style=\"width: 250px; height: 248px; float: right;\" title=\"Ettev\u00f5tte varade ringlus\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/587\/ettevotte_varade_ringlus.png\" alt=\"AE_3_3_Ettev\u00f5tte varade ringlus\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/587\/ettevotte_varade_ringlus.png 739w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/587\/ettevotte_varade_ringlus-300x298.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/587\/ettevotte_varade_ringlus-150x150.png 150w\" sizes=\"auto, (max-width: 739px) 100vw, 739px\">Ettev\u00f5te vajab tegutsemiseks mitmesugust vara.\u00a0<\/p>\n<p>Varad on ettev\u00f5ttele kuuluvad rahaliselt hinnatavad asjad ja \u00f5igused.<\/p>\n<p>Asjad on n\u00e4iteks auto, masinad ja seadmed, inventar, m\u00f6\u00f6bel, materjalivaru.<\/p>\n<p>\u00d5igus on lepinguline \u00f5igus saada teiselt osapoolelt raha v\u00f5i muud vara.<\/p>\n<p>N\u00e4iteks, kui ettev\u00f5te m\u00fc\u00fcs ostjale kaupa, siis lepitakse kauba \u00fcleandmisel kokku makset\u00e4htaeg \u2013 20 p\u00e4eva. Sellisel juhul ei saa m\u00fc\u00fcja kauba \u00fcleandmisel tasu, aga tal tekib \u00f5igus saada tasu 20 p\u00e4eva jooksul p\u00e4rast m\u00fc\u00fcki.<\/p>\n<p>Vara jaguneb kahte suurde r\u00fchma \u2013 k\u00e4ibevara ja p\u00f5hivara.<\/p>\n<p><strong>K\u00e4ibevara <\/strong>on vara, mis eeldatavasti kasutatakse \u00e4ra \u00fche aasta jooksul.<\/p>\n<p>K\u00e4ibevaraks on n\u00e4iteks<\/p>\n<ul>\n<li>raha;<\/li>\n<li>l\u00fchiajalised n\u00f5uded;<\/li>\n<li>varu (tooraine, materjal, l\u00f5petamata ja valmistoodang).<\/li>\n<\/ul>\n<p><strong>P\u00f5hivara <\/strong>on vara, mida eeldatavasti kasutatakse \u00fchest aastast pikema aja jooksul.<\/p>\n<p>P\u00f5hivaraks on n\u00e4iteks<\/p>\n<ul>\n<li>hooned;<\/li>\n<li>autod;<\/li>\n<li>masinad ja seadmed.<\/li>\n<\/ul>\n<p>P\u00f5hivarana soetatud vara on sageli vara, mida ettev\u00f5te kasutab enda poolt m\u00fc\u00fcdavate toodete valmistamiseks v\u00f5i teenuste osutamiseks.\u00a0<\/p>\n<p>P\u00f5hivara v\u00e4\u00e4rtus v\u00e4heneb selle kasutamise aja jooksul ning raamatupidamises kantakse p\u00f5hivara selle kasutamise aja jooksul kuludesse osade kaupa.<\/p>\n<p>P\u00f5hivara kandmist kuludesse nimetatakse amortiseerimiseks. See on oluline ka toodete omahinna ja m\u00fc\u00fcgihinna kujundamise seisukohast.<\/p>\n<h3>Oma- ja v\u00f5\u00f5rkapital<\/h3>\n<p>Varad soetatakse oma- ja v\u00f5\u00f5rkapitali kasutades. V\u00f5\u00f5rkapitali nimetatakse teisiti ka kohustiseks. Kohustis\u00a0on ettev\u00f5ttel lasuv rahaliselt hinnatav v\u00f5lg, mis tuleb t\u00e4htajaks tagasi maksta.<\/p>\n<p>Kohustised jagunevad kaheks<\/p>\n<ul>\n<li>l\u00fchiajalised kohustised, mis tuleb tasuda \u00fche aasta jooksul;<\/li>\n<li>pikaajalised kohustised, mille tasumise t\u00e4htaeg on kaugemal kui \u00fcks aasta.<\/li>\n<\/ul>\n<p>Kui ettev\u00f5te tasub \u00e4ra k\u00f5ik oma kohustised, j\u00e4\u00e4b j\u00e4rele omakapitaliga v\u00f5rdne osa varasid.<\/p>\n<p>Omakapital n\u00e4itab, millises ulatuses on omanikud ettev\u00f5ttesse raha sisse pannud ja kui palju on ettev\u00f5te kasumit teeninud.<\/p>\n<p>Omakapital ehk kohustistest vaba raha v\u00f5rdub arvuliselt varaga, millest on maha lahutatud kohustused.<\/p>\n<p>OMAKAPITAL =\u00a0\u200bVARA \u2013 KOHUSTISED (kohustused)<\/p>\n<p>Omakapital on seega omanikele kuuluv vara ja kui omakapital on piisavalt suur, v\u00f5ivad omanikud ettev\u00f5ttest osa raha v\u00e4lja v\u00f5tta, st endale dividende maksta.<\/p>\n<h3>Raamatupidamise aruanded<\/h3>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"736\" height=\"373\" class=\"alignnone wp-image-65\" style=\"width: 250px; height: 127px; float: right;\" title=\"Seosed bilansi, kasumiaruande ja rahak\u00e4ibe aruande vahel\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/587\/screenshot_101.png\" alt=\"AE_3_2_bilanss\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/587\/screenshot_101.png 736w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/587\/screenshot_101-300x152.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 736px) 100vw, 736px\">Igal ettev\u00f5ttel on kohustus koostada p\u00e4rast majandusaasta l\u00f5ppu raamatupidamise aastaaruanne.<\/p>\n<p>Aruandes tuleb t\u00e4ita peamiselt bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, omakapitali muutuste aruanne ja lisad.<\/p>\n<p>Raamatupidamisaruandluse kolm olulisemat p\u00f5hikomponenti on kasumiaruanne, rahavoogude aruanne ja bilanss.<\/p>\n<p>Bilansis n\u00e4idatakse nii rahak\u00e4ibes arvestatud perioodi l\u00f5pu rahalist seisu kui ka kasumiaruandes arvestatud aruandeperioodi kasumit (omakapitali all). Kasumiaruande ja rahak\u00e4ibe aruande omavaheline otsene seos puudub.<\/p>\n<p>Kui aruanded p\u00f5hinevad reaalsetel majandustulemustel (tulud jakulud), siis ettev\u00f5tte tegevuste kavandamisel koostatakse ka tegevuskava kulude ja tulude\u00a0prognoosidel p\u00f5hinev bilansiplaan, rahavoogude plaan ja kasumiplaan.\u00a0<\/p>\n<h3>Kasumiaruanne<\/h3>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"335\" height=\"314\" class=\"alignnone wp-image-68\" style=\"width: 200px; height: 187px; float: right;\" title=\"Kasumiaruande n\u00e4idis\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/587\/kasumiaruande_naidis.png\" alt=\"AE_3_3_kasumiaruande_n\u00e4idis\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/587\/kasumiaruande_naidis.png 335w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/587\/kasumiaruande_naidis-300x281.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 335px) 100vw, 335px\">Kasumiaruanne on mingi ajaperioodi (n\u00e4iteks aasta) kohta koostatud tulude ja kulude aruanne. Kasumiaruanne kajastab ettev\u00f5tte tulusid ja nende tulude saamiseks tehtud kulusid teatud perioodi jooksul. Tulu on sissetulek, millega kaasneb varade suurenemine v\u00f5i kohustuste v\u00e4henemine. Kulud on v\u00e4ljaminekud, millega kaasneb varade v\u00e4henemine v\u00f5i kohustuste suurenemine. Kasum v\u00f5i kahjum on ettev\u00f5tte aruandeperioodi tulude ja kulude vahe. Juhul, kui ettev\u00f5tte tulud on suuremad kui kulud, on tulemus positiivne (nimetakse kasumiks). Kui kulud \u00fcletavad tulusid, on tulude ja kulude vahe negatiivne (nimetatakse kahjumiks).<\/p>\n<p>TULUD \u2013 KULUD = KASUM (KAHJUM)<\/p>\n<p>Ettev\u00f5tte tegevuse paremaks m\u00f5istmiseks, anal\u00fc\u00fcsimiseks ja tulevikuplaanide koostamiseks ei ole oluline ainult kasumi suurus, vaid ka see, kuidas kasum on kujunenud. Informatsiooni tulude suurendamise ja kulude kontrolli all hoidmiseks saabki kasumiaruandest.<\/p>\n<h3>Rahavoogude aruanne<\/h3>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"599\" height=\"370\" class=\"alignnone wp-image-72\" style=\"width: 400px; height: 247px; float: right;\" title=\"Rahavoogude aruande n\u00e4idis\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/587\/rahavoogude_aruanne_02.png\" alt=\"AE_3_3_rahavood\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/587\/rahavoogude_aruanne_02.png 599w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/587\/rahavoogude_aruanne_02-300x185.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 599px) 100vw, 599px\"><strong>Rahavoogude aruanne<\/strong> kajastab ettev\u00f5tte rahaj\u00e4\u00e4gi muutumist perioodi jooksul, tegelikke laekumisi ja v\u00e4ljamakseid.<\/p>\n<p>Kindlasti peaks \u00e4ritegevuse rahavoog olema positiivne, sest ettev\u00f5tte p\u00f5hitegevus peab raha sisse tooma. Kui p\u00f5hitegevuse rahavoog on negatiivne ehk p\u00f5hitegevus viib ettev\u00f5ttest raha v\u00e4lja, siis tekib k\u00fcsimus, millistest allikatest tekib ettev\u00f5ttel raha, mida p\u00f5hitegevuseks kasutada.<\/p>\n<p>Sageli makstakse p\u00f5hitegevusest laekunud rahaga tagasi laene. Negatiivne rahavoog on suureks probleemiks ettev\u00f5tte j\u00e4tkusuutlikkuse seisukohast. Seep\u00e4rast tuleb eesm\u00e4rgiks seada, et \u00e4ritegevus tagaks ikka positiivse rahavoo.<\/p>\n<p>Alustaval ettev\u00f5ttel v\u00f5ib tegevuse algul sageli tekkida negatiivne rahavoog ja kahjum, see t\u00e4hendab, et enne tuleb raha v\u00e4lja anda ja alles hiljem, kui ettev\u00f5tte tegevus k\u00e4ivitub, hakkab raha sisse tulema.<\/p>\n<p><strong>Omakapitali muutuste aruanne<\/strong> n\u00e4itab aruandeperioodil toimunud muutusi ettev\u00f5tte omakapitalis. Aruandesse tuleb m\u00e4rkida omanike poolt kapitali tehtud sissemaksed ja omanikele tehtud v\u00e4ljamaksed, aruandeperioodi kasum v\u00f5i kahjum jne.<\/p>\n<p>Lisade hulk aastaaruandes s\u00f5ltub ettev\u00f5tte erip\u00e4rast, kuid on ka kindlad sisun\u00f5uded aruande lisadele.<\/p>\n<p>Rahavoogude aruandes liigitatakse k\u00f5ik raha laekumised ja v\u00e4ljamaksed kolme kategooriasse:<\/p>\n<ul>\n<li>rahavoog \u00e4ritegevusest (p\u00f5hitegevusest);<\/li>\n<li>rahavoog investeerimistegevusest;<\/li>\n<li>rahavoog finantseerimistegevusest.<\/li>\n<\/ul>\n<p>Ettev\u00f5tlusega alustajal v\u00f5ib olla kasu\u00a0Registrite ja Infos\u00fcsteemide Keskuse poolt v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud <a title=\"\" href=\"https:\/\/www.rik.ee\/et\/e-arveldaja\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"https:\/\/www.rik.ee\/et\/e-arveldaja\">e-arveldaja<\/a>\u00a0keskkonnast, mis on kasutajas\u00f5bralik\u00a0veebip\u00f5hine\u00a0raamatupidamistarkvara ja\u00a0aitab ettev\u00f5tjal raamatupidamise korraldamisega mugavalt hakkama saada. Alustavale ettev\u00f5tjale on keskkonna kasutamine esimesel aastal tasuta.\u00a0<\/p>\n<h3>Bilanss<\/h3>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"816\" height=\"477\" class=\"alignnone wp-image-66\" style=\"width: 350px; height: 205px; float: right;\" title=\"Bilansi n\u00e4idis\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/587\/bilanss.png\" alt=\"AE3_3_bilanss\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/587\/bilanss.png 816w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/587\/bilanss-300x175.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/587\/bilanss-768x449.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 816px) 100vw, 816px\">Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuup\u00e4eva seisuga ettev\u00f5tte finantsseisundit (vara, kohustisi ja omakapitali).<\/p>\n<p>Varad jagunevad k\u00e4ibevaradeks ja p\u00f5hivaradeks.<\/p>\n<p>Kohustised jagunevad l\u00fchiajalisteks ja pikaajalisteks kohustisteks.<\/p>\n<p>Omakapital n\u00e4itab omanike paigutust, sh ka v\u00e4ljav\u00f5tmata osalust ehk jaotamata kasumit.<\/p>\n<p>Ettev\u00f5tte finantsseisundit peegeldava bilansi valem<\/p>\n<p>AKTIVA (varad) = PASSIVA (kohustised ja omakapital)<\/p>\n<p>Tegelikkuses esitatakse bilansi osad enamasti mitte k\u00f5rvuti, vaid \u00fcksteise j\u00e4rel \u2013 enne vara (aktiva), siis kohustised ja omakapital (passiva).<\/p>\n<p>Varad esitatakse bilansis kindlas j\u00e4rjekorras \u2013 likviidsuse alanevas j\u00e4rjekorras.<\/p>\n<p>Likviidsus n\u00e4itab, kui kiiresti ja kergesti on v\u00f5imalik varasid muuta rahaks. K\u00f5ige likviidsem vara ongi raha ise, rahale j\u00e4rgnevad n\u00f5uded jne.<\/p>\n<h3>Enesekontrolli harjutused<\/h3>\n<p>\u00a0<\/p>\n\n\n<div class=\"h5p-iframe-wrapper\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--fixed\" style=\"height: 366px;\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n\n\n<h3><br>M\u00f5tteharjutus<\/h3>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69e037ab63355-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69e037ab63355-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69e037ab63355-collapse\">Koosta oma ettev\u00f5ttele rahavoogude prognoos, kavandades \u00e4ritegevusega seonduvad tulud ja v\u00e4ljaminekud esimesel tegevusaastal kuude l\u00f5ikes nii, et rahaj\u00e4\u00e4k perioodi l\u00f5puks oleks positiivne. <\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69e037ab63355-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69e037ab63355-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\"><strong>Rahavoogude aruanne kajastab ettev\u00f5tte rahaj\u00e4\u00e4gi muutumist perioodi jooksul, tegelikke laekumisi ja v\u00e4ljamakseid. Kuigi alustaval ettev\u00f5ttel v\u00f5ib tegevuse algul tekkida negatiivne rahavoog ja kahjum, mis t\u00e4hendab, et enne tuleb raha v\u00e4lja anda ja alles hiljem, kui ettev\u00f5tte tegevus k\u00e4ivitub, hakkab raha sisse tulema, siis \u00e4ritegevuse rahavoog peaks kindlasti olema positiivne, sest ettev\u00f5tte p\u00f5hitegevus peab raha sisse tooma.<\/strong><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p>\u00a0<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Selle teema raames \u00f5pid tundma ettev\u00f5tte raamatupidamise p\u00f5hialuseid ja saad teada, mis on bilanss. Finantsjuhtimine Ettev\u00f5tte eelarve koostamine, finantsanal\u00fc\u00fcs ja rahavoogude juhtimine k\u00e4ivad k\u00e4sik\u00e4es. Finantsjuhtimine h\u00f5lmab endas nii finantsprognooside (-plaanide)\u00a0koostamist kui aruandlust ehk raamatupidamist.\u00a0 Finantsprognoos koosneb kahest osast. \u00dcks osa &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":63,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-20","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/alusta-ettevotlusega\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/20","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/alusta-ettevotlusega\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/alusta-ettevotlusega\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/alusta-ettevotlusega\/wp-json\/wp\/v2\/users\/63"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/alusta-ettevotlusega\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=20"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/alusta-ettevotlusega\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/20\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":187,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/alusta-ettevotlusega\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/20\/revisions\/187"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/alusta-ettevotlusega\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=20"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}