{"id":19,"date":"2024-04-04T08:15:31","date_gmt":"2024-04-04T05:15:31","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/alusta-ettevotlusega\/tulud-ja-kulud\/"},"modified":"2024-05-24T15:58:27","modified_gmt":"2024-05-24T12:58:27","slug":"tulud-ja-kulud","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/alusta-ettevotlusega\/tulud-ja-kulud\/","title":{"rendered":"2. Tulud ja kulud"},"content":{"rendered":"<blockquote>\n<p>Selle teema raames \u00f5pid hindama ettev\u00f5tlusega seotud kulusid ja tulusid ning koostama ettev\u00f5tte m\u00fc\u00fcgiprognoosi.<\/p>\n<\/blockquote>\n<h3>Tulude ja kulude ringk\u00e4ik<\/h3>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"736\" height=\"729\" class=\"alignnone wp-image-59\" style=\"width: 250px; height: 248px; float: right;\" title=\"Tulude ja kulude ringk\u00e4ik\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/587\/tulude-kulude-ringkaik.png\" alt=\"AE_3_2_tulud-kulud\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/587\/tulude-kulude-ringkaik.png 736w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/587\/tulude-kulude-ringkaik-300x297.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/587\/tulude-kulude-ringkaik-150x150.png 150w\" sizes=\"auto, (max-width: 736px) 100vw, 736px\">Majanduses toimub pidev tulude-kulude ringk\u00e4ik ettev\u00f5tete ja majapidamiste vahel, selle k\u00e4igus toodetakse uusi kaupu, nende m\u00fc\u00fcgist saadakse tulu, mida kasutatakse omakorda uute kaupade tootmiseks.<\/p>\n<p>Jooniselt on n\u00e4ha, kuidas majanduses ressursid, kaubad ja teenused ringlevad (nooled vastup\u00e4eva) ning kuidas raha ringleb (nooled p\u00e4rip\u00e4eva).<\/p>\n<p>Majapidamised kasutavad oma raha kaupade ja teenuste ostmiseks.<br>Raha liigub kodumajapidamistest ettev\u00f5tetesse.\u00a0<br>Kaubad ja teenused liiguvad ettev\u00f5tetest kodumajapidamistesse.<br>Ettev\u00f5tted kasutavad raha, et osta materjale, seadmeid, hooneid ja t\u00f6\u00f6j\u00f5udu.<br>T\u00f6\u00f6j\u00f5ud liigub omakorda kodumajapidamistest ettev\u00f5tetesse.<br>Raha (palgad\/t\u00f6\u00f6tasud) liigub\u00a0tagasi kodumajapidamistesse.<\/p>\n<p>Inimesed ja ettev\u00f5tted s\u00f5ltuvad \u00fchiskonnas \u00fcksteisest kaupade ja teenuste osas, mida nad m\u00f5lemad vajavad. Nad on vastastikuses s\u00f5ltuvuses.<\/p>\n<p>Eelpool kirjeldatud s\u00fcsteem on siiski liiga lihtsustatud, see t\u00e4hendaks, et kogu \u00fchiskonnas teenitud tulu l\u00e4heb otseselt majapidamistele. \u00dchiskonnas reaalselt toimiv s\u00fcsteem on siiski keerulisem.<\/p>\n<h3>Tulud ja kulud\u00a0<\/h3>\n<p>Raha, mis laekub ettev\u00f5ttesse kaupade v\u00f5i teenuste m\u00fc\u00fcgist, on tulu.<\/p>\n<p>K\u00f5iki kulutusi tehakse tulu saamise eesm\u00e4rgil.<\/p>\n<p>Omanik paigutab oma raha ettev\u00f5ttesse selleks, et teenida rohkem raha, st omanik eeldab, et tema omand ettev\u00f5ttes suureneb.<\/p>\n<p>\u00c4riideed ellu viies tuleb arvestada mitmesuguste kulutustega. K\u00f5ige olulisem on m\u00e4\u00e4ratleda, millised kulud on otseselt seotud ettev\u00f5tte k\u00e4ivitamisega ja mis tegeliku \u00e4ritegevusega. Tegelik \u00e4ritegevus algab toodete v\u00f5i teenuste m\u00fc\u00fcgiga (vt joonist).<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"689\" height=\"77\" class=\"alignnone wp-image-63\" style=\"width: 500px; height: 56px;\" title=\"Ettev\u00f5tte k\u00e4ivitamisperiood ja tegevusperiood\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/587\/ettevotte_kaivitamis-_ja_tegevusperiood.jpg\" alt=\"AE_3_2_perioodid\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/587\/ettevotte_kaivitamis-_ja_tegevusperiood.jpg 689w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/587\/ettevotte_kaivitamis-_ja_tegevusperiood-300x34.jpg 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 689px) 100vw, 689px\"><\/p>\n<h3>Ettev\u00f5tte loomise planeerimine<\/h3>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"738\" height=\"307\" class=\"alignnone wp-image-60\" style=\"width: 400px; height: 166px; float: right;\" title=\"Ettev\u00f5tte k\u00e4ivitamiskulude kavandamine\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/587\/ettevotte_kaivitamiskulude_kavandamine.png\" alt=\"AE_3_2_k\u00e4ivitamiskulud\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/587\/ettevotte_kaivitamiskulude_kavandamine.png 738w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/587\/ettevotte_kaivitamiskulude_kavandamine-300x125.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 738px) 100vw, 738px\">Enamik ettev\u00f5tjaid alustab \u00e4riidee elluviimist ettev\u00f5tte loomisest, see protsess v\u00f5ib kesta m\u00f5nda aega. Seda perioodi p\u00f5hjalikult planeerides luuakse eeldused ettev\u00f5tte edukaks tegevuseks.<\/p>\n<p>Ettev\u00f5tet k\u00e4ivitades on oluline m\u00f5elda protsessile tervikuna ja koostada k\u00e4ivitamisprotsessi ajakava, kus loetleda k\u00f5ige v\u00e4iksemadki v\u00f5imalikud tegevused ja tegevustega seonduvad kulud.<\/p>\n<h3>Ettev\u00f5tlusega seotud kulud<\/h3>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"459\" height=\"332\" class=\"alignnone wp-image-62\" style=\"width: 250px; height: 181px; float: right;\" title=\"Ettev\u00f5tlusega seotud kulud\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/587\/ettevotlusega_seotud_kulud.jpg\" alt=\"AE_3_2_kulud\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/587\/ettevotlusega_seotud_kulud.jpg 459w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/587\/ettevotlusega_seotud_kulud-300x217.jpg 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 459px) 100vw, 459px\">Ettev\u00f5tlusega on p\u00f5hiliselt seotud kahte liiki kulud: investeeringud ja tegevuskulud.<\/p>\n<h4>Investeeringud<\/h4>\n<p>Investeeringud on otseselt \u00e4riga seotud kulud (nt \u00e4ri alustamise, laiendamise v\u00f5i \u00e4ritegevuse olemuse muutmisega seotud) ning jagunevad otsesteks (ehk reaalseteks) ja kaudseteks investeeringuteks.<\/p>\n<p>Otseste investeeringute puhul j\u00e4\u00e4b firmale konkreetne vara (nt tootmis\u00adhooned, seadmed, inventar), aga kaudsete investeeringute puhul mitte (nt reklaam).<\/p>\n<h4>Tegevuskulud\u00a0<\/h4>\n<p>Ettev\u00f5tte tegevuskuludeks v\u00f5ivad olla ainult otsese \u00e4ritegevusega seotud kulud: tootmishooned, masinad, seadmed, t\u00f6\u00f6riistad, materjal, kommunaalkulud, ruumi rent, telefon, internet, kontoritarbed, t\u00f6\u00f6tajate palgad, maksukulu.<\/p>\n<p>Tegevuskulud jagunevad:<\/p>\n<ul>\n<li>p\u00fcsikuludeks;<\/li>\n<li>muutuvkuludeks.<\/li>\n<\/ul>\n<h4>P\u00fcsikulud<\/h4>\n<p>Kui kulud ei ole seotud ettev\u00f5tte toodangu m\u00fc\u00fcgimahuga, on tegemist p\u00fcsikuludega, nt soetatud seadmed ja t\u00f6\u00f6riistad, ruumide \u00fc\u00fcr, maamaks, tootmishoone. P\u00fcsikuludele on enamasti iseloomulik, et m\u00f5ni neist tuleb ette vaid kord aasta, kuu v\u00f5i n\u00e4dala jooksul. P\u00fcsikulud\u00a0\u00fcldjuhul ei suurene koos toodetud ja m\u00fc\u00fcdud toodete v\u00f5i teenuste hulgaga ja j\u00e4\u00e4vad erinevate tegevusmahtude puhul teatud ajaperioodil muutumatuks.<\/p>\n<p>Neid k\u00f5iki on vaja, kui toota kas v\u00f5i \u00fcks toode. Sama h\u00e4sti saab neid kasutada 100, 200 v\u00f5i 1000 toote tootmiseks, p\u00fcsikulud j\u00e4\u00e4vad ikka samaks.<\/p>\n<p>Mida enam toota, seda v\u00e4iksemaks kujunevad p\u00fcsikulud toote\u00fchiku kohta.<\/p>\n<h4>Muutuvad kulud<\/h4>\n<p>Muutuvkulud on kulud, mis suurenevad seoses toodangu tootmise v\u00f5i teenuste osutamise suurenemisega, ehk iga toote\u00fchiku lisandumisega, nt toote valmistamiseks kasutatav materjal, elekter ja k\u00fctus.<\/p>\n<p>\u00c4ri alustades on \u00fcpris keeruline saada vajalikku teavet erinevate kulude olemuse ja kujunemise kohta. See n\u00f5uab v\u00e4ga t\u00e4pset kulude eelhindamist.<\/p>\n<h4>Kogukulu ja kasum<\/h4>\n<p>Kogukulude maht s\u00f5ltub muutvkulude osas toodangu kogusest ja p\u00fcsikulude muutumatust mahust.<\/p>\n<p>Kui firma on saavutanud sellise tootmismahu, et p\u00fcsikulud saavad hinnaga kaetud, hakatakse teenima kasumit. Kasumit hakkab firma teenima p\u00fcsikulude arvelt.<\/p>\n<h3>Ettev\u00f5tte tulud<\/h3>\n<p>Ettev\u00f5tte tulud tulevad toodete ehk kaupade\u00a0v\u00f5i teenuste m\u00fc\u00fcgist ja siin on oluline m\u00e4\u00e4rata oma tootele \u00f5ige hind ehk toote v\u00e4\u00e4rtus rahas v\u00e4ljendatuna.\u00a0<\/p>\n<h4>Omahind<\/h4>\n<p>Ettev\u00f5tte kuluarvestuse \u00fcheks olulisemaks eesm\u00e4rgiks on toodangu v\u00f5i osutatava teenuse omahinna leidmine (kalkuleerimine).<\/p>\n<p>Toodangu omahind peab andma v\u00f5imalikult objektiivse pildi sellest, kui palju toodang v\u00f5i osutatav teenus ettev\u00f5ttele maksma l\u00e4heb.<\/p>\n<p>OMAHIND = KULUD KOKKU : TOODETUD \u00dcHIKUTE ARV (KOGUS)<\/p>\n<p>Seega on omahinna puhul tegemist keskmisega, mis s\u00f5ltub kahest tegurist: kasutatud ressursside (kulude) summast ja toodetud toote \u00fchikute v\u00f5i kliendile osutatud teenuste hulgast.<\/p>\n<p>Kui muutub kasutatud ressursside hulk v\u00f5i toodetud kaupde v\u00f5i kliendile osutatud teenuste hulk sama ressursi mahu juures, on toote v\u00f5i teenuse maht juba teistsugune.<\/p>\n<p>Millised kulud on igal konkreetsel juhul omahinna arvestusse arvatud, n\u00e4itab tavaliselt \u00e4ra t\u00e4psem omahinna m\u00e4\u00e4ratlus.<\/p>\n<h4>Muutuvkulusid sisaldav omahind<\/h4>\n<p>Kuna kulusid saab toodete v\u00f5i teenuste koguse suhtes liigitada muutuvateks ja p\u00fcsivateks, siis v\u00f5ib eristada ka ainult muutuvkulusid sisaldavat omahinda ja koguomahinda.\u00a0<\/p>\n<h4>Koguomahind<\/h4>\n<p>Koguomahind sisaldab nii muutuvaid, kui ka p\u00fcsivaid kulusid (tootmis- ja t\u00e4isomahind sisaldavad tavaliselt m\u00f5lemaid).<\/p>\n<p>KOGUOMAHIND = (MUUTUVAD TOOTMISKULUD + P\u00dcSIVAD TOOTMISKULUD) : TOODETUD \u00dcHIKUTE HULK<\/p>\n<h4>M\u00fc\u00fcgihind<\/h4>\n<p>Toodetele (kaupadele v\u00f5i teenustele) tuleb kujundada m\u00fc\u00fcgihind, seejuures tuleb arvestada konkurentsi ja turuhindadega.<\/p>\n<p>Toote hind peab katma<\/p>\n<ul>\n<li>iga toote\u00fchiku muutuvkulud;<\/li>\n<li>osa p\u00fcsikuludest, nii et m\u00fc\u00fcdud artiklite kogusumma katab k\u00f5ik kulutused;<\/li>\n<li>loodetava kasumi;<\/li>\n<li>k\u00e4ibemaksu.<\/li>\n<\/ul>\n<h3>Hinnakujundus<\/h3>\n<p>Tootele tuleb m\u00e4\u00e4rata m\u00fc\u00fcgihind ning planeerida, kellele ja milliseid hinnaalandusi rakendada ja millal seda teha, samuti m\u00e4\u00e4rata, millised on krediidiv\u00f5imalused.<\/p>\n<p>Tootele m\u00fc\u00fcgihinna m\u00e4\u00e4ramine on oluline otsus ka turunduse seisukohast\u00a0ning selle kujundamiseks tuleb arvesse v\u00f5tta kolme peamist tegurit:<\/p>\n<ul>\n<li>toote valmistamise ja m\u00fc\u00fcgiga kaasnevad kogukulud, nii p\u00fcsikulud kui ka muutuvkulud;<\/li>\n<li>konkurentide sarnaste toodete hinnad;<\/li>\n<li>tarbijate valmisolek m\u00e4\u00e4ratud hinda maksta.<\/li>\n<\/ul>\n<p>Toote m\u00fc\u00fcgihinda m\u00f5jutavad k\u00f5ik tehtavad allahindlused (hinnasoodustused), lisateenused ja krediiditingimused. M\u00fc\u00fcgihinda m\u00e4\u00e4rates tuleb tootmis- ja m\u00fc\u00fcgikulude k\u00f5rval hinna sisse arvestada ka turunduse ja teenindamisega seotud kulud. Hinnale tuleb lisada soovitud kasum.<\/p>\n<p>M\u00dc\u00dcGIHIND = TOOTE KOGUKULUD\u00a0ehk\u00a0OMAHIND + SOOVITUD KASUM<\/p>\n<p>Tootega turule tulles v\u00f5ib ajutiselt hoida kokku omahinnalt v\u00f5i m\u00fc\u00fca seda v\u00e4iksema kasumiga, et ostjaid v\u00f5ita ja toote kasutamise kogemust levitada.\u00a0Madalaima hinna, mida oma toote eest saad v\u00f5tta, m\u00e4\u00e4rab selle omahind, k\u00f5rgeima aga tarbijate ostuv\u00f5ime.<\/p>\n<p>L\u00f5plikku hinda m\u00e4\u00e4rates tuleb selle valemi elementidega n-\u00f6 m\u00e4ngida, st arvestada turun\u00f5udlust, m\u00fc\u00fcgikampaaniaid, konkurentide hindu ja tarbijate ostuv\u00f5imet.<\/p>\n<h3>Ettev\u00f5tte m\u00fc\u00fcgiprognoos<\/h3>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"674\" height=\"421\" class=\"alignnone wp-image-61\" style=\"width: 300px; height: 187px; float: right;\" title=\"M\u00fc\u00fcgiprognoosi n\u00e4ide\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/587\/muugiprognoos.png\" alt=\"AE_4_m\u00fc\u00fcgiprognoosi n\u00e4ide\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/587\/muugiprognoos.png 674w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/587\/muugiprognoos-300x187.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 674px) 100vw, 674px\">Ettev\u00f5tte m\u00fc\u00fcgiprognoosi v\u00f5i m\u00fc\u00fcgiplaani koostades tuleb l\u00e4htuda otseselt kehtestatud m\u00fc\u00fcgieesm\u00e4rkidest. Koostatud m\u00fc\u00fcgiprognoosil on ka motiveeriv m\u00f5ju saavutamaks m\u00fc\u00fcgieesm\u00e4rke.<\/p>\n<p>M\u00fc\u00fcgiplaanid peavad kajastama nii koguselist kui ka rahalist m\u00fc\u00fcki ning olema ajalised. M\u00fc\u00fcgiplaan peab l\u00e4htuma tootmisplaanist, aga ka potentsiaalsest ostjaskonnast ja nende v\u00f5imalustest.\u00a0<\/p>\n<p>M\u00fc\u00fcgiplaan peab olema realistlik. Sellise m\u00fc\u00fcgiplaani koostamiseks peaks enne olema tehtud turu-uuring.<\/p>\n<p>Ettev\u00f5tte tulude prognoos tuleb teha v\u00e4hemalt \u00fcheks aastaks alates m\u00fc\u00fcgi algusest. M\u00fc\u00fcgiprognoosi puhul tuleb arvestada ka hooajalisi k\u00f5ikumisi m\u00fc\u00fcgikogustes, m\u00f5nikord ka hinnas.<\/p>\n<p>M\u00fc\u00fcgikoguste hooajalist k\u00f5ikumist v\u00f5ib t\u00e4heldada ka m\u00fc\u00fcgiprognoosi kirjeldavas n\u00e4idistabelis. Kui turundustegevusena on kavandatud ka mingil perioodil n\u00e4iteks soodushinnaga m\u00fc\u00fcgikampaania, siis ka see peab m\u00fc\u00fcgiplaanis kajastuma.\u00a0<\/p>\n<h3>Enesekontrolli harjutused<\/h3>\n<p>\u00a0<\/p>\n\n\n<div class=\"h5p-iframe-wrapper\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--fixed\" style=\"height: 366px;\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n\n\n<h3><br>M\u00f5tteharjutus<\/h3>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69e037ab65519-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69e037ab65519-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69e037ab65519-collapse\">Kujunda oma too(de)tele koguomahind ja m\u00fc\u00fcgihind \u00fche \u00fchiku kohta ning koosta aasta m\u00fc\u00fcgiprognoos.<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69e037ab65519-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69e037ab65519-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">Kas v\u00f5tsid koguomahinna arvestamisel arvesse ka\u00a0\n<ul>\n<li>tootmiskulu, sh\n<ul>\n<li>materjalide kulu;<\/li>\n<li>elekter;<\/li>\n<li>t\u00f6\u00f6j\u00f5ukulu (sh t\u00f6\u00f6tasud ja maksud);<\/li>\n<\/ul>\n<\/li>\n<li>transpordikulu;\u00a0<\/li>\n<li>reklaamikulu;<\/li>\n<li>osa ettev\u00f5ttega seotud p\u00fcsikuludest, sh\u00a0\n<ul>\n<li>ruumikulu (sh ruumide rent, maamaks jne);<\/li>\n<li>soetatud seadmed, masinad ja nende hoolduskulu;<\/li>\n<li>raamatupidamiskulu;<\/li>\n<\/ul>\n<\/li>\n<\/ul>\n<p>\u2026 ja m\u00fc\u00fcgihinna kujundamisel lisasid loodetava kasumi ning k\u00e4ibemaksu?<\/p>\n<p><strong>Hinnakujundus v\u00e4ga oluline, sest m\u00f5jutab otseselt n\u00f5udlust ja pakkumist turul, sest arvestada tuleb, et suuremal osal toodetest on turul ka konkurendid ja asendustooted. V\u00e4ga oluline on j\u00e4lgida, et toote m\u00fc\u00fcgihind ei oleks madalam kui toote omahind. K\u00f5rgeima hinna osas peab arvestama tarbijate ostuv\u00f5imega. M\u00fc\u00fcgiprognoos peab olema realistlik, kajastama nii koguselist kui ka rahalist m\u00fc\u00fcki ning olema ajaline (kvartali v\u00f5i kuup\u00f5hine). See peab l\u00e4htuma tootmisplaanist, aga ka potentsiaalsest ostjaskonnast ja nende v\u00f5imalustest ning toote hooajalisusest. M\u00fc\u00fcgiplaan toetab ettev\u00f5tte kulude prognoosi koostamist.<\/strong><br><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Selle teema raames \u00f5pid hindama ettev\u00f5tlusega seotud kulusid ja tulusid ning koostama ettev\u00f5tte m\u00fc\u00fcgiprognoosi. Tulude ja kulude ringk\u00e4ik Majanduses toimub pidev tulude-kulude ringk\u00e4ik ettev\u00f5tete ja majapidamiste vahel, selle k\u00e4igus toodetakse uusi kaupu, nende m\u00fc\u00fcgist saadakse tulu, mida kasutatakse omakorda uute &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":63,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-19","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/alusta-ettevotlusega\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/19","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/alusta-ettevotlusega\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/alusta-ettevotlusega\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/alusta-ettevotlusega\/wp-json\/wp\/v2\/users\/63"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/alusta-ettevotlusega\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=19"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/alusta-ettevotlusega\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/19\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":186,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/alusta-ettevotlusega\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/19\/revisions\/186"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/alusta-ettevotlusega\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=19"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}