{"id":10,"date":"2024-04-04T08:15:30","date_gmt":"2024-04-04T05:15:30","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/alusta-ettevotlusega\/ettevotte-sise-ja-valiskeskkonna-analuus\/"},"modified":"2024-04-19T08:12:00","modified_gmt":"2024-04-19T05:12:00","slug":"ettevotte-sise-ja-valiskeskkonna-analuus","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/alusta-ettevotlusega\/ettevotte-sise-ja-valiskeskkonna-analuus\/","title":{"rendered":"3. Ettev\u00f5tte sise- ja v\u00e4liskeskkonna anal\u00fc\u00fcs"},"content":{"rendered":"<blockquote>\n<p>Selle teema raames saad teada, mis on ettev\u00f5tluskeskkond ja kuidas see jaguneb ning \u00f5pid ettev\u00f5tluskeskkonda anal\u00fc\u00fcsima.\u00a0<\/p>\n<\/blockquote>\n<h2>Ettev\u00f5tluskeskkond<\/h2>\n<p>Ettev\u00f5tlus eksisteerib teatud ajal ja kindlas kohas ning ettev\u00f5tja tegevust reguleerivad mitmesugused keskkonnategurid. Ettev\u00f5tja tegutsemiskeskkonda nimetatakse ettev\u00f5tluskeskkonnaks. Ettev\u00f5tluskeskkonna moodustavad mitmesugused v\u00e4lised ja sisemised tegurid, mis m\u00f5jutavad ettev\u00f5tte tegevust.<\/p>\n<p>Ettev\u00f5tjad j\u00e4lgivad t\u00e4helepanelikult nende tegurite m\u00f5ju ettev\u00f5tte tegevusele. Vaja on pidevalt j\u00e4lgida keskkonna arengutrende ning teada, kuidas need m\u00f5jutavad konkreetset tegevusala ja ettev\u00f5tet. Edukad on need, kes muutusi ette n\u00e4evad v\u00f5i neid v\u00e4hemalt varakult m\u00e4rkavad ja neile reageerivad.<\/p>\n<h3>Ettev\u00f5tte sise- ja v\u00e4liskeskkond<\/h3>\n<p>Ettev\u00f5tte seisukohast eristatakse sise- ja v\u00e4liskeskkonda.\u00a0<\/p>\n<p>Ettev\u00f5tte <strong>sisekeskkond<\/strong> h\u00f5lmab k\u00f5iki tingimusi ja j\u00f5ude organisatsiooni sees. Sisekeskkonna moodustavad sisemised tegurid:<\/p>\n<ul>\n<li>s\u00fcndmused;<\/li>\n<li>\u00fcksused;<\/li>\n<li>ressursid;<\/li>\n<li>juhtimisstiil;<\/li>\n<li>organisatsioonikultuur jms.<\/li>\n<\/ul>\n<p>Need m\u00f5jutavad t\u00f6\u00f6tajate k\u00e4itumist, ettev\u00f5tte tegevust ja langetatavaid otsuseid. Sisekeskkonda kontrollivad ja seda kujundavad omanikud ja juhtkond.<\/p>\n<p>Ettev\u00f5tte <strong>v\u00e4liskeskkonna <\/strong>moodustavad seda \u00fcmbritsevad tegurid:<\/p>\n<ul>\n<li>tingimused;<\/li>\n<li>trendid;<\/li>\n<li>s\u00fcndmused;<\/li>\n<li>organisatsioonid jms.<\/li>\n<\/ul>\n<p>Need m\u00f5jutavad ettev\u00f5tte tegevust ja otsuseid, avavad uusi v\u00f5imalusi ja p\u00f5hjustavad ka riske.<\/p>\n<h3>Ettev\u00f5tte mikro- ja makrokeskkond<\/h3>\n<p><img decoding=\"async\" style=\"width: 250px; height: 371px; float: right;\" title=\"Mikro- ja makrokeskkond\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/587\/mikro-ja_makro.png\" alt=\"AE_1_MjaM\" data-file_info=\"%7B%22fid%22:%2273059%22,%22view_mode%22:%22default%22,%22type%22:%22media%22%7D\">Ettev\u00f5tte v\u00e4liskeskkond jaguneb omakorda kaheks: mikro- ja makrokeskkonnaks.<\/p>\n<p>Ettev\u00f5tte l\u00e4hi- ehk\u00a0<strong>mikrokeskkond<\/strong> seondub mitmesugute r\u00fchmadega (kliendid, varustajad, konkurendid, valitsus, survegrupid), mis on otseselt seotud ettev\u00f5tte eesm\u00e4rkide saavutamisega. Mikrokeskkonna tegureid on ettev\u00f5ttel v\u00f5imalik m\u00f5jutada, kuid \u00fcldiselt ei allu need ettev\u00f5tte kontrollile ega ole t\u00e4iel m\u00e4\u00e4ral juhitavad.<\/p>\n<p>Ettev\u00f5tte \u00fcld- ehk\u00a0<strong>makrokeskkond<\/strong> sisaldab k\u00f5iki institutsioone ja j\u00f5ude, mis ei ole otseselt ettev\u00f5ttega seotud, aga m\u00f5jutavad selle v\u00f5imet eesm\u00e4rke saavutada. V\u00e4lisj\u00f5ud v\u00f5ivad olla looduslikud, majanduslikud, tehnoloogilised, sotsiaalsed, poliitilised ja \u00f5iguslikud, nii kodumaised kui ka rahvusvahelised. Kuna makrokeskkonna tegureid pole ettev\u00f5tjal v\u00f5imalik m\u00f5jutada, tuleb neid oma tegevust planeerides enamasti lihtsalt arvesse v\u00f5tta. Makrokeskkonna tegurite tundmine aitab ettev\u00f5ttel paremini \u00e4ra kasutada avanevaid v\u00f5imalusi ja kaitsta end v\u00f5imalike ohtude vastu.<\/p>\n<h4>Poliitiline keskkond<\/h4>\n<p>Sisepoliitilised muutused, mida ettev\u00f5tted j\u00e4lgivad ja anal\u00fc\u00fcsivad, on seotud<\/p>\n<ul>\n<li>valitsusasutustega;<\/li>\n<li>\u00fchiskonnas valitsevate poliitiliste ideede ja arusaamadega riigi ja selle eesm\u00e4rkide suhtes;<\/li>\n<li>individuaalse ja kollektiivse k\u00e4itumise tavatega;<\/li>\n<li>vaadetega teiste riikide, rahvaste ja kultuuride suhtes.<\/li>\n<\/ul>\n<p>V\u00e4lispoliitikas on oluline j\u00e4lgida<\/p>\n<ul>\n<li>rahvusvahelisi suhteid;<\/li>\n<li>rahvusvaheliste organisatsioonide tegevust;\u00a0<\/li>\n<li>valitsuste vahetumisi ja poliitilisi muutusi naaberriikides.<\/li>\n<\/ul>\n<h4>Majanduskeskkond<\/h4>\n<p>Majanduskeskkonnas toimuvad muudatused, mida enim j\u00e4lgitakse ja anal\u00fc\u00fcsitakse, on seotud<\/p>\n<ul>\n<li>majanduskasvu ja majanduskriisidega teistes regioonides ja riikides;<\/li>\n<li>valuutakurssidega;<\/li>\n<li>intressim\u00e4\u00e4radega;<\/li>\n<li>maailmaturu hindadega;<\/li>\n<li>inflatsiooniga jms.<\/li>\n<\/ul>\n<p>Maailma regioone haaravate majandusts\u00fcklite m\u00f5ju Eesti ettev\u00f5tetele avaldub enamasti hilinemisega. Maailmamajanduse langus avaldub m\u00f5ju meie eksportpartnerite kaudu tavaliselt m\u00f5ni kvartal hiljem.<\/p>\n<p>Eesti siseturgu teenindavad ettev\u00f5tted j\u00e4lgivad ja anal\u00fc\u00fcsivad eelk\u00f5ige selliseid n\u00e4itajaid nagu<\/p>\n<ul>\n<li>Eesti majanduskasv;<\/li>\n<li>sissetulekute, keskmise palga ja t\u00f6\u00f6puuduse muutumine;<\/li>\n<li>laenutingimused;<\/li>\n<li>regionaalsete majandusn\u00e4itajate erinevus.<\/li>\n<\/ul>\n<p>Eesti oluliseks tugevuseks v\u00f5ib lugeda\u00a0<b>stabiilset makromajanduslikku keskkonda<\/b>. Seda iseloomustavad valuutakomitee s\u00fcsteem, valitsussektori tasakaalustatud eelarve p\u00f5him\u00f5tete j\u00e4rgimine, soodsa investeerimiskliima tagamine, m\u00f5\u00f5dukas maksutase.<\/p>\n<h4>Sotsiaalne keskkond<\/h4>\n<p>Sotsiaalsete muutuste kohta saab infot paljudest demograafilistest\u00a0n\u00e4itajatest, nagu n\u00e4iteks s\u00fcndivus, elanikkonna struktuur vanusegrupiti, rahvuslik ja religioosne koosseis, piirkondlik paiknemine, perekondade suurus. Enamasti on huvipakkuvad sissetulekute jagunemist ning inimeste haridust iseloomustavad n\u00e4itajad. Vajalikku informatsiooni inimeste eelistuste ja suhtumise kohta vaba aja veetmisse, s\u00e4\u00e4stmisesse, investeerimisse jm kohta annavad sotsioloogilised uuringus.\u00a0Demograafilised muutused on pikaaegsed ja suhteliselt h\u00e4sti prognoositavad. Tarbijate eelistused v\u00f5ivad samas muutuda kiiresti ja see toob sageli ootamatusi. Sotsiaalse keskkonnaga koos k\u00e4sitletakse ka kultuurilisi tegureid.<\/p>\n<p>Eesti rahvaarv on v\u00e4ike ning etten\u00e4htavas tulevikus kahanev. Eesti nagu enamiku Euroopa riikide rahvastik vananeb. Asustus on h\u00f5re, suurlinnu pole. Esineb struktuurset t\u00f6\u00f6puudust, madala kvalifikatsiooniga t\u00f6\u00f6tud ei leia sobivaid t\u00f6\u00f6kohti. Samas taksitab kvalifitseeritud t\u00f6\u00f6tajate, sh oskust\u00f6\u00f6liste v\u00e4hesus \u00e4ritegevuse arengut. Eesti rahvastiku tervis on n\u00f5rk, sotsiaalne infrastruktuur on suures osas vananenud ja paikneb ebaotstarbekalt. K\u00f5ik see m\u00f5jutab otseselt v\u00f5i kaudselt \u00e4ritegevust.<\/p>\n<h4>Tehnoloogiline keskkond<\/h4>\n<p>Tehnoloogilised muutused toovad endaga kaasa toodete, teenuste, protsesside, turustuskanalite ja m\u00fc\u00fcgiviiside, \u00e4ritegevuse \u00fclesehituse muutusi. Nii n\u00e4iteks on oluliselt kogu tegevuskeskkonda ja peaaegu iga ettev\u00f5tet oluliselt m\u00f5jutanud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia areng.<\/p>\n<h4>\u00d5iguslik keskkond<\/h4>\n<p>\u00dchiskonnas kehtivad seadused ja regulatsioonid loovad raamistiku, milles kodanikud ning ka ettev\u00f5tted v\u00f5ivad v\u00f5i ei tohi teha teatud asju. Ettev\u00f5tja peab olema teadlik\u00a0seadusandlusest\u00a0tulenevatest\u00a0reeglitest\u00a0ja\u00a0piirangutest. Seadusandluse ja muude regulatsioonide muutumine puudutab sageli paljusid v\u00f5i k\u00f5iki ettev\u00f5tteid. Regulatsioonide muudatustest teatatakse enamasti aegsasti ning ettev\u00f5tted saavad selles kaasa r\u00e4\u00e4kida ja vastavaid ettevalmistusi teha. Olulist m\u00f5ju v\u00f5ivad avaldada muudatused ettev\u00f5tlust reguleerivates seadustes, maksuseadustes, t\u00f6\u00f6keskkonna ja ohutuse n\u00f5uetes, impordi-ekspordi regulatsioonides, riigihanke regulatsioonides jm.<\/p>\n<p>Juba ettev\u00f5tet asutades puutub ettev\u00f5tja kokku paljude seadus\u00adandlike probleemidega. Need on seotud ettev\u00f5tlusvormi valikuga, finantseerimise ja (liisingu) lepingute s\u00f5lmimisega, maksude maksmisega, t\u00f6\u00f6tajate tasustamisega, kaubam\u00e4rkide kasutamisega, konkurentsiga jms. Eestis on ettev\u00f5tlusalaseks t\u00e4htsaimaks seadusandlikuks aktiks\u00a0\u00e4riseadustik.<\/p>\n<h4>Looduslik keskkond<\/h4>\n<p>Me oleme oma tahtest ja tegevustest s\u00f5ltumata osa loodusest. Ettev\u00f5tted peavad j\u00e4lgima ilmastiku m\u00f5ju ettev\u00f5tlusele, kas valdkonnas on oluline j\u00e4lgida oma \u00f6koloogilise jalaj\u00e4lje suurust, kuidas m\u00f5jub ettev\u00f5tlusele \u00fclemaailmne kliimasoojenemine, looduskatastroofid. Samuti on oluline l\u00e4htuda keskkonnaalastest standarditest, n\u00e4iteks energiat\u00f5hususest.<\/p>\n<h3>Miks on vaja ettev\u00f5tluskeskkonda anal\u00fc\u00fcsida?<\/h3>\n<p>Ettev\u00f5tluskeskkonna anal\u00fc\u00fcs on kasulik, sest see<\/p>\n<ul>\n<li>aitab tuvastada \u00e4rilisi v\u00f5imalusi ning hoiatab v\u00f5imalike oluliste ohtude eest;<\/li>\n<li>toob esile muutuste suuna ettev\u00f5tlusvaldkonnas ning aitab kujundada oma tegevust muutustega koosk\u00f5las;<\/li>\n<li>aitab v\u00e4ltida t\u00f5en\u00e4oliselt eba\u00f5nnestuvaid projekte;<\/li>\n<li>aitab uuele turule sisenemise korral luua keskkonnast \u00fclevaadet, mis p\u00f5hineb objektiivsel hinnangul, mitte ebateadlikel eeldustel.<\/li>\n<\/ul>\n<h4>Makrokeskkonna anal\u00fc\u00fcs<img decoding=\"async\" style=\"width: 300px; height: 157px; float: right;\" title=\"PESTLE\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/587\/pestle.png\" alt=\"AE_1_PESTLE\" data-file_info=\"%7B%22fid%22:%2273060%22,%22view_mode%22:%22default%22,%22type%22:%22media%22%7D\"><\/h4>\n<p>Makrokeskkonna anal\u00fc\u00fcsi nimetatakse PESTLE-anal\u00fc\u00fcsiks (inglise keeles Political, Economic, Social, Technological, Legal, Environmental factors).<\/p>\n<p>PESTLE-anal\u00fc\u00fcsi raames hinnatakse poliitiliste, majanduslike, \u00fchiskondlike, tehnoloogiliste, \u00f5iguslike ja keskkonnategurite m\u00f5ju ettev\u00f5tlusele.<\/p>\n<h4>SWOT-anal\u00fc\u00fcs<\/h4>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"411\" height=\"416\" class=\"alignnone wp-image-45\" style=\"width: 200px; height: 202px; float: right;\" title=\"SWOT\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/587\/swot_analuus.jpg\" alt=\"AE_1_SWOT\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/587\/swot_analuus.jpg 411w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/587\/swot_analuus-296x300.jpg 296w\" sizes=\"auto, (max-width: 411px) 100vw, 411px\">Ettev\u00f5tte olukorra anal\u00fc\u00fcsi nimetatakse SWOT-anal\u00fc\u00fcsiks (inglise keeles Strengths, Weaknesses, Oppurtunities, Threats).<\/p>\n<p>SWOT-anal\u00fc\u00fcsi raames m\u00e4\u00e4ratakse kindlaks, millised sisemised ja v\u00e4limised tegurid soodustavad ettev\u00f5tte eesm\u00e4rkide saavutamist ning millistel on ettev\u00f5ttele negatiivne m\u00f5ju.<\/p>\n<p>\u00a0<\/p>\n<p>\u00a0<\/p>\n<h4>Vaata inspiratsiooniks<strong>\u00a0<\/strong>Edu ja Tegu programmis loodud Maire Milderi\u00a0\u00f5ppevideot\u00a0<strong>\u201c<\/strong><span style=\"line-height: 107%;\"><strong>Probleemilahendus. Haruta probleemi m\u00f5nuga, k\u00f5ik algab m\u00e4rkamisest<\/strong><\/span><strong>\u201c.\u00a0<\/strong><\/h4>\n<p>\u00a0<\/p>\n<p><a href=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=L-EKQS4jVvI%20\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1716\" height=\"1094\" class=\"alignnone wp-image-46\" style=\"width: 250px; height: 159px; float: left;\" title=\"maire_milder_video.jpg\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/587\/maire_milder_video.jpg\" alt=\"AE_1-3_video\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/587\/maire_milder_video.jpg 1716w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/587\/maire_milder_video-300x191.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/587\/maire_milder_video-1024x653.jpg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/587\/maire_milder_video-768x490.jpg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/587\/maire_milder_video-1536x979.jpg 1536w\" sizes=\"auto, (max-width: 1716px) 100vw, 1716px\"><\/a><a href=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=L-EKQS4jVvI\">https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=L-EKQS4jVvI<\/a><\/p>\n<p>\u00a0<\/p>\n<p>\u00a0<\/p>\n<p>\u00a0<\/p>\n<h3>Enesekontrolli harjutused<\/h3>\n<p>\u00a0<\/p>\n\n\n<div class=\"h5p-iframe-wrapper\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--fixed\" style=\"height: 366px;\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n\n\n<h3><br>M\u00f5tteharjutus<\/h3>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69e037ab618c5-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69e037ab618c5-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69e037ab618c5-collapse\">Ettev\u00f5tlus eksisteerib teatud ajal ja kindlas kohas ning ettev\u00f5tja tegevust m\u00f5jutavad erinevad keskkonnategurid. M\u00f5tle ja pane kirja, millised keskkonnategurid m\u00f5jutaksid Sinu \u00e4ritegevust? Koosta PESTLE anal\u00fc\u00fcs makrokeskkonna anal\u00fc\u00fcsimiseks ja SWOT anal\u00fc\u00fcs sisemiste \u00a0ja v\u00e4limiste tegurite m\u00f5ju hindamiseks. \u00a0 <\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69e037ab618c5-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69e037ab618c5-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">Kas m\u00f5tlesid ka sellistele teguritele nagu\n<ul>\n<li>ressursside k\u00e4ttesaadavus\u00a0(tooraine hooajalisus, tarneahelate toimimine jne)?<\/li>\n<li>seadusandlus\u00a0ja v\u00f5imalikud\u00a0\u00f5igusaktide muutmised (nt kas m\u00f5ne \u00f5igusakti osas on algatatud muutmisprotsess ja kuidas see muudatus v\u00f5ib tegevust m\u00f5jutada)?<\/li>\n<li>s\u00fcndmused\u00a0ja kriisid\u00a0peres, kogukonnas, Eestis ja maailmas?<\/li>\n<li>tarbijate eelistused, trendid?<\/li>\n<li>tehnoloogia areng?<\/li>\n<li>v\u00f5imalikud keskkonnakatastroofid (p\u00f5ud, \u00fcleujutus vms)?<\/li>\n<li>poliitiline\u00a0olukord?\u00a0<\/li>\n<\/ul>\n<p><strong>K\u00f5ik need sise- ja v\u00e4liskeskkonna tegurid v\u00f5ivad m\u00f5jutada \u00e4ritegevust. Oluline on hinnata v\u00f5imalikult t\u00e4pselt k\u00f5ikide tegurite v\u00f5imalikku m\u00f5ju ja m\u00f5elda, kas neid m\u00f5jusid on v\u00f5imalik oma tegevusega v\u00e4hendada v\u00f5i mida teha, kui konkreetne m\u00f5ju ilmneb. \u00a0<\/strong><br><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Selle teema raames saad teada, mis on ettev\u00f5tluskeskkond ja kuidas see jaguneb ning \u00f5pid ettev\u00f5tluskeskkonda anal\u00fc\u00fcsima.\u00a0 Ettev\u00f5tluskeskkond Ettev\u00f5tlus eksisteerib teatud ajal ja kindlas kohas ning ettev\u00f5tja tegevust reguleerivad mitmesugused keskkonnategurid. Ettev\u00f5tja tegutsemiskeskkonda nimetatakse ettev\u00f5tluskeskkonnaks. Ettev\u00f5tluskeskkonna moodustavad mitmesugused v\u00e4lised ja sisemised &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":63,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-10","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/alusta-ettevotlusega\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/alusta-ettevotlusega\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/alusta-ettevotlusega\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/alusta-ettevotlusega\/wp-json\/wp\/v2\/users\/63"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/alusta-ettevotlusega\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/alusta-ettevotlusega\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":176,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/alusta-ettevotlusega\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10\/revisions\/176"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/alusta-ettevotlusega\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}