Treeningu ülesehitus

1. Soojendus

Alusta igat jõusaalitreeningut kerge kümneminutilise soojendusega. Jookse või kõnni või tee soojendus rattal, sõudeergomeetril. Seejärel võimle - tee õlaringe, poolkükke ja erinevaid soojendusharjutusi. Soojendusharjutusteks sobivad harjutused, mis panevad verevarustuse kogu kehas ühtlaselt tööle, nt puusa-, õla- ja käteringid, erinevad painutused. vibutused. Tee ka enne iga lihasgrupi treeningut väike soojendusseeria kerge raskusega.

2. Põhiosa

Põhiosas toimub harjutuste kordamine seeriatena. Ühes seerias korratakse harjutust ilma vahepealse puhkepausita. Seeriate vahele jäetakse puhkeintervall. Algaja puhul võiks korduste arv seerias olla 8-15 kordust ja puhkeintervall seeria vahel 1-2 minutit. Raskus tuleks valida selline, millega jõuab korraliku tehnikaga kordused ära teha. Treeningu põhiosa pikkus võiks jääda 1 tunni piiridesse.

3. Lõdvestus

Treeningu lõpetuseks on kindlasti vajalik lihased ära lõdvestada ja venitada. Kui jätta lihased pikka aega venitamata, suurendab see vigastuste ohtu. Venita kõiki lihasgruppe umbes 20 sekundit.

 Miks on vajalik teha regulaarselt venitusharjutusi?

Kliki

Venitusharjutused on olulised taastumisel, aidates vähendada lihasväsimust. Venitusharjutused parandavad ka liigeste liikuvust, mis on oluline nii sportliku saavutusvõime kui tervise aspektist. Igasugune koormus, eriti aga jõutreening ja vastupidavustreening, põhjustab kestva lihaste kokkutõmbe ehk nö. "lühendab lihaseid", see kutsub aga omakorda esile ülepinge lihaste kinnituskohtades. Üks tugev jõutreening võib vähendada lihaste liikuvusulatust kuni 15 protsenti ja vastav mõju võib kesta isegi 2 päeva. Ülemäärane koormus liigestele ja lihastele võib omakorda esile kutsuda vigastuse. Treeningu lõpus on sobilikud suurema kestvusega staatilised harjutused.

Allikas: http://trimm.ee/article/pohitoed