Enne jõusaali

Enne jõusaali minekut tuleks kindlasti teha eeltööd. Tuleks mõelda läbi oma eesmärgid, valida sobiv spordiklubi, uurida välja treeneri kohaloleku ajad jõusaalis. Kasuks tuleb eelnev tutvumine lihaskonna ehituse, jõutreeningu põhimõtete, treeningu ülesehituse ja kasutatavate treeningvahenditega. Eesmärgiks võib olla jõu ja vastupidavuse arendamine, kaalu alandamine või kaalu suurendamine. Algaja jõusaalis käija esmane eesmärk on kindlasti õppida selgeks harjutuste sooritamise tehnika ning harjutada keha koormustega. Võimalusel võiks vaadata läbi enne jõusaali minekut sooritatavate harjutuste videod. Oluline on läbi mõelda ka toitumine päeva lõikes, eriti kui treeningute eesmärgiks on kaalu alandamine või suurendamine.

Jõutreeningu põhimõisted, mida kasutatakse, on harjutuste seeria, kordus ja puhkeintervall.

  • Kordus tähendab kasutatava raskuse ühekordset tõstmist harjutuses.
  • Ühe ja sama harjutuse korduste arv moodustab seeria. Iga seeria sooritamise järel pannakse raskused ära ja puhatakse.
  • Puhkuse aeg seeriate vahel ongi puhkeintervall. Igat harjutust võiks algaja teha 1-3 seeriat.

 Nipid

  • Mõtle läbi, mitu korda nädalas soovid jõusaali külastada.
  • Muretse endale sobivad treeningriided ning –jalanõud, veepudel. Kui spordiklubi pakub tasuta personaaltreeningut uuele kliendile, kasuta see kindlasti ära.
  • Uuri välja treeneri kohaloleku ajad ja palu endale jõusaali ning selle sisustust tutvustada.
  • Räägi treenerile, mida saavutada tahad ja mida varem teinud oled.
  • Kindlasti on enne trenni soovitav ka oma terviseprobleemidest rääkida või sooritada koormustest, vastasel juhul võid päris tõsiselt oma tervisega riskida.
  • Tee endale selgeks jõusaali sisustus ja selle paigutus jõusaalis.
  • Vaata läbi harjutuste ja venituste videod.
  • Prindi välja ja võta kaasa näidistreeningkava.

 Mis on koormustest ja mida sellega saab mõõta?

Kliki

Inimene pannakse veloergomeetrile sõitma, kus ta alustab kerge nn algkoormusega. Iga kahe minuti tagant koormus kasvab. Testi käigus mõõdetakse nii aeroobset vastupidavust kui ka hapnikutarbimist, vererõhku, pulssi ja rasvaprotsenti.

Testis selguvad uuritava pulsisagedused, millest treenides lähtuda: aeroobne põhipulss, põhivastupidavuspulss ja kolmandaks pulsisagedus, mida ületades testitava süda hakkab tööle anaeroobses tsoonis.

Vähe treeninud inimestel kiireneb pulss väga järsult. Nende treeningu põhiosa peaks moodustama aeroobsel põhipulsil treeningud, et südame töövõimet parandada.

Orienteeruva maksimaalse pulsisageduse saate välja arvutada nende valemite järgi:

  • meestel 220 miinus vanus;
  • naistel 206 miinus 88% vanusest.

Nt 25 a naine: 206 – (25 x 0,88) = 206 – 22 = 184

Tervislik on treenida pulsisagedusel 55-70 protsenti maksimumpulsist.

Allikas: http://www.organismidiagnostika.ee/valemid-efektiivseks-keha-treeninguks/