Liidu põhikiri
I ÜLDSÄTTED
1.1. Eesti Aktuaaride Liit (edaspidi põhikirjas EAL) on Eesti aktuaaride omavalitsuse alusel tegutsev mittetulunduslik kutseühing.
1.2. EAL on juriidiline isik, mis juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi Põhiseadusest, mittetulundusühingute seadusest ja teistest õigusaktidest ning käesolevast põhikirjast.
1.3. EAL-il on oma pangaarve, oma nimetusega pitsat ja sümboolika.
1.4. EAL-i asukoht on Eesti Vabariik, Tallinna linn.
II TEGEVUSE EESMÄRGID
2.1. EAL-i eesmärgiks on: ühiskonna teadvustamine aktuaari kutse ja tegevuse olemusest, aktuaarikutse ja kindlustusteaduse edendamine, liidu liikmete õiguste kaitsmine, aktuaaride omavahelise austuse ja lugupidamise hoidmine, sidemete arendamine teiste rahvuslike ja rahvusvaheliste aktuaaride organisatsioonidega ja õigusloome teostamine oma valdkonnas.
2.2. Püstitatud eesmärkide saavutamiseks EAL:
2.2.1. aitab kaasa aktuaarieetika järgimisele;
2.2.2. töötab välja normid ja juhendid aktuaaridele juhindumiseks igapäevases töös;
2.2.3. osaleb aktuaarikoolituse õppeprogrammi koostamisel ja rahvusvahelistele standarditele vastava aktuaari kvalifikatsiooni miinimumnõuete väljatöötamisel;
2.2.4. aitab kaasa kindlustusalaga seotud teaduste, sh kindlustusmatemaatika, arengule ja aktuaaride väljaõppele;
2.2.5. esindab oma liikmeskonda rahvusvahelistes aktuaaride organisatsioonides;
2.2.6. esindab oma liikmeskonda riigiorganites, teeb koostööd EV riigi- ja järelvalve organisatsioonidega;
2.2.7. teeb koostööd Eesti Vabariigi ülikoolide ja teiste kõrgemate õppeasutustega;
2.2.8. teeb koostööd finantssektori ettevõtetega ja liitudega;
2.2.9. korraldab täiendkoolitust ja annab välja trükiseid;
2.2.10. määrab ja taotleb oma liikmetele stipendiume;
2.2.11. osaleb seaduste ja teiste õigusaktide projektide ettevalmistamises ning arutelus oma valdkonna piires;
2.2.12. korraldab oma liikmeskonda ühendavaid erialaseid ja seltskondlikke üritusi;
2.2.13. loob töörühmi ja -komisjone liidu ees seisvate ülesannete lahendamiseks;
2.2.14. täiendab eestikeelset aktuaarset sõnavara ja arendab aktuaari keele kasutamise kultuuri;
2.2.15. loob kontakte teiste erialade ühendustega.
2.3. Oma eesmärkide saavutamiseks on EAL-il õigus:
2.3.1. omada arveldus- ja muid arveid ning teha finantsoperatsioone;
2.3.2. moodustada fonde ja rajada ettevõtteid;
2.3.3. omada tegevuseks vajalikke ruume, vallata, kasutada ja käsutada oma eesmärkidele vastavat vara kooskõlas põhikirjaga;
2.3.4. teha igasuguseid seadusega lubatud tehinguid;
2.3.5. kompenseerida EAL-i juhtorganitesse valitud liikmetele nende EAL-i tööülesannete täitmisel tekkinud kulutused;
2.3.6. esindada oma liikmeid rahvusvahelistes organisatsioonides.
III EAL-i LIIKMED
3.1 EAL-i liikmeskonna moodustavad täisliikmed, assotsieerunud liikmed, õpilasliikmed ja auliikmed.
3.1.1 EAL-i täisliige peab olema läbinud rahvusvahelistele standarditele vastava ja EAL üldkoosoleku poolt kinnitatud aktuaaride õppeprogrammi täies ulatuses, omama akadeemilist kõrgharidust ning vähemalt 2 aastast praktilise töö kogemust aktuaari töö valdkonnas. EAL-i täisliikme staatuse võib EAL-i üldkoosolek juhatuse ettepanekul anda ka teiste riikide täielikult kvalifitseerunud aktuaaridele tingimusel, et nende maade aktuaaridele kvalifitseerumiseks esitatavad nõuded vastavad rahvusvahelistele standarditele ning EAL-i õppeprogrammile. Viimati nimetatud juhul peab juhatuse vastav ettepanek saama rohkem kui 2/3 üldkoosolekust osavõtnud EAL-i liikmete toetuse.
3.1.2 EAL-i assotsieerunud liige peab omama akadeemilist kõrgharidust ning olema läbinud aktuaaride õppeprogrammi EAL-i üldkoosoleku poolt sätestatud määras.
3.1.3 EAL-i õpilasliikme staatuse võib omistada neile kindlustusmatemaatikast huvitatud isikutele, kes veel õpivad kõrgkoolis ja/või kes pole läbinud aktuaaride õppeprogrammi assotsieerunud liikmele nõutavas mahus.
3.1.4 EAL-i auliikme staatuse võib EAL-i üldkoosolek juhatuse ettepanekul omistada inimestele, kes oma positsiooni või tegevusega on oluliselt kaasa aidanud EAL-i tegevusele ja aktuaari kutse arengule.
3.2 EAL-i liikmeks vastuvõtmise otsustab EAL-i juhatus soovija kirjaliku avalduse alusel avalduse esitamisele järgneval koosolekul. Liikmeks astuja peab oma kirjalikule sooviavaldusele lisama haridust tõendavad dokumendid ning soovituse vähemalt ühelt EAL täis- või assotsieerunud liikmelt. Uute liikmete vastuvõtmise kinnitab üldkoosolek.
3.3 EAL-i sisseastumis- ja liikmemaksu suuruse otsustab üldkoosolek. Auliikmed on liikmemaksust vabastatud.
3.4 Liige võib omal soovil EAL-ist välja astuda sellekohase avalduse alusel, mis esitatakse juhatusele. Liige loetakse EAL-ist lahkunuks avalduse esitamise päevast.
3.5 EAL-i põhikirja nõuete korduva rikkumise, samuti aktuaarieetika vastu raske eksimuse korral ning kui liikmemaksu võlgnevus on rohkem kui üks aasta, võib EAL-i liikme organisatsioonist välja arvata.
3.5.1 Otsuse liikme EAL-ist väljaarvamise kohta võtab vastu üldkoosolek juhatuse ettepanekul;
3.5.2 EAL-ist omal soovil lahkunud, väljaarvatud ja väljalangenud isikutele sisseastumis- ja liikmemaksu ei tagastata.
3.6 EAL-i liikmel on õigus:
3.6.1 esitada ettepanekuid ja arupärimisi EAL-i puudutavates küsimustes;
3.6.2 kasutada EAL-i ruume ja vara vastavalt põhikirjale ja kodukorrale;
3.6.3 valida EAL-i juht- ja kontrollorganeid;
3.6.4 osaleda EAL-i korraldatud üritustel;
3.6.5 lahkuda EAL-ist omal soovil;
3.6.6 saada osa EAL-i vahendatud rahvusvahelistest koolitustest;
3.6.7 taotleda EAL-i kaasabi väliskoolitustel ja rahvusvahelistel konverentsidel osalemiseks.
3.7 EAL-i täis- ja assotsieerunud liikmel on lisaks p. 3.6 kirjeldatule õigus olla valitud kõigisse EAL-i juht- ja kontrollorganitesse ning ametitesse.
3.8 EAL-i liige on kohustatud:
3.8.1 järgima EAL-i põhikirja ja kodukorda;
3.8.2 tasuma sisseastumismaksu ning kindlaksmääratud ajal ja suuruses liikmemaksu;
3.8.3 järgima oma igapäevases tegevuses aktuaari eetikat, käitumiskoodeksit ning EAL-i programmdokumente.
IV JUHTIMINE
4.1. EAL-i organid on üldkoosolek, juhatus, revisjonitoimkond ja teised üldkoosoleku poolt ellu kutsutud alalised või ajutised toimkonnad.
4.2. EAL-i kõrgeim organ on liikmete üldkoosolek:
4.2.1. üldkoosolek võib olla korraline või erakorraline;
4.2.2. korraline üldkoosolek toimub vähemalt üks kord aastas;
4.2.3. üldkoosoleku kutsub kokku juhatus, teatades EAL-i liikmetele koosoleku aja, koha ja päevakorra vähemalt 14 päeva enne koosolekut;
4.2.4. erakorraline üldkoosolek tuleb kokku kutsuda EAL-i juhatuse, revisjonitoimkonna või vähemalt ühe kümnendiku liikmete nõudmisel.
4.3. EAL-i üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui sellel osaleb üle poole EAL-i hääleõiguslikest liikmetest.
4.4. Kui üldkoosolek ei ole p-s 4.3. sätestatud korra kohaselt pädev otsuseid vastu võtma, kutsub juhatus nelja nädala jooksul kokku sama päevakorraga kordusüldkoosoleku, mis on pädev vastu võtma otsuseid sõltumata üldkoosolekul osalevate liikmete arvust.
4.5. Üldkoosoleku otsused loetakse vastuvõetuks, kui nende poolt hääletab üle poole koosolekul osalevatest liikmetest, välja arvatud otsused, mis on seotud põhikirja p-dega 3.1.1,4.6.1, 4.6.3 ja4.6.9, mille vastu võtmiseks on vajalik rohkem kui kahe kolmandikuline häälteenamus.
4.6. Üldkoosolek on pädev otsustama kõiki EAL-i tegevusega seonduvaid küsimusi. Üldkoosoleku ainupädevuses on:
4.6.1. põhikirja muutmine ja täiendamine;
4.6.2. juhatuse, juhatuse esimehe ja revisjonitoimkonna valimine salajase hääletuse teel;
4.6.3. juhatuse ennetähtaegne tagasikutsumine;
4.6.4. juhatuse ja revisjonitoimkonna tegevuse aruannete ärakuulamine ja neile hinnangu andmine;
4.6.5. eelarve kinnitamine;
4.6.6. uute liikmete vastuvõtmise kinnitamine;
4.6.7. liikmete liikmeskonnast väljaarvamise kinnitamine;
4.6.8. sisseastumis-ja liikmemaksu suuruse kehtestamine;
4.6.9. EAL-i ühinemise, jagunemise ja tegevuse vabatahtliku lõpetamise otsustamine;
4.6.10. likvideerimiskomisjoni valimine.
4.7. Juhatus on EAL-i tööorgan, mis juhib EAL-i tegevust üldkoosolekute vahelisel ajal. Juhatuse suuruse otsustab üldkoosolek, kuid see ei või olla väiksem kui 3 liiget ja suurem kui 9 liiget.
4.8. Vähemalt 2/3 juhatuse koosseisust peavad moodustama EAL täisliikmed. Juhatuse esimeheks saab olla EAL täisliige.
4.9. Juhatuse esimees juhib juhatuse tööd, korraldab EAL-i igapäevast tööd vastavalt EAL-i põhikirjalistele eesmärkidele ja juhatuse otsustele;
4.10. Juhatuse ametiperiood on kolm aastat.
4.11. Juhatuse koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid vähemalt neli korda aastas. Juhatus teeb otsuseid poolthäälteenamuse alusel. Juhatus tuleb kokku juhatuse esimehe kutsel, samuti vähemalt kahe juhatuse liikme või revisjonitoimkonna nõudel.
4.12. Juhatus on pädev otsuseid vastu võtma, kui koosolekust võtab osa üle poole juhatuse liikmetest.
4.13. Juhatuse pädevuses on:
4.12.1. juhatuse esimehe asetäitja ja teiste ametikohtade täitjate määramine;
4.12.2. koosseisuliste töötajate ja ametikohtade määramine;
4.12.3. tegevuse aruannete koostamine ja selle esitamine üldkoosolekule;
4.12.4. üldkoosoleku aja ja koha kindlaksmääramine ning ettepanekute tegemine üldkoosoleku päevakorra kohta;
4.12.5. eelarve koostamine ja selle esitamine üldkoosolekule;
4.12.6. kooskõlas põhikirjaga EAL-i vara ja vahendite käsutamine kinnitatud eelarve piires, arveldus- ja muude arvete avamine ja sulgemine;
4.12.7. lepingute sõlmimine;
4.12.8. liikmete liikmemaksude arvestuse pidamine;
4.12.9. raamatupidamise korraldamine.
4.13. EAL-i võib esindada iga juhatuse liige. Finants ja õigustehingutel peab olema juhatuse esimehe ja vähemalt ühe juhatuse liikme allkiri.
4.14. Revisjonitoimkond koosneb kolmest isikust, kes ei tohi olla juhatuse liikmed. Revisjonitoimkond teeb otsuseid lihthäälteenamuse alusel.
4.15. Revisjonitoimkond
4.16.1. valib enda hulgast revisjonitoimkonna esimehe;
4.16.2. kontrollib EAL-i majandustegevust vähemalt kord aastas;
4.16.3. esitab revideerimisakti üldkoosolekule.
4.17. Revisjonitoimkonna liikmed võivad osaleda juhatuse koosolekul sõnaõigusega.
V VARA
5.1. EAL-i vara moodustub:
5.1.1 sisseastumis- ja liikmemaksudest;
5.1.2 varalistest annetustest ja eraldistest;
5.1.3 tuluüritustest saadud laekumistest;
5.1.4 kirjastustegevusest saadud tulust;
5.1.5 täiendkoolituse korraldamisel saadud tulust;
5.1.6 muust põhikirjalise tegevuse arendamisest saadud tulust.
5.2. Sihtotstarbelisi eraldisi kasutatakse vastavalt annetaja soovile.
5.3. EAL võib olla igasuguse vara omanikuks, mis on vajalik EAL-i põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ja mille omamine pole vastuolus seadusega.
5.4. EAL-i tegevusest laekunud tulu kasutatakse põhikirjajärgsete eesmärkide saavutamiseks.
5.5. EAL peab oma rahaliste vahendite üle raamatupidamise arvestust ja maksab makse seaduses ettenähtud korras.
VI TEGEVUSE LÕPETAMINE
6.1. EAL-i tegevuse vabatahtliku lõpetamise otsustab üldkoosolek, kes valib selleks likvideerimiskomisjoni.
6.2. Likvideerimiskomisjon
6.2.1. nõuab sisse võlad ja rahuldab võlausaldajate nõuded;
6.2.2. korraldab pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara jagamise EAL-i tegevuse eesmärgi saavutamiseks teiste samadel eesmärkidel tegutsevate mittetulundusühingute vahel, nende puudumisel määratakse õigustatud isikud üldkoosoleku otsusega.
Käesolev põhikiri on kinnitatud Eesti Aktuaaride Liidu üldkoosolekul 30.11.2005.