{"id":5,"date":"2024-04-04T03:04:21","date_gmt":"2024-04-04T00:04:21","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/aktiivope\/oppemeetodite-ruhmitamine\/"},"modified":"2024-05-03T11:04:34","modified_gmt":"2024-05-03T08:04:34","slug":"oppemeetodite-ruhmitamine","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/aktiivope\/oppemeetodite-ruhmitamine\/","title":{"rendered":"\u00d5ppemeetodite r\u00fchmitamine"},"content":{"rendered":"

Meetodite valik on tohutu suur ning parema \u00fclevaate saamiseks v\u00f5ib neid r\u00fchmitada erinevate tunnuste alusel.<\/p>\n

\"meetodid2.jpg\"<\/a>\u00a0(vt\u00a0skeemi suurelt<\/a>)<\/p>\n

Kui hinnata \u00f5ppemeetodite kasutusv\u00f5imalusi, siis on oluline eristada, kellel on \u00fche v\u00f5i teise meetodi puhul p\u00f5hiline roll \u00f5ppeprotsessi juhtimisel ning kelle vahel toimub suhtlemine. Sellest l\u00e4htuvalt jaotab Peter Jarvis (1998: 144 \u2013 171) oppemeetodid kahte suurde r\u00fchma: \u00f5petajakesksed meetodid (loeng, demonstratsioon, suunatud diskussioon jt) ning \u00f5ppijakesksed. \u00d5ppijakesksed meetodid on omakorda jagatud \u00f5ppijakeskseteks r\u00fchmameetoditeks (ajur\u00fcnnak, suminar\u00fchmad, debatt, paneel jt) ning \u00f5ppijakeskseteks individuaalmeetoditeks (\u00fclesanne jt). Ka Lindgren ja Suter raamatus \u201cPedagoogiline ps\u00fchholoogia koolipraktikas\u201d peavad oluliseks meetodite anal\u00fc\u00fcsi kriteeriumiks \u00f5petaja ja \u00f5pilaste kommunikatiivsete suhete t\u00fc\u00fcpi (Lindgren, Suter 1994:301).<\/p>\n

\u00d5ppemeetodeid v\u00f5ib r\u00fchmitada ka \u00f5ppeprotsessi \u00fclesehitusest l\u00e4htuvalt, arvestades seda millises \u00f5ppeprotsessi etapis on sobivam kasutada \u00fcht v\u00f5i teist meetodit. \u00d5ppeprotsessi alguses on oluline kasutada \u00f5ppemeetodeid, mis aitavad \u00f5ppijatel h\u00e4\u00e4lestuda \u00f5ppimisele, \u00e4ratada huvi, seada eesm\u00e4rke v\u00f5i \u00e4ratada eelteadmisi (nt ajur\u00fcnnak, p\u00f5him\u00f5istete defineerimine).<\/p>\n

Uue \u00f5ppimise etapis on oluline toetada uue materjali t\u00e4hendusse s\u00fcvenemist ning uue informatsiooni \u00fchendamist tuttavaga (nt suhtlusp\u00f5hine loeng, iseseisev lugemine, k\u00fcsimuste esitamine). S\u00fcgavamat \u00f5ppimist toetavad sellised oppemeetodid, mis lisaks uue info edastamisele suunavad \u00f5ppijaid oma m\u00f5istmis- ja \u00f5ppimisprotsessi teadlikumalt j\u00e4lgima.<\/p>\n

T\u00e4henduse refleksiooni etappi sobivad oppemeetodid, mis toetavad \u00f5pitu kasutamist uutes seostes ja uutes olukordades ning isikliku t\u00e4henduse loomist (omapoolse suhtumise kujundamine) (nt \u00fclesannete lahendamine, kokkuv\u00f5tete kirjutamine).<\/p>\n

Tagasisidet ja hindamist kavandades on m\u00f5istlik l\u00e4bi m\u00f5elda, kuiv\u00f5rd on koosk\u00f5las \u00f5ppeprotsessi jooksul kasutatud oppemeetodid ja kavandatavad hindamismeetodid.<\/p>\n

Keele\u00f5ppes on sageli otstarbekas r\u00fchmitada \u00f5ppemeetodeid tegevuse alusel: lugemis-, kuulamis-, vestlus- ja kirjutamis\u00fclesanded. Kindlasti on ka teistes valdkondades \u00f5petajal kasulik m\u00f5elda, mis on see tegevus, mida \u00f5ppijad peaksid harjutama ning milliste \u00f5ppemeetodite kaudu on v\u00f5imalik seda teha.<\/p>\n

T\u00e4iendavaks lugemiseks: M. Karm (2013). \u00d5ppemeetodid k\u00f5rgkoolis. Sihtasutus Archimedes.\u00a0 \u00a0https:\/\/www.digar.ee\/viewer\/et\/nlib-digar:121275\/112201\/page\/1<\/a><\/h5>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Meetodite valik on tohutu suur ning parema \u00fclevaate saamiseks v\u00f5ib neid r\u00fchmitada erinevate tunnuste alusel. \u00a0(vt\u00a0skeemi suurelt) Kui hinnata \u00f5ppemeetodite kasutusv\u00f5imalusi, siis on oluline eristada, kellel on \u00fche v\u00f5i teise meetodi puhul p\u00f5hiline roll \u00f5ppeprotsessi juhtimisel ning kelle vahel toimub …<\/p>\n","protected":false},"author":9,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-5","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/aktiivope\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/5","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/aktiivope\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/aktiivope\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/aktiivope\/wp-json\/wp\/v2\/users\/9"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/aktiivope\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=5"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/aktiivope\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/5\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":183,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/aktiivope\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/5\/revisions\/183"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/aktiivope\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=5"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}