K\u00f5igepealt m\u00f5ned kontrollk\u00fcsimused \u00f5ppijate lugemismaterjali hindamiseks:<\/p>\n
Kui materjali on \u00fcleliia palju, j\u00e4\u00e4b lugejatel kaks v\u00f5imalust: kas lugeda pinnapealselt ja ilma s\u00fcvenemata k\u00f5ike, mis puhul ei saa r\u00e4\u00e4kida arusaamisega \u00f5ppimisest, v\u00f5i s\u00fcveneda vaid \u00fcksikutesse osadesse tekstist, tavaliselt teksti algusosasse, sest j\u00e4rgneva lugemiseks saab aeg otsa. M\u00f5lemad lahendused on \u00f5ppimise seisukohalt halvad. Kui on oht, et \u00f5ppijad j\u00e4tavad suuremamahulise teksti lugemise viimasele hetkele, siis v\u00f5ib teksti jaotada osadeks ja vahepeal kasutada lugemist toetavaid \u00f5ppemeetodeid.<\/span><\/p>\n On \u00fcsna selge, et \u00fcldhariduskooli erinevate klasside, rakendusk\u00f5rghariduse esimese kursuse ja \u00fclikooli doktori\u00f5ppe jaoks antud lugemismaterjal \u2013 olgu eesti- v\u00f5i emakeelne \u2013 peab olema erineval keerukusastmel. Hea on meeles pidada, et lugeja on materjaliga kahekesi ning tema kiusatus \u00fcle j\u00f5u k\u00e4iva materjali lugemine pooleli j\u00e4tta, on suurem kui koos teistega klassiruumis \u00f5ppides.<\/span><\/p>\n Kui loetavas tekstis v\u00f5i tekstide j\u00e4rjestuses on \u201cloogika m\u00fcra\u201d, muutub teksti lugemine ja selle m\u00f5istmine keerukaks. Hea on ka l\u00e4bi m\u00f5elda, kas k\u00f5ik \u00f5ppijad loevad sama materjali v\u00f5i on teemad \u00e4ra jaotatud nii, et \u00fchiselt \u00f5pitut reflekteerides saab kogu teadmine kokku.\u00a0<\/span><\/p>\n Loomulikult on alati v\u00f5imalik kasutada ka keerukamat varianti, kus \u00f5ppijad otsivad loetava materjali ise kokku. Neile, kes on oma \u00f5pingute alguses, peaks siis juhiseid andma, kuidas seda teha. Muidu v\u00f5ib juhtuda, et tehakse mittesobivate allikatega suur hulk t\u00f6\u00f6d \u00e4ra, kuid soovitud tulemusteni ei j\u00f5uta.<\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" K\u00f5igepealt m\u00f5ned kontrollk\u00fcsimused \u00f5ppijate lugemismaterjali hindamiseks: 1. Kas tekst on lugejatele mahu poolest realistlikult omandatav? Kui materjali on \u00fcleliia palju, j\u00e4\u00e4b lugejatel kaks v\u00f5imalust: kas lugeda pinnapealselt ja ilma s\u00fcvenemata k\u00f5ike, mis puhul ei saa r\u00e4\u00e4kida arusaamisega \u00f5ppimisest, v\u00f5i s\u00fcveneda …<\/p>\n","protected":false},"author":9,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-18","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/aktiivope\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/18","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/aktiivope\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/aktiivope\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/aktiivope\/wp-json\/wp\/v2\/users\/9"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/aktiivope\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=18"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/aktiivope\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/18\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":139,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/aktiivope\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/18\/revisions\/139"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/aktiivope\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=18"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}2. Kas teksti keerukuse tase vastab lugejate arusaamise tasemele?<\/span><\/h2>\n
3. Kas materjal on piisavalt liigendatud ja kas selle esitamine on loogiline?<\/span><\/h2>\n