Liina Rajaveer, Kogemuslähedane perspektiiv rahvuslusele: küsimuskohti väljalt

Minu magistritöö eesmärgiks on uurida etnograafiliste meetodite abil, kogemuslähedasest (emic) perspektiivist Odini sõdalasi Eestis. Uurimistöö laiem kontekst on nn rändekriis ning reaktsioonid sellele Eesti ühiskonnas. Kogemuslähedase perspektiivi all mõistan lähtumist uuritavate vaatepunktist ja arusaamadest ning viisidest enda tegevust mõtestada.

Ettekandes soovin peamiselt keskenduda käesolevale uurimisetapile ehk etnograafiliste välitööde protsessile ning arutleda kasutatavate meetodite valiku üle. Selleks selgitan lühidalt ja ülevaatlikult uurimistöö põhilisi teoreetilisi lähtekohti, mis on ka metoodilisest aspektist olulised, tutvustan uurimismeetodeid ning reflekteerin senise välitööprotsessi üle.

Kuna rände ja parempoolsete organisatsioonide näol on tegemist aktuaalse ja paljuski emotsionaalselt laetud teemaga, on antropoloogiline sissevaade sellesse põnev, ent ka üpris problemaatiline. Et jõuda lähemale inimeste kogemuse mõistmisele, on vaja jõuda lähemale neile endile; küsida, vaadelda, osaleda. Enim küsimusi tekibki seoses empiirilise materjali kogumisega ning suurem osa neist on seotud distsipliinile olulise uurimiseetikaga. Kuidas luua vastastikku usalduslik ja austav suhe uuritavatega, kui nende seisukohad lähevad vastuollu uurija maailmavaatega? Kuidas säilitada erapooletu uurija positsioon niivõrd poolte võtmist soosival väljal? Mida uuritavatele n-ö vastu anda, kui nende tegevust otseselt toetada ei soovi? Need on vaid mõned intrigeerivad probleemkohad sellises uurimistöös.

Lisaks eetikale tõstatavad olulisi küsimusi ka tööprotsess ja metoodika. Uuritavate leidmine ja kontakti loomine võivad osutuda keerulisemaks, kui esialgu arvatud. Milliste meetoditega alustada? Mida teha, kui need ei tööta ja kuidas pärast kahtlusi ja ebaõnnetumisi endale kindlaks jääda? Käesoleva teema puhul oli minu jaoks uurijana kõige olulisem saavutada esmane usaldus ja heasoovlik suhe ning kuna sattusin suhtlema grupi juhiga, pidasingi oluliseks saada esmalt tema heakskiit. Võib-olla oleks aga pidanud alustama just teisest otsast? Kuidas võib selline lähenemine mõjutada uurimistöö tulemusi?

Niisiis, minu ettekande peamine eesmärk on kuulajate ette tuua mõningaid raskusi, mis võivad esile kerkida, uurides sellist nähtust Eesti ühiskonnas nagu Odini sõdalased. Seejuures arutlen nii isiklike kogemuste kui võimalike eesseisvate probleemide üle.