{"id":16,"date":"2024-04-03T21:28:07","date_gmt":"2024-04-03T21:28:07","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajalooring\/minevikuminutid-ajalooringis\/"},"modified":"2024-04-03T21:28:59","modified_gmt":"2024-04-03T21:28:59","slug":"minevikuminutid-ajalooringis","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajalooring\/minevikuminutid-ajalooringis\/","title":{"rendered":"Minevikuminutid Ajalooringis"},"content":{"rendered":"<p style=\"padding-left: 30px\">\n<\/p><p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" src=\"\/wp-content\/uploads\/sites\/122\/9.png\" width=\"953\" height=\"319\"><\/p>\n<p>Ajalooringi tudengid tegid Eesti Vabariigile s\u00fcnnip\u00e4evakingiks 52 videolugu Eesti ajaloost! Lood tutvustavad nii silmapaistvaid inimesi, p\u00f6\u00f6rdelisi s\u00fcndmusi kui ka lihtsalt elulisi n\u00e4htusi, mis on saanud Eesti kultuuri p\u00e4risosaks.<\/p>\n<p>Videoprojekt on valminud koost\u00f6\u00f6s ERR multimeediatoimetuse ja Rahvusarhiiviga.<\/p>\n<p>Lugude autorid: Raimo T\u00f5nissoo, Jens Raevald, Mari Koldits, Margit Ots, Ott Koor, Roman Kasak, Elin Viisileht, Lembi Anepaio, Priit Kivisilla, Julius Raamat, Siim Tanel T\u00f5nisson, Grete P\u00f5lluste, Merli Maranik, Marie K\u00f5iver, Bretty Peterson, Lenno P\u00e4rnj\u00f5e, Patrik Hyt\u00f6nen, Jaan-Kristjan Unt, Toivo Kikkas, Kristjan Kaljusaar, Liis Toomas, Marvin Laidna.<\/p>\n<p>Toimetajad: Raimo T\u00f5nissoo, Elin Viisileht, Marie K\u00f5iver, Toivo Kikkas.<br>Salvestaja: Madis Hindre.<br>Monteerijad: Sander Koit, Kustas Budrikas.<br>Produtsendid: Allan Rajavee, Marie K\u00f5iver.<\/p>\n<p>L\u00e4hiajal j\u00f5uavad k\u00f5ik videolood ka siia kodulehele. Seniks head vaatamist EV100 portaalis ja T\u00dc Ajalooringi facebookilehel!<\/p>\n<p>https:\/\/www.ev100.err.ee\/minevikuminutid<br>https:\/\/www.facebook.com\/Ajalooring\/<\/p>\n\n<p><strong>52. osa.\u00a0Julius Kuperjanovi haual 1980. aastatel<\/strong><\/p>\n<p>Julius Kuperjanov oli Eesti v\u00e4ejuht ja Vabaduss\u00f5ja kangelane, kes oli tuntud oma julguse ja partisaniliikumise poolest vaenlase tagalas. Kuperjanov sai surmavalt haavata Paju lahingus ning maeti 6. veebruaril 1919. aastal Tartusse Raadi kalmistule. Kuperjanovi haual k\u00e4idi juba 1950ndatel, kui seda v\u00e4isas ka vabadusv\u00f5itleja Enn Tarto.<\/p>\n<p><\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n<p><strong>51. osa.\u00a0Purjekaga Tallinnast Miamisse<\/strong><\/p>\n<p>\u201cTa on kui s\u00fcndinud r\u00e4ndlinnuks, mereloomaks: alati r\u00f5\u00f5msas pilgus helgib naeratus ja vallatu \u00fcleolek,\u201d \u00fctles kirjanik Rudolf Sirge Ahto Valteri kohta. Juba vanemate poolt nakatatud merepisikuga K\u00f5u ja Ahto Valter s\u00fcndisid vastavalt 1907. a ja 1912. a. Poisid plaanisid 1930. a purjekaga minna kaugs\u00f5idule, milleks aga ei antud luba.\u00a0<\/p>\n<p><\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n<p><strong>50. osa.\u00a0Kuidas Rootsi kuningriiki Eestist valitseti<\/strong><\/p>\n<p>P\u00f5hjas\u00f5ja ajal aastal 1700 saabus Rootsi kuningas Karl XII Eestisse. Olles v\u00f5itnud vene v\u00e4gesid Narva lahingus asus rootsi jalav\u00e4gi talvekorterisse Ida-Eestis Laiusel ja Tartu \u00fcmbruskonnas. Ratsav\u00e4gi asus kaugemale l\u00f5unasse, n\u00e4iteks Otep\u00e4\u00e4 ja Sangaste piirkonda hajutatuna. Talvekorterisse asumisega vaheldus s\u00f5japidamine poliitikahooajaga.<\/p>\n<p><\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n<p><strong>49. osa.\u00a0500 000. tallinlane<\/strong><\/p>\n<p>Teise maailmas\u00f5ja j\u00e4rgselt hakkas Tallinn kiirelt kasvama peamiselt v\u00f5\u00f5rt\u00f6\u00f6j\u00f5u abil, mida oli vaja t\u00f6\u00f6stuse arendamiseks. Sellele aitas kaasa ka mitmete uute linnaosade rajamine, sealhulgas Lasnam\u00e4e ja Mustam\u00e4e.<\/p>\n<p><\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n<p><strong>48. osa. Rahvus\u00fclikool ja Peeter P\u00f5ld<\/strong><\/p>\n<p>Rahvus\u00fclikooli ametlik avamine toimus aktusega 1919. aasta 1. detsembril. Suuri teeneid rahvus\u00fclikooli rajamisega seoses oli kuraator Peeter P\u00f5llul. Ta oli kuraatoriks saades 40-aastane. P\u00f5llul oli varem oluline roll eestikeelse hariduse edendamisel.<\/p>\n<p><\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n<p><strong>47. osa.\u00a0V\u00f5idukad eestlannad lauatennises<\/strong><\/p>\n<p>Lauatennisest ehk ping-pongist kirjutati esimene artikkel Eesti Spordilehe 1926. aasta v\u00e4ljaandes. Tol hetkel oli lauatennis spordiala, mis maailmas v\u00f5iduk\u00e4iku tegemas. Eestis levis populaarsust koguv spordiala kiiresti, harrastajaid oli pea k\u00f5ikides seltsides ja koolides.<\/p>\n<p><\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n<p><strong>46. osa. Ravav\u00e4gi ja kindral \u201c\u00d5kva\u201d\u00a0<\/strong><\/p>\n<div class=\"desc-content\">\n<p>1918. aasta 16. novembril loodi Eesti Rahvav\u00e4gi. Peagi pidi see kaitsma Eesti vabadust sissetungivate punaste eest. Kuigi Vabaduss\u00f5ja algus oli t\u00e4is meeleheidet ja pettumusi, oli uudne demokraatlik riigikord tuntav ka Rahvav\u00e4es. Eriti ereda n\u00e4itena sobib muutunud olusid kirjeldama kindralmajor Ernst P\u00f5dder.<\/p>\n<p><\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<p><strong>45. osa.\u00a0P\u00fcha Martini p\u00e4ev keskaegsel Liivimaal<\/strong><\/p>\n<p>Mardip\u00e4ev on p\u00fcha, mis ei vaja usutavasti pikemat tutvustamist \u2013 t\u00e4nap\u00e4evalgi jooksevad novembrikuus ju alati ringi mardisandid. M\u00f6\u00f6dunud sajandite maarahva jaoks oli tegu ajaga, mis t\u00e4histas suurte v\u00e4lit\u00f6\u00f6de l\u00f5petamist ning talveks peamiselt tubaste tegevuste kallale asumist.<\/p>\n<p><\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n\n<p><strong>44. osa.\u00a0Raamotite Sahkapuu kool<\/strong><\/p>\n<p>1910. aasta kevadel omandasid Mari ja Jaan Raamot juba varem silma j\u00e4\u00e4nud Sahkapuu talu. Mari oli tegutsenud kodu\u00f5petajana ja Jaan \u00f5ppinud p\u00f5llumajandusteadlaseks. Sahkapuu talu asus Tartust 5 kilomeetri kaugusel ja sel olid k\u00fcllalt heas seisus hooned.<\/p>\n<p><\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n<p><strong>43. osa.\u00a0Kaks ol\u00fcmpiav\u00f5itu, \u00fcks kuldmedal \u2013 vehkleja Svetlana T\u0161irkova-Lozovaja<\/strong><\/p>\n<p>V\u00f5istlusspordina hakati vehkemist Eestis t\u00f5siselt harrastama alates 1930. aastatest. Suurem sportlik edu saabus 1960. aastatel, kui esimesena j\u00f5udis ol\u00fcmpiav\u00f5iduni Svetlana T\u0161irkova naiste floretis.<\/p>\n<p><\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n<p><strong>42. osa.\u00a01968. aasta \u00fcli\u00f5pilasp\u00e4evad Tartus<\/strong><\/p>\n<p>1968. aastal 19.-20. oktoobril toimusid Tartus IV \u00fcli\u00f5pilasp\u00e4evad. Pidustuste raames pidi toimuma juba traditsiooniks saanud kogu \u00fcli\u00f5pilaskonda \u00fchendav rongk\u00e4ik t\u00f5rvikutega. Raekoja platsil oli kavas ansambel Rajaca kontsert ning \u00f5htul kontserdid viies klubis ansamblitega Elektra, Rajacas, Peoleo ja teistega.<\/p>\n<p><\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n<p><strong>41. osa.\u00a0Maareform ja baltisaksa p\u00f5llumehed<\/strong><\/p>\n<p>10. oktoobril 1919. a Asutavas Kogus vastu v\u00f5etud maaseadus pidi olema lahendus Eestis pikka aega kestnud maan\u00e4ljale. Maan\u00e4lja kustutamine tagas noorele riigile valdava osa rahva toetuse kriitilisel hetkel. Maareformiga sundv\u00f5\u00f5randatud maa\u00a0 moodustas ligi 58% kogu Eesti p\u00f5llumajandusmaast.\u00a0<\/p>\n<p><\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n\n<p><strong>40. osa.\u00a0President Lennart Meri ametiaja ebaharilikud juhtumid<\/strong><\/p>\n<p>1992. aasta 5. oktoobril toimunud presidendivalimiste teises voorus osutus valituks Lennart Meri 59 poolth\u00e4\u00e4lega, edastades Arnold R\u00fc\u00fctlit. J\u00e4rgmisel p\u00e4eval, 6. oktoobril andis Lennart Meri riigikogu ees ametivande.<\/p>\n<p><\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n<p><strong>39. osa. Kui algas s\u00fcgis \u2013 Mihklip\u00e4ev<\/strong><\/p>\n<p>Mihklip\u00e4ev on Eesti rahvakalendris t\u00e4htis p\u00e4ev, kuna \u201esel p\u00e4eval l\u00f5ppes 19. sajandil karjatamishooaeg ja karjaste t\u00f6\u00f6leping\u201c, misj\u00e4rel sai karjalapsed taas kooli minna. Mihklip\u00e4evaga l\u00f5ppes talupoegadel suvine aeg ning algas s\u00fcgis.<\/p>\n<p><\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n<p><strong>38. osa. Esimesed liiklusreeglid Liivimaal<br><\/strong>20. sajandi algus t\u00f5i kaasa transpordivahendite kiire arengu. 1915. aastal vahetas elektriraudtee v\u00e4lja hoburaudtee, enne Esimese maailmas\u00f5ja puhkemist avati Tallinnas omnibussiliin ja \u00fcha enam hakkas t\u00e4navatel n\u00e4gema s\u00f5iduautosid.<\/p>\n<p><strong><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div><\/strong><\/p>\n\n<p><strong>37. osa. Karl T\u00f5nisson ehk Vend Vahindra<br><\/strong>15. septembril 1927 pidas Kopli rahvamajas k\u00f5ne Vend Vahindra teemal \u201cMis on Buddha usk meie maale ja rahvale\u201d. Karl T\u00f5nisson, kes kasutas hiljem oma elus ka nime Karlis Tenissons ning omandas elu l\u00f5pu poole nime Vend Vahindra, on Eesti ajaloos omap\u00e4rane kuju, kes oli buda munk ning keda v\u00f5ib pidada budismi \u201emaaletoojaks\u201c Eestis.<\/p>\n<p><\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n\n<p><strong>36. osa: Kuidas\u00a0P\u00e4rnus sisep\u00f5lemismootoreid toodeti<br><\/strong>Hiljuti lammutatud P\u00e4rnu masinatehase eellugu ulatub kaugele Eesti Vabariigi algusaegadesse. Nimelt asutasid 1920. aasta septembris lukksepp Martin Seiler ja treial Reinhold Stryck metallit\u00f6\u00f6tlemistehase Stryck ja Co ning said valmis oma esimese \u00fchesilindrilise kahetaktilise petrooleummootori.<\/p>\n<p><\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n\n<p><strong>35. osa: Kuidas 19. sajandil koolis k\u00e4idi<br><\/strong>Igal aastal 1. septembril alustavad tuhanded lapsed oma kooliteed. Paljude jaoks kujuneb sellest v\u00e4hemalt 12-aastane kohustus, paljudele elukestev \u00f5pe. Kuidas aga meie esivanemad 19. sajandil koolis k\u00e4isid?<\/p>\n<p><\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n\n<p><strong>34. osa: Kehra tselluloosivabrik \u2013 eestimaise t\u00f6\u00f6stuse s\u00fcmbol<br><\/strong>1936. aastal otsustas Vabariigi Valitsus ehitada Kehrasse tselluloosivabriku. Enne seda kaaluti v\u00f5imaliku asukohana veel P\u00e4rnut, Tallinnat ja T\u00fcri. 25. aprillil kirjutas Postimees: \u201c<em>Tallinna ja P\u00e4rnut ei peeta tehase asukohana nii soodsaks<\/em>. L\u00f5puks otsustati Kehra kasuks.<\/p>\n<p><\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n\n<p><strong>33. osa: Kui Hiiumaal maksid \u201eklubid\u201c<br><\/strong>\u201eKui maksid \u201eHiiu klubid\u201c. Omap\u00e4rane koduraha Hiiumaal. \u2013 Nahast ja papist rahad. \u2013 Valerahad s\u00e4\u00e4rsaabastest.\u201c \u2013 nii seisab Hiiumaa Teataja 1934. aasta numbris. Nimelt oli Hiiumaal 19. sajandil tsaariraha k\u00f5rval kasutusel ka oma klubideks kutsutud raha, mida andis v\u00e4lja K\u00e4rdla Kalevivabrik parun Robert Ungern-Sternbergi eestvedamisel aastatel 1830-1886.<\/p>\n<p><\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n\n<p><strong>32. osa.\u00a0Carl-Robert Jakobson ja esimene k\u00fcnniv\u00f5istlus<\/strong><\/p>\n<div class=\"desc-content\">\n<p>Carl-Robert Jakobson ei ole Eesti ajalukku l\u00e4inud ainult silmapaistva haridus- ja kultuuritegelasena, vaid ka p\u00f5llumajanduse reformijana. Jakobsoni t\u00f5ukas p\u00f5llumehe teele V\u00e4ndrasse venna asemel vallakirjutajaks minemine 1872. aastal.<\/p>\n<p><\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<p><strong>31. osa: Soome presidentide visiidid Eestisse<br><\/strong>1936. aasta suvel k\u00fclastas Eestit Soome kolmas president Pehr Evind Svinhufvud, kellele oli see juba kolmas k\u00fclask\u00e4ik vennasriiki. K\u00fclask\u00e4igust kujunes v\u00e4ga pidulik s\u00fcndmus, kus nagu eestlastele kombeks, v\u00f5eti vennasrahva juht vastu suurejooneliselt.<\/p>\n<p><a href=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=FqgghXFJgVM#ajalooring\"><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div><\/a><\/p>\n\n<p><strong>30. osa: Georg Lurichi kaamelid<br><\/strong>Georg Lurich \u2013 \u00fcks tuntuim eesti sportlane, elukutseline maadleja ja j\u00f5ut\u00f5stja, s\u00fcndis 1876. aastal V\u00e4ike-Maarjas. P\u00fcstitatud t\u00f5stmisrekorditega ja maadluses saavutatud v\u00f5itudega, kogus Lurich kuulsust \u00fcle kogu Vene tsaaririigi ja kaugemalgi.<\/p>\n<p><\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n\n<p><strong>29. osa: \u00dclemaailmne Karskuskongress Tartus 1926<br><\/strong>2016. aastal joodi Eestis iga elaniku kohta 8,3 liitrit puhast alkoholi. 1924. aastal joodi 3,14 liitrit puhast alkoholi inimese kohta, samal ajal kui Prantsusmaal olid nendeks n\u00e4itajateks 17 l, \u0160veitsis 12 l, Rootsis 3,03 ja Saksamaal 2,74 l. V\u00f5rreldes teiste riikidega oli Eesti Vabariigis alkoholimanustamine pigem tagasihoidlik vastupidiselt t\u00e4nasele.<\/p>\n<p>\u00a0<\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div><a href=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=xgN1hivcMAY#ajalooring\"><br><\/a>\n\n<p><strong>28. osa: Martin Klein \u2013 maailmarekordiga esimeseks eestlasest ol\u00fcmpiamedalistiks<br><\/strong>14. juulil 1912 toimus meie spordiajaloos \u00fcks eriline s\u00fcndmus. Nimelt v\u00f5itis Martin Klein sel p\u00e4eval Stockholmis toimunud ol\u00fcmpiam\u00e4ngudel Kreeka-Rooma maadluse keskkaalus maailmarekordiga ol\u00fcmpiamedali esimese eestlasena.<\/p>\n<p>\u00a0<\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div><a href=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=bZzxD0jYqvI#ajalooring\"><br><\/a>\n\n<p><strong>27. osa: Kalevi ja Lembitu vettelaskmine<br><\/strong>Iseseisva Eesti Vabariigi suurim relvahange oli allveelaevade eritellimus Inglismaalt, millele pandi alus 1934. aastal ehituslepingu s\u00f5lmimisega. Tehniliselt, hinnalt ja maksutingimustelt sobivaimaks osutus Suurbritannia firma Vickers-Armstrongs\u2019i projekt.<\/p>\n<p><\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n\n<p><strong>26. osa: Kaablile kraav, rahvale vaimuvalgus<br><\/strong>\u201cKaablile kraav, rahvale vaimuvalgus\u201d \u2013 nii kirjutas ajaleht Rahva H\u00e4\u00e4l 1988. aasta juunis Rahvarinde kaablikraavi kaevamise aktsiooni kohta Tallinnas tollase Fr. R. Kreutzwaldi nimelise ENSV Riikliku Raamatukogu juures.<\/p>\n<p><\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n\n<p><strong>25. osa: Raadiojaamad \u201cVaba Euroopa\u201d ja \u201cVabadus\u201d<br><\/strong>K\u00fclma s\u00f5ja puhkemisel loodi USA kongressi rahastusel raadiojaamad \u201eVaba Euroopa\u201c ja \u201eVabadus\u201c. Vaba Euroopa, mille sihtmaadeks olid sotsialistlikud Ida-Euroopa riigid ja Vabadus, mille sihtmaaks oli NSVL, eesm\u00e4rk oli jagada poliitiliselt neutraalset informatsiooni\u00a0 autoritaarsetes ja totalitaarsetes re\u017eiimides, kus s\u00f5navabadus oli tsensuuri range kontrolli all.<\/p>\n<p>\u00a0<\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div><a href=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=sR6ppOGo3FA#ajalooring\"><br><\/a>\n\n<p><strong>24. osa: Mahtra s\u00f5ja 100. aastap\u00e4eva t\u00e4histamine<br><\/strong>14. juunil (vana kalendri j\u00e4rgi 2. juunil) Juuru kihelkonnas Mahtra m\u00f5isas toimunud kohalike meeste \u00fclest\u00f5us oli 1858. aasta talurahva vastuhakkude k\u00f5rgpunktiks, kus osales enim talupoegi ja mis levitas rahutuslainet mujalegi Eestimaa kubermangu. S\u00fcndmust, mis kestis v\u00f5ib-olla v\u00e4hem kui pool tundi ja l\u00e4ks ajalukku Mahtra s\u00f5jana, t\u00e4histati sada aastat hiljem N\u00f5ukogude Eestis k\u00fcllaltki suurelt.<\/p>\n<p><\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n\n<p><strong>23. osa:\u00a0Eesti korvpalli ja jalgpalli s\u00fcnd<br><\/strong>Eesti spordiajaloos on kindlasti suur t\u00e4hendus nii jalgpallil kui korvpallil. M\u00f5lemate spordialade juured ulatuvad 20. sajandi algusesse. Kuigi jalgpalli algus on kinnitatud 10 aastat varem, langevad esimesed ametlikud v\u00f5istlused just juunikuule. Esimene korvpalliv\u00f5istlus toimus Tallinnas 7. juunil 1920.<\/p>\n<p><\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n\n<p><strong>22. osa: Kullavarud<br><\/strong>Eesti taasiseseisvumisega seoses tuli p\u00e4evakorda k\u00fcsimus Eesti Vabariigi kullavarude osas, mis olid II maailmas\u00f5ja eel viidud Rootsis, \u0160veitsis ja Suurbritannias olevatesse hoidlatesse. Kullavarud, mis olid omandatud Tartu rahulepinguga N\u00f5ukogude Venemaalt, olid vajalikuks elemendiks vast loodud riigi majanduse k\u00e4ivitamiseks.<\/p>\n<p>\u00a0<\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div><a href=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=gUOdEeRAIcs#ajalooring\"><br><\/a>\n\n<p><strong>21. osa: Tallinna Moemaja ja Siluett<br><\/strong>1957. aasta 22. mail avatud Tallinna Moemaja kujunes moe-alaselt \u00fcheks N\u00f5ukogude Liidu lipulaevaks. Seal v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud r\u00f5ivamudelid kuulusid tihti \u00fcleliidulise moemaja kollektsiooni, mida esitleti t\u00f6\u00f6stusn\u00e4itustel ja rahvusvahelistel moekongressidel. Kuigi tegu oli n\u00e4idismudelitega, mis kunagi masstootmisesse ei l\u00e4inud, j\u00f5udis moemaja tegevus rahvani t\u00e4nu moeetendustele ning ajakirjale Siluett.<\/p>\n<p><em><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div><\/em><\/p>\n<p><strong>20. osa: Naised klaaslage murdmas<br><\/strong>18. mail 1928 kaitses Tallinna Tehnikumis kuus noort \u00fcli\u00f5pilast oma t\u00f6\u00f6d. Nende seas ka Johanna Tammison, kellest sai seej\u00e4rel Eesti esimene naisinsener. Naine ja inseneriharidus oli aastal 1928 \u00fches lauses niiv\u00f5rd kurioossed, et sellest kirjutati ka Eesti P\u00e4evalehes.<\/p>\n<p><\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n<p><strong>19. osa: Tallinna trammid<br><\/strong>Raudteev\u00f5rgu arenemise ja uute paremate merede avanemisega Peterburi puhkajatele, vajus Kadriorg sihtkohana paar kohta madalamale. Luigetiik hakkas rohtuma. Ja kuidas tuua inimesi Kadriorgu tagasi kui mitte trammiga?<\/p>\n<p>\u00a0<\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div><a href=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=DS31R3IFUhk#ajalooring\"><br><\/a>\n\n<p><strong>18. osa: T\u00f5rva poisid<br><\/strong>56 aasta eest keskkooli l\u00f5petanud Olev L\u00f5ndso, Toivo Rand ja Ernst Kangur otsustasid \u00fche eluetapi l\u00f5ppedes muuta keskkoolis veedetud aeg unustamatuks julgust\u00fckiga, mis paneb ka praegu tagaj\u00e4rgedele m\u00f5eldes ihukarvad v\u00e4risema \u2013 nimelt haudusid nad vahetult enne koolil\u00f5ppu v\u00e4lja plaani asendada T\u00f5rva T\u00e4itevkomitee katusel lehviv punalipp kodumaise trikolooriga.<\/p>\n<p><\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n\n<p><strong>17. osa: Volbri\u00f6\u00f6 t\u00e4histamine Tartus<br><\/strong>Volber, see on n\u00f5iad. Soomlastele kindlasti, v\u00f5i v\u00e4hemalt karneval. Volber on n\u00f5nda vana ja regiooniti varieeruv p\u00fcha, et ka Eestisse mahub erinevaid volbreid ja volbri\u00f6id v\u00e4ga mitu. Neist vanim ja j\u00e4rjepidevaim on \u00fcli\u00f5pilaspidustuste traditsioon Tartus. Igal aastal \u00f6\u00f6l vastu 1. maid n\u00e4eb, tunneb ja kogeb Tartus midagi erilist.<\/p>\n<p><\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n\n<p><strong>16. osa: Valga kultuuritempel<br><\/strong>Rahva koosviibimiskohad on kultuuri arenemise seisukohalt t\u00e4htsad. Linna jaoks t\u00e4hendab uus moodne maja sammu tuleviku poole. Seega on oluline t\u00e4his Eesti ajaloos ka 1911. aasta esimesel lihav\u00f5ttep\u00fchal \u201cS\u00e4de\u201d seltsi teatri- ja kontserdimaja (ja) avamine Valgas.<\/p>\n<p><\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n\n<p><strong>15. osa: Eesti Rahva Muuseum: esimesed aastad<br><\/strong>Eesti Rahva Muuseumi loomisega 1909. aastal kaasnes hulk uusi ameteid ja kohustusi, mis olid vajalikud Eesti Rahva Muuseumi edukaks toimimiseks. Eesti Rahva Muuseum oli riiklik asutus ning seep\u00e4rast allus muuseum otseselt haridusministeeriumile, kuigi muuseumi tegevust nad sisuliselt ei m\u00e4\u00e4ranud. Koos muuseumiga loodi ka Eesti Rahva muuseumi selts, mis koordineeris muuseumi t\u00f6\u00f6d, asutas erinevaid kogusid, arhiive ning \u00fchtlasi andis v\u00e4lja ajakirju ja lendlehti muuseumi tegevustest.<\/p>\n<p><\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n\n<p><strong>14. osa: Kuidas tudengid fosforiidi vastu astusid<br><\/strong>\u201eKas meil on \u00f5igus armastada oma isamaad ja nimetada seda k\u00f5ige lihtsamat \u201edokumenti\u201d: mina olen see kodanik, see on minu isamaa ja ma pean seda kaitsma ja sellest r\u00e4\u00e4kima?! Kui riigi juht, meie juht, kelle me oleme usaldanud nii k\u00f5rgele kohale oma valimisega, k\u00f5neleb pikalt fosforiidivajadusest, aga ei r\u00e4\u00e4gi rahva isamaavajadusest, inimese vajadusest eluruumi puutumatuse j\u00e4rele \u2013 see on koloniaalmajanduslik m\u00f5tteviis\u201d, s\u00f5nas Hando Runnel 1987. aasta varakevadel toimunud tudengite fosforiidivastasel koosolekul Tartu \u00dclikooli aulas.<\/p>\n<p>\u00a0<\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div><a href=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=LNAge12sjZE#ajalooring\"><br><\/a>\n\n<p><strong>13. osa: Eesti esimene lastekliinik<br><\/strong>Esimest korda hakati Tartus lastehaiguste kursust lugema juba aastal 1908 ning esimeseks pediaatriale spetsialiseerunud \u00f5ppej\u00f5uks sai eradotsent Vassili \u017dukovski. V\u00f5tnud laste tervishoiu edendamise oma s\u00fcdameasjaks, ostis \u00fclikool 1911. aasta kevadel \u017dukovski eestvedamisel esimese lastekliiniku rajamiseks 33 000 rubla eest villa Tartus Veski t\u00e4naval.<\/p>\n<p><\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n\n<p><strong>12. osa: Esimene lennundusettev\u00f5te Eestis<br><\/strong>22. m\u00e4rtsil 1921. aastal asutati Tallinnas Eesti esimene lennundusettev\u00f5te \u2013 Eesti \u00d5hus\u00f5idu Aktsiaselts Aeronaut. See oli \u00fcks esimesi omataolisi Euroopas \u2013 tsiviillennunduse ettev\u00f5tted tekkisid alles p\u00e4rast Esimest maailmas\u00f5da. L\u00e4hemalt r\u00e4\u00e4gib Jens Raevald.<\/p>\n<p>\u00a0<\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div><a href=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=vtIip_e77dI#ajalooring\"><br><\/a>\n\n<p><strong>11. osa: Esimene eestikeelne ajaleht<br><\/strong>1806. aasta esimesel m\u00e4rtsil ilmus maailmas esimene eestikeelne ajaleht \u2013 \u201eTarto maa rahwa N\u00e4ddali- Leht\u201c. Lehte anti v\u00e4lja l\u00f5unaeesti murrakus. V\u00e4ljaanne hakkas ilmuma igan\u00e4dalaselt, seda kuni sama aasta detsembrini, kui leht Venemaa Keisririigi valitsuse n\u00f5udmisel keelustati.<\/p>\n<p><\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n\n<p><strong>10. osa: Heino Elleri kodumaised viisid<br><\/strong>Helilooja Heino Eller on oma loomingusse sisse pannud suure annuse Eestit\u2014seda nii oma teostes kasutatud rahvaviisidega kui ka helide kaudu tekitatava atmosf\u00e4\u00e4riga.<\/p>\n<p><\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n\n<p><strong>9. osa: Eesti iseseisvusreferendum 1991<br><\/strong>Mitmeski m\u00f5ttes oli 1991. aasta 3. m\u00e4rtsil Eestis toimunud referendum oluline samm omariikluse taastamiseks. Alles sama aasta jaanuaris olid N\u00f5ukogude Liidu j\u00f5ustruktuurid \u00fcritanud Baltikumi oma kontrolli alla v\u00f5tta.<\/p>\n<p><\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n\n<p><strong>8. osa: Sinimustvalge kui okupatsioonivastane s\u00fcmbol<br><\/strong>Sinimustvalge heisati esmakordselt Pika Hermanni torni 25. veebruaril 1918. See aga v\u00f5eti sakslaste saabudes maha. Uuesti heisati lipp 12. novembril 1918. 1922. aasta Riigilipu seadusega sai sinimustvalge ametlikult riigilipu staatuse ning lipp sai uhkelt lehvida kuni 1940. aastani.<\/p>\n<p><em>Videos esineb faktiline viga, mis on tekkinud monteerimise tagaj\u00e4rjel. \u201c1989. aastal taastati Eesti iseseisvus\u201d asemel on m\u00f5eldud \u201c1989. aastal taastati Eesti iseseisvumisp\u00e4ev\u201d. Nimelt otsustati 17. veebruaril 1989 t\u00e4histada 24. veebruarit Eesti iseseisvusp\u00e4evana. Seet\u00f5ttu v\u00f5eti 23. veebruaril 1989 kl 22:00 Pika Hermani tornist igaveseks maha punalipp. J\u00e4rgmisel hommikul, 24. veebruaril kl 8:33 heisati sealsamas juba sinimustvalge rahvuslipp.\u00a0<\/em><\/p>\n<p>\u00a0<\/p>\n<p>\u00a0<\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div><a href=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=g6rDm2XEQYw#ajalooring\"><br><\/a>\n\n<p><strong>7. osa: Eesti j\u00e4\u00e4hokikoondise unustatud suurp\u00e4ev<br><\/strong>P\u00e4evaks oli 17. veebruar, aastaks 1938 ning Eesti pinnal, Tallinnas Kalevi j\u00e4\u00e4v\u00e4ljal, toimus esimene j\u00e4\u00e4hoki maav\u00f5istlus. Vastaseks olid p\u00f5hjanaabrid soomlased. Tegemist oli Soome koondise ametliku vastuvisiidiga, kuna aasta varem oli Eesti koondis k\u00e4inud Helsingis ja saanud napi, aga kindla 2:1 kaotuse.<\/p>\n<p><\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n\n<p><strong>6. osa: 1928: Eesti esimene kord taliol\u00fcmpial<br><\/strong>Enamikule Eesti inimestele seostub Eesti taliol\u00fcmpiatel viimasel ajal v\u00f5itudega suusarajal ja emotsionaalse sissemarsiga 1992 Albertville\u2019i m\u00e4ngudel, kui Ants Antsoniga eesotsas me riik taas ol\u00fcmpialiikumises osalema hakkas. Seet\u00f5ttu n\u00fc\u00fcd on paras aeg meelde tuletada, kuidas Eesti esimest korda taliol\u00fcmpial osales.<\/p>\n<p><\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n\n<p><strong>5. osa: Viljandi \u00fclest\u00f5us 1223<br><\/strong>1223. aasta Viljandi \u00fclest\u00f5usu ajaks oli toonase Sakala maakonna ning tegelikult kogu Eestimaa tuleviku \u00fcle otsustav muistne vabadusv\u00f5itlus kestnud juba 15 aastat. Vahelduva eduga 1208. aastal alanud s\u00f5da hakkas peagi v\u00f5\u00f5rv\u00e4gede kasuks p\u00f6\u00f6rduma ning p\u00e4rast Madisep\u00e4eva lahingut 1217. aastal kehtestasid orduv\u00e4ed Sakala \u00fcle juba kindlama v\u00f5imu.<\/p>\n<p><\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n\n<p><strong>4. osa: 1905. a revolutsioon ja matuserongk\u00e4ik<br><\/strong>Peterburis hakkasid toimuma meeleavaldused ja kogunemised, mis tipnesid 22.jaanuaril 1905. aastal (ukj.) meeleavaldusega, mille eesm\u00e4rk oli anda \u00fcle petitisoon, et parandataks sotsiaalseid olusid seoses kehvade majanduslike oludega, mis olid tingitud s\u00f5jast.<\/p>\n<p><\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n\n<p><strong>3. osa: K\u00fclmarekord J\u00f5geval 1940<br><\/strong>Vanainimesed armastavad ikka r\u00e4\u00e4kida, kuidas vanasti olid talved k\u00fclmemad ja lumi nii paks, et hanged ulatusid \u00fcle aiaplankude. Kui jutustaja m\u00e4letab veel 1939\/40. aasta talve, siis on p\u00f5hjust teda uskuda k\u00fcll.<\/p>\n<p><\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n\n<p><strong>2. osa: Tallinna aeg<br><\/strong>M\u00f5nda aega oli raudteel \u00fcks aeg ja selle k\u00f5rval teine, kohalike kasutatav aeg. Tallinna kohalik aeg erines Pulkovo omast 23 minutit. Oma ajav\u00f6\u00f6ndis olemise \u00f5nne ei olnud Eestil aga kuigi kaua olla.<\/p>\n<p><\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n\n<p><strong>1. osa: Rahareform<br><\/strong>1920. aastate Eesti Vabariigi rahandus sattus kriisi, kuna majandustegevus Venemaaga l\u00f5igati \u00e4ra ning L\u00e4\u00e4ne turg polnud Eestit veel omaks v\u00f5tnud. Seet\u00f5ttu tuli asuda reforme teostama. \u00dcks suurimat tooni andev muudatus oli vaieldamatult kaheksa aastat kestnud rahareform, mis asendas marga krooniga.<\/p>\n<p>\u00a0<\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n<div style=\"color: #333333;font-family: 'Open Sans', Arial, sans-serif;background-color: #eeeeee\" class=\"desc-content\">\n<p style=\"height: auto;overflow: hidden\">1918. aasta 16. novembril loodi Eesti Rahvav\u00e4gi. Peagi pidi see kaitsma Eesti vabadust sissetungivate punaste eest. Kuigi Vabaduss\u00f5ja algus oli t\u00e4is meeleheidet ja pettumusi, oli uudne demokraatlik riigikord tuntav ka Rahvav\u00e4es. Eriti ereda n\u00e4itena sobib muutunud olusid kirjeldama kindralmajor Ernst P\u00f5dder.<\/p>\n\n<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Ajalooringi tudengid tegid Eesti Vabariigile s\u00fcnnip\u00e4evakingiks 52 videolugu Eesti ajaloost! Lood tutvustavad nii silmapaistvaid inimesi, p\u00f6\u00f6rdelisi s\u00fcndmusi kui ka lihtsalt elulisi n\u00e4htusi, mis on saanud Eesti kultuuri p\u00e4risosaks. Videoprojekt on valminud koost\u00f6\u00f6s ERR multimeediatoimetuse ja Rahvusarhiiviga. Lugude autorid: Raimo T\u00f5nissoo, &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":53,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-16","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajalooring\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/16","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajalooring\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajalooring\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajalooring\/wp-json\/wp\/v2\/users\/53"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajalooring\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=16"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajalooring\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/16\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":268,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajalooring\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/16\/revisions\/268"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajalooring\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=16"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}