{"id":999,"date":"2025-06-06T01:12:00","date_gmt":"2025-06-05T22:12:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/?p=999"},"modified":"2025-09-05T00:50:12","modified_gmt":"2025-09-04T21:50:12","slug":"eesti-naised-on-muutunud-eneseteadlikumaks","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/eesti-naised-on-muutunud-eneseteadlikumaks\/","title":{"rendered":"Eesti naised on muutunud eneseteadlikumaks"},"content":{"rendered":"<p><strong>Viimasel k\u00fcmnendil on Eestis toimunud hulganisti muutusi, mis puudutavad naiste seksuaal- ja reproduktiivtervist. <\/strong><strong>26.\u00a0mail avaldas Tartu \u00dclikooli naistekliinik kolmanda<\/strong> <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/naisteterviseuuring\/eesti-naiste-tervise-uuring-2024\/\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\"><strong>Eesti naiste tervise uuringu tulemused<\/strong><\/a><strong>, mida uurimisr\u00fchma liikmed tutvustasid l\u00e4hemalt ka <\/strong><a href=\"https:\/\/uttv.ee\/naita?id=36836\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\"><strong>veebiseminaril<\/strong><\/a><strong>.<\/strong><strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Uuring, mida on korraldatud alates 2004. aastast iga k\u00fcmne aasta tagant, on \u00fcks p\u00f5hjalikumaid viise Eesti naiste terviseandmete kogumiseks.<\/p>\n\n\n\n<p>S\u00fcnnitusabi ja g\u00fcnekoloogia kaasprofessor ja T\u00dc kliinikumi vanemarst-\u00f5ppej\u00f5ud Kai Part \u00fctles uusi tulemusi eelmistega v\u00f5rreldes, et Eesti naiste suhted ja seksuaalsus on ajas avardunud. \u201eSuurenenud on rahulolu paarisuhtega, hoiakud on muutunud liberaalsemaks ja seksuaalkogemused mitmekesisemaks. Samal ajal on kasvanud teadlikkus seksuaal- ja vaimsest v\u00e4givallast ning loodud ohvriabi teenuseid,\u201c loetles Part.<\/p>\n\n\n\n<p>Seksuaaltervise teenuste pakkujate ring on varasemaga v\u00f5rreldes laienenud, rohkem on esmatasandi tervisekeskusi ja pakutakse iseseisvat \u00e4mmaemandusabi. Samas on reformide tulemusel s\u00fcnnitusabi osutavate haiglate arv v\u00e4henenud.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Oma keha tundmine<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>S\u00fcnnitusabi ja g\u00fcnekoloogia professori ja naistekliiniku \u00fclemarst-\u00f5ppej\u00f5u Helle Karro s\u00f5nul arvatakse sageli, et naiste seksuaal- ja reproduktiivtervis on oluline ainult viljakas eas, kuid see ei ole nii. Nii seksuaaltervis kui ka naiste \u00f5iguste tagamine on t\u00e4htis s\u00fcnnist surmani.<\/p>\n\n\n\n<p>\u201eIga\u00fchel on \u00f5igus ligi p\u00e4\u00e4seda heale tervishoiule ja \u00f5igus hoiduda rasedusest, kui ta seda ei soovi. Seksuaalharidus, n\u00f5ustamine ja rasestumisvastased vahendid peavad olema\u00a0\u2013 ja \u00f5nneks meil ongi \u2013 k\u00f5igile k\u00e4ttesaadavad, et naistel oleks v\u00f5imalus elada rahuldust pakkuvat ja turvalist seksuaalelu,\u201c r\u00e4\u00e4kis Karro.<\/p>\n\n\n\n<p>Kai Part lisas, et seksuaalkasvatus peaks algama v\u00e4iksest peale: lastele v\u00f5iks \u00f5petada kehaosade nimetusi, ujumisriiete reeglit \u2013 ujumisriiete alla j\u00e4\u00e4vad kehaosad on privaatsed ja keegi ei tohi neid ilma lapse n\u00f5usolekuta puudutada \u2013, ning seda, et teise puudutamiseks tuleb luba k\u00fcsida ja soovimatust puudutusest v\u00f5ib keelduda.<\/p>\n\n\n\n<p>\u201eMida vanemaks laps saab, seda suuremaks muutub kooli t\u00e4htsus seksuaalhariduse andmisel. Sealjuures ei tohiks see piirduda \u00fche loenguga, vaid peaks algama esimesest klassist ja kestma loomuliku osana kooli l\u00f5puni,\u201c r\u00e4\u00e4kis Part. Uuringus osalenud kuni 24-aastastest oli koolis seksuaalteemasid k\u00e4sitlenud k\u00fcll 95%, kuid paljud hindasid seda k\u00e4sitlust liiga v\u00e4heseks.<\/p>\n\n\n\n<figure data-wp-context='{\"imageId\":\"69dedeedf013f\"}' data-wp-interactive=\"core\/image\" data-wp-key=\"69dedeedf013f\" class=\"wp-block-image aligncenter size-large wp-lightbox-container\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1024\" height=\"539\" data-wp-class--hide=\"state.isContentHidden\" data-wp-class--show=\"state.isContentVisible\" data-wp-init=\"callbacks.setButtonStyles\" data-wp-on--click=\"actions.showLightbox\" data-wp-on--load=\"callbacks.setButtonStyles\" data-wp-on-window--resize=\"callbacks.setButtonStyles\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/Screenshot-2025-06-05-at-23.00.04-1024x539.jpeg\" alt=\"Tabel: Esimese menstruatsiooni vanus\" class=\"wp-image-1062\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/Screenshot-2025-06-05-at-23.00.04-1024x539.jpeg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/Screenshot-2025-06-05-at-23.00.04-300x158.jpeg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/Screenshot-2025-06-05-at-23.00.04-768x404.jpeg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/Screenshot-2025-06-05-at-23.00.04-1536x808.jpeg 1536w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/Screenshot-2025-06-05-at-23.00.04.jpeg 1600w\" sizes=\"auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px\"><button class=\"lightbox-trigger\" type=\"button\" aria-haspopup=\"dialog\" aria-label=\"Enlarge\" data-wp-init=\"callbacks.initTriggerButton\" data-wp-on--click=\"actions.showLightbox\" data-wp-style--right=\"state.imageButtonRight\" data-wp-style--top=\"state.imageButtonTop\">\n\t\t\t<svg xmlns=\"http:\/\/www.w3.org\/2000\/svg\" width=\"12\" height=\"12\" fill=\"none\" viewbox=\"0 0 12 12\">\n\t\t\t\t<path fill=\"#fff\" d=\"M2 0a2 2 0 0 0-2 2v2h1.5V2a.5.5 0 0 1 .5-.5h2V0H2Zm2 10.5H2a.5.5 0 0 1-.5-.5V8H0v2a2 2 0 0 0 2 2h2v-1.5ZM8 12v-1.5h2a.5.5 0 0 0 .5-.5V8H12v2a2 2 0 0 1-2 2H8Zm2-12a2 2 0 0 1 2 2v2h-1.5V2a.5.5 0 0 0-.5-.5H8V0h2Z\"><\/path>\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button><figcaption class=\"wp-element-caption\">Allikas: \u201eEesti naiste tervis 2024\u201c uurimisaruanne<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p><strong>Mahavaikitud menstruatsioon<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Kooliajal, keskmiselt 13-aastaselt, algab t\u00fcdrukutel menstruatsioon. Andmete j\u00e4rgi on selle algus aja jooksul nihkunud varasemaks. \u00dcle kolmveerandi uuringus osalenutest kurtis menstruatsioonivaevusi ja lausa 43% on nende t\u00f5ttu tihti v\u00f5i v\u00e4hemalt m\u00f5nikord pidanud koolist, t\u00f6\u00f6lt v\u00f5i koosviibimistelt puuduma.<\/p>\n\n\n\n<p>S\u00fcnnitusabi ja g\u00fcnekoloogia kaasprofessori ja T\u00dc kliinikumi vanemarst-\u00f5ppej\u00f5u Made Laanpere arvates ei ole see 21.\u00a0sajandil normaalne. \u201ePaljud noored, kes valudega l\u00f5puks naistearsti juurde j\u00f5uavad, on aastaid kannatanud. Kodus on neile sageli \u00f6eldud, et nii on lihtsalt alati olnud. Valu leevendamiseks kasutatakse kuumakotti, vahel ka ebam\u00f5istlikus koguses valuvaigisteid, ja koolile kirjutatakse puudumist\u00f5end. T\u00e4nap\u00e4eva ellu selline l\u00e4henemine enam ei sobi\u00a0\u2013 t\u00fcdrukutele ju menstruatsioonivalude p\u00e4rast poiste k\u00f5rval mingeid j\u00e4releandmisi ei tehta,\u201c \u00fctles Laanpere.<\/p>\n\n\n\n<p>Tihti on nende t\u00fcdrukute emad ise samamoodi kannatanud, sest omal ajal sellistest asjadest ei r\u00e4\u00e4gitud. Nii tuleb neilegi \u00fcllatusena, et valude leevendamiseks ja verekaotuse v\u00e4hendamiseks on olemas t\u00f5hus ja ohutu ravi.<\/p>\n\n\n\n<blockquote class=\"wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow\">\n<p>K\u00f5ik algab m\u00e4rkamisest ja teadvustamisest. \u2013 Made Laanpere<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n<p>Samamoodi vaikitakse \u00fchiskonnas menopausist, millega kaasnevad n\u00e4iteks sagedased kuumahood ja \u00f6ine higistamine. Uuringu tegijad loodavad, et see hakkab l\u00f5puks muutuma, sest nii menstruatsioon kui ka menopaus on naiste elu loomulik osa, mille m\u00f5ju igap\u00e4evaelule on seni alahinnatud.<\/p>\n\n\n\n<p>\u201eK\u00f5ik algab m\u00e4rkamisest ja teadvustamisest, et need on olemas ja m\u00f5jutavad naiste elu. Ka t\u00f6\u00f6andjad peavad hakkama selliseid asju teadvustama, et naiste vajadustele t\u00f6\u00f6keskkonnas rohkem t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata,\u201c r\u00e4\u00e4kis Laanpere.<\/p>\n\n\n\n<figure data-wp-context='{\"imageId\":\"69dedeedf1495\"}' data-wp-interactive=\"core\/image\" data-wp-key=\"69dedeedf1495\" class=\"wp-block-image aligncenter size-large wp-lightbox-container\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1024\" height=\"691\" data-wp-class--hide=\"state.isContentHidden\" data-wp-class--show=\"state.isContentVisible\" data-wp-init=\"callbacks.setButtonStyles\" data-wp-on--click=\"actions.showLightbox\" data-wp-on--load=\"callbacks.setButtonStyles\" data-wp-on-window--resize=\"callbacks.setButtonStyles\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/Screenshot-2025-06-05-at-22.59.14-1024x691.jpeg\" alt=\"Tabel: Seksuaalsuhet ja seksuaal\u00f5igusi puudutavate v\u00e4idetega n\u00f5ustujate osakaal\" class=\"wp-image-1063\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/Screenshot-2025-06-05-at-22.59.14-1024x691.jpeg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/Screenshot-2025-06-05-at-22.59.14-300x203.jpeg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/Screenshot-2025-06-05-at-22.59.14-768x518.jpeg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/Screenshot-2025-06-05-at-22.59.14-1536x1037.jpeg 1536w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/Screenshot-2025-06-05-at-22.59.14.jpeg 1600w\" sizes=\"auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px\"><button class=\"lightbox-trigger\" type=\"button\" aria-haspopup=\"dialog\" aria-label=\"Enlarge\" data-wp-init=\"callbacks.initTriggerButton\" data-wp-on--click=\"actions.showLightbox\" data-wp-style--right=\"state.imageButtonRight\" data-wp-style--top=\"state.imageButtonTop\">\n\t\t\t<svg xmlns=\"http:\/\/www.w3.org\/2000\/svg\" width=\"12\" height=\"12\" fill=\"none\" viewbox=\"0 0 12 12\">\n\t\t\t\t<path fill=\"#fff\" d=\"M2 0a2 2 0 0 0-2 2v2h1.5V2a.5.5 0 0 1 .5-.5h2V0H2Zm2 10.5H2a.5.5 0 0 1-.5-.5V8H0v2a2 2 0 0 0 2 2h2v-1.5ZM8 12v-1.5h2a.5.5 0 0 0 .5-.5V8H12v2a2 2 0 0 1-2 2H8Zm2-12a2 2 0 0 1 2 2v2h-1.5V2a.5.5 0 0 0-.5-.5H8V0h2Z\"><\/path>\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button><figcaption class=\"wp-element-caption\">Allikas: \u201eEesti naiste tervis 2024\u201c uurimisaruanne<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p>Kuigi umbes 67% naistest hindas uuringus oma tervist heaks v\u00f5i v\u00e4ga heaks, tuli v\u00e4lja, et iga viies vastaja on aasta jooksul kogenud rohkem kui pooltel p\u00e4evadel v\u00f5i isegi iga p\u00e4ev lootusetust, masendust v\u00f5i depressiooni. Antidepressante tarvitab iga k\u00fcmnes vastaja\u00a0\u2013 seda on kaks korda rohkem, kui Eesti naiste 2014. aasta terviseuuringus. Laanpere t\u00f5des, et eriti murettekitav on see suundumus noorte hulgas. \u201eNeil on selgelt rohkem vaimse tervise probleeme ja sellele peab suuremat t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rama. M\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne on ka see, et kui t\u00fcdrukute vaated on j\u00e4rjest liberaalsemad, siis teised uuringud n\u00e4itavad, et poiste hoiakud on aastatega muutunud \u00fcha konservatiivsemaks ja kontrollivamaks, kohati isegi misog\u00fc\u00fcnseks.\u201c<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Teadlikkus v\u00e4givallast<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Niisuguse l\u00f5he tagaj\u00e4rg v\u00f5ib olla ka naistevastase v\u00e4givalla m\u00e4rgatav kasv. Kui elu jooksul kehalist v\u00e4givalda kogenute osakaal on k\u00fcmne aastaga veidi langenud (48%-lt 42%-le), siis vaimset v\u00e4givalda kogenute osakaal on samav\u00f5rra t\u00f5usnud (35%-lt 41%-le). Seksuaalv\u00e4givalda kogenute osakaal on kasvanud 11% v\u00f5rra (24%-lt 35%-le), kusjuures h\u00fcppeliselt \u2013 2014. aastaga v\u00f5rreldes enam kui kaks korda \u2013 on suurenenud just seksuaalv\u00e4givallaga kokku puutunud nooremate vastajate arv.<\/p>\n\n\n\n<p>Uuringu korraldajad t\u00f5desid, et vaimne ja seksuaalne v\u00e4givald v\u00f5ib avalduda mitmetahulisemalt kui kehaline v\u00e4givald, ja v\u00f5ib oletada, et selle probleemistiku toomine avalikku arutellu on aidanud ohvritel kogetut paremini m\u00f5ista.<\/p>\n\n\n\n<p>Rahvastikup\u00f5hises k\u00fcsitlusuuringus uuriti lisaks \u00fcldisele ja vaimsele tervisele, seksuaalsusele, menstruatsiooni- ja menopausikogemustele ning v\u00e4givallaga kokkupuutumisele ka kogemusi l\u00e4hisuhete, naistearstil k\u00e4imise, rasedusest hoidumise, raseduse katkestamise, viljatuse, lastesaamisplaanide jakoroonaaegsete piirangutega. Anal\u00fc\u00fcsis kasutati 5443 naise andmeid.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Viimasel k\u00fcmnendil on Eestis toimunud hulganisti muutusi, mis puudutavad naiste seksuaal- ja reproduktiivtervist. 26.\u00a0mail avaldas Tartu \u00dclikooli naistekliinik kolmanda Eesti naiste tervise uuringu tulemused, mida uurimisr\u00fchma liikmed tutvustasid l\u00e4hemalt ka veebiseminaril. Uuring, mida on korraldatud alates 2004. aastast iga k\u00fcmne &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":784,"featured_media":950,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[3,15],"tags":[],"class_list":["post-999","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-aktuaalne","category-aktuaalne-aktuaalne"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/999","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/784"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=999"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/999\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1110,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/999\/revisions\/1110"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/950"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=999"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=999"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=999"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}