{"id":981,"date":"2025-06-06T01:14:00","date_gmt":"2025-06-05T22:14:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/?p=981"},"modified":"2025-06-06T10:51:51","modified_gmt":"2025-06-06T07:51:51","slug":"imakeelepuu-kasvatamine","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/imakeelepuu-kasvatamine\/","title":{"rendered":"Im\u00e4keelepuu kasvatamine"},"content":{"rendered":"
\"Noor<\/a>
Noor \u00dclle ema ja vanaemaga. Foto: erakogu<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Im\u00e4kiil tiid,
mis ollaq keelet\u00fc,
keeleld\u00e4,
kiild\u00fcn\u00fc<\/em><\/strong>.<\/p>\n\n\n\n

Algus\u00f5n om hel\u00fc. Nii nagu loomad ei m\u00f5ista inimest s\u00f5nadest, vaid h\u00e4\u00e4letoonist, nii kuuleb ka v\u00e4ike inimene k\u00f5igepealt h\u00e4\u00e4lt. Lapse vastuv\u00f5tlik aju hakkab moodustama keelepesakesi, et hiljem saaks vastata sama h\u00e4\u00e4lega.<\/p>\n\n\n\n

Mina m\u00e4letan saatuse tahtel rohkem vanaema h\u00e4\u00e4lt, tema oli mu peamine kasvataja ning koolitaja. Mul on k\u00f5rvus vanaema erinevad h\u00e4\u00e4led: kuidas ta k\u00f5neles v\u00e4ikeste lastega, lehmade ja vasikatega, ajas kanu lillepeenrast \u00e4ra.<\/p>\n\n\n\n

Mu emakeel on v\u00f5ro kiil, aga lapsena kuulsin vahel ka eesti keelt. Kui olin p\u00fcsimatu, siis hakkas ema m\u00f5nikord v\u00f5\u00f5rast moodi r\u00e4\u00e4kima. Praegu ma tean, et kuna ta oli \u00f5petaja, siis kutsus ta mind korrale koolikeeles\u00a0\u2013 eesti keeles. Kui juba eesti keel m\u00e4ngu tuli, siis oli selge, et tuleb vaikselt v\u00f5tta.<\/p>\n\n\n\n

60\u201380-ndatel oli \u00fcks t\u00fc\u00fcpiline R\u00f5uge kihelkonna k\u00fclake ikka v\u00f5rokeelne. Linna l\u00e4inud noored k\u00e4isid n\u00e4dalavahetuste ja puhkuse ajal maal, k\u00f5nelesid omavahel v\u00f5ro keelt, p\u00fc\u00fcdsid seda ka lastega r\u00e4\u00e4kida. Need mu p\u00f5lvkonnast, kes v\u00e4hemalt suviti vanavanemate juurde sattusid, k\u00f5nelevad seda h\u00e4sti.<\/p>\n\n\n\n

Tegelikult ei saanudki ma pikka aega eriti aru, et keeli on mitu. K\u00f5va raamatulugejana sain eesti keele kiiresti k\u00e4ppa. Koolis k\u00f5n\u00f5l\u00f5sin<\/em> k\u00fclalastega, aga r\u00e4\u00e4kisin<\/em> alevilastega.<\/p>\n\n\n\n

\n

Kui olin p\u00fcsimatu, siis hakkas ema m\u00f5nikord v\u00f5\u00f5rast moodi r\u00e4\u00e4kima. Praegu ma tean, et ta kutsus mind korrale koolikeeles \u2013 eesti keeles.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

Esimene teadvustamine, et keeli on mitu ja m\u00f5nda neist v\u00f5ib keegi p\u00f5lata, juhtus keskkooli ajal V\u00f5rus. Minu pinginaaber, Haanja neiu Hille k\u00f5neles ka vabalt v\u00f5ro keelt ja vatrasime riietusruumis omavahel midagi kiiresti. \u00dcks k\u00f5rval riietuv klassi\u00f5de \u00e4gestus ja vingahtas: mis te r\u00e4\u00e4gite seda joodikute keelt!<\/p>\n\n\n\n

Misasja? Kodus ei joodud meil rohkem kui pits enne seatappu ja teine p\u00e4rast ning pool pudelit viina j\u00e4i veel valutavatele jalgadele m\u00e4\u00e4rida. Hille kodus oli umbes sama. Kehitasime siis \u00f5lgu ning k\u00f5n\u00f5l\u00f5sime edasi.<\/p>\n\n\n\n

Otsuse kirjanikuks saada tegin juba teismelisena, kuid v\u00f5ro keeles luuletama hakkasin keskkooli ajal V\u00f5ru linnas korteris. Igatsus vanaema Elisabethi j\u00e4rele oli see, mis elustas tema keele luules.<\/p>\n\n\n\n

Tartu kutse<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Im\u00e4kiil tiid,
mis om s\u00fcli vai
ird vai
ristriim<\/em><\/p>\n\n\n\n

V\u00f5ru 1.\u00a0Keskkool, mida kutsuti Ilmar Reimani g\u00fcmnaasiumiks, \u00f5nnestus l\u00f5petada nii, et me ei saanud teada \u00fchestki v\u00f5ro kirjanikust. Kooliajal saadeti mind k\u00fcll kirjandusol\u00fcmpiaadile, kus oli uurimiseks valitud Betty Alveri ja Mats Traadi looming. Esmalt sain seega tuttavaks tartu keelega ning sama ol\u00fcmpiaad viis mind ka Tartusse l\u00f5ppvooru.<\/p>\n\n\n\n

Just seal kohtasin ma laval ja \u00fchikas mari rahvatantsuansamblit ning Vanemuises kontserdil Villem Ernitsat. Too tuli lavale puhvaikas ja kalossides nagu k\u00fclamees, aga r\u00e4\u00e4kis mitmes keeles ja lummavat juttu. Kui uskuda, siis nii pandi paika saatusel\u00f5imed, mis viisid mind esiteks kirjanduse juurde, kuid hiljem ka Fenno-Ugria Tartu keskuse sekret\u00e4riks\u00a0\u2013 seda ametikohta oli Eesti ajal pidanud Villem Ernits. N\u00f5nda sain ta puhvaika p\u00e4rijaks.<\/p>\n\n\n\n

\u00dclikooli ajal k\u00e4isin koos kursusevenna Pedmansoni Peebuga Ernitsat intervjueerimas. Peep n\u00e4itas kaugelt t\u00e4naval ka oma vanaonu Friedrich Pedmansoni ehk Paulopriit Voolainet, villase mantli ja kaabuga vanah\u00e4rrat. Kahjuks j\u00e4i ta vist 1985.\u00a0aastal auto alla ja me ei j\u00f5udnudki talle k\u00fclla \u2026 M\u00f5lemad need h\u00f5imutegelased \u00e4rkasid aga ellu minu n\u00e4idendis \u201eTaarka\u201c (m\u00e4ngiti 2005 ja 2006), Paulopriidu enda loodud seto eepos \u201ePeko\u201c sai mul pandud teatrikeelde 2012.\u00a0aastal.<\/p>\n\n\n\n

Tartu \u2013 l\u00f5unaeesti vaimu pealinn<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\"Kauksi<\/a>
1987, kevad Tartu peal ja v\u00f5ro keele taas\u00e4ratamine. Foto: Ilmar Vananurme<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Im\u00e4kiil om
vii p\u00e4\u00e4le
maanduv kiil,
tuust ts\u00f5\u00f5riq<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

Saatus on t\u00f5esti mu kangast kudunud. Kui olin veel p\u00f5hikoolis ning kodus t\u00e4di ja vanaemaga \u00f5mblesin, siis n\u00e4itas ema mingi Noorte H\u00e4\u00e4le artikli peale, kus \u00f6eldi, et \u00fclikoolis avati \u017eurnalistika osakond, ja teatas, et \u00dclle l\u00e4heb sinna \u00f5ppima. Turtsatasin, et ei l\u00e4he.<\/p>\n\n\n\n

\u00d5mblusklass ei olnud see, kus koolitati inimesi \u00fclikooli astuma, kuid klassi\u00f5de kutsus mind ettevalmistuskursusele kaasa ja nii hakkasime Tartus k\u00e4ima. Siis hakkas tema juurasse astuma ja mina j\u00e4ingi peatuma sel ajakirjandusosakonna kuulutusel. Olin ju rajoonilehes teatrikriitikat ja luulet kirjutanud.<\/p>\n\n\n\n

Imekombel ja Marju Lauristini eestkostel sain sisse ja see oli saatuse suur kingitus. Ma leidsin l\u00f5puks oma karja ja rammusa karjamaa: filoloogist toakaaslasel Taivel oli hulganisti rahvaluule\u00f5pikuid, toakaaslane Piret kutsus luuleklubisse. See sai hiljem nimeks Vile ja sealne juhendaja, enda s\u00f5nul vana mulk Henn-Kaarel Hellat innustas rohkem v\u00f5ro keeles kirjutama.<\/p>\n\n\n\n

\u00c4kki olin keskp\u00e4raste hinnetega koolit\u00fcdrukust saanud imelapseks, kellega tuldi tutvuma kui v\u00f5ro keele oskajaga. Paul Ariste, Uudo Kolk \u2026 Eduard Laugaste imestas, et oskan oma keeli regilaulugi laulda. Ain Kaalep k\u00f5neles minuga ja soovitas Kangro n\u00e4idendi \u201eHunt\u201c v\u00f5ro keele Karula murrakusse t\u00f5lkida; p\u00e4rast saigi sellest \u201eSusi\u201c, millest algas v\u00f5rokeelne teater Vanemuises.<\/p>\n\n\n\n

Jaan Kaplinski, teine Vile juhendaja, \u00f5petas rahvalaulumaailma tundma ning andis edasi Uku Masingu ja Artur Alliksaare vaimu. Laenas Raimond Kolga luulekogu \u201e\u00dctsik t\u00e4ht\u201c.<\/p>\n\n\n\n

Kippusin laulma Hellero ansambliga ning olin kistud l\u00f5pututesse vaidlustesse Ene Paaveri ja Margit Mikelsaarega, et kumb on parem lavastaja\u00a0\u2013 Evald Hermak\u00fcla v\u00f5i Jaan Tooming. Mina kinnitasin, et mulle meeldis Kaarel Irdi lavastatud \u201eEesti ballaadid\u201c. Seal lauldi regilauluvaramu traagilisi ballaade. Neist ja setokeste lauludest sai hiljem mulle leelo- ja luulek\u00f5rgkool.<\/p>\n\n\n\n

\"Kauksi<\/a>
Seto r\u00f5ivil Kauksi \u00dclle aastal 2015, kui soome-ugri kultuuripealinn oli Obinitsa. Foto: Eve Kask<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Heit\u00fcmine<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Im\u00e4kiil ikk,
t\u00e4 pall\u00f5s,
t\u00e4 laul,
t\u00e4 posi<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

H\u00f5imuliikumise t\u00f5mme oli \u00fclikoolis k\u00f5va. Aulas laulnud udmurdi memmekesed olid k\u00f5ik nagu vanaemakesed, nende h\u00e4\u00e4l oli nagu s\u00fcgiseste r\u00e4ndlindude oma. \u00dches vanas loengusaalis, mis meenutas l\u00f5igukest amfiteatrit, n\u00e4idati Lennart Meri filmi \u201eLinnutee tuuled\u201c. Filmi l\u00f5pus r\u00e4\u00e4kis kamassi memmeke heinamaal lillede, rohu ja maajumalatega\u00a0\u2013 sellep\u00e4rast, et ta mees suri ja tal polnud oma keelt enam kellegagi r\u00e4\u00e4kida.<\/p>\n\n\n\n

Sealsamas tabas mind nagu v\u00e4lk selge teadmine, et mina kui v\u00f5ro keele kandja v\u00f5in \u00fchel p\u00e4eval olla samas olukorras. V\u00f5i minu lapsed, v\u00f5i nende lapsed. Elasin p\u00e4evakest kolm nagu paralleelmaailmas. Mida teha? Siis v\u00f5tsin paberi ja kirjutasin sinna punktikaupa \u00fcles, et mida on vaja teha.<\/p>\n\n\n\n

Ei tea, kas see leheke on kuskil mu noorp\u00f5lvepaberite sahtlis\u00a0\u2013 pigem pole\u00a0\u2013, aga punktid olid sellised, et peab olema v\u00f5rokeelne kool, v\u00f5rokeelne \u00fclikool, v\u00f5rokeelne teater, v\u00f5rokeelne ajaleht, palju v\u00f5rokeelseid raamatuid \u2026 Punkte oli veel, aga omakeelset riiki nende hulgas k\u00fcll ei olnud.<\/p>\n\n\n\n

K\u00f5ige l\u00f5ppu kirjutasin veel punkti, et tuleb paremini riides ka k\u00e4ia\u00a0\u2013 siis usutakse rohkem. Minul kui \u00f5mblusklassi ja koduse \u00f5mbluskooli l\u00e4binul ei olnud keeruline vahetada t\u00e4di ja vanaema k\u00e4est saadud vanad r\u00f5ivad stiilsete vastu. Siiani on mu lemmikaine ajalugu, moeajalugu ka. Rahvar\u00f5ivad olin endale k\u00e4sit\u00f6\u00f6raamatu j\u00e4rgi juba varem \u00f5mmelnud.<\/p>\n\n\n\n

\u00d5ige elu hakkas pihta ikka p\u00e4rast Bre\u017enevi kolksuga hauda pillamist. Kevad Tartu peal. Sinimustvalged lehvimas, ise nende \u00f5mblemine. 1987 v\u00f5i p\u00e4rast seda tuli \u00fclikooli raamatukogu kohvikusse Madis K\u00f5ivu kutsel kokku akadeemiline v\u00f5ro vaimu selts.<\/p>\n\n\n\n

Madis \u00fctles, et kord on k\u00e4est \u00e4ra: kui tema \u00fclikooli tuli, k\u00f5neldi Tartus k\u00f5vasti oma keeli, n\u00fc\u00fcd r\u00e4\u00e4givad v\u00f5rokesed \u00fclikoolis kokku saades omavahel eesti keelt. Aitab! Algul oli mitmetel akadeemilistel v\u00f5rokestel raske kohvikus oma keeli k\u00f5nelda, osa enam teist korda kohale ei tulnud ka. Aga nendega, kes j\u00e4id, hakkasime neid kunagi end ilmutanud punkte t\u00e4itma.<\/p>\n\n\n\n

Koolide jaoks oli vaja \u00f5ppevahendit ja nii koostasimegi \u201eV\u00f5rok\u00f5st\u00f5 lug\u00f5miseraamatu\u201c. Olin selleks ajaks juba seda usku, et kirjandus algab rahvaluulest, ja nii on see v\u00f5ro kirjanduse juures j\u00e4\u00e4nudki. Olime kambas ka Kaika suv\u00f5\u00fclikuuli konverentsisarja alustamisel ja elushoidmisel. Kaikal pidas Madis K\u00f5iv v\u00f5ro keeli loengu f\u00fc\u00fcsikast ja Enn Kasak kosmoloogiast. \u201eInemise perr\u00e4 tett ilm\u201c j\u00e4i sealt v\u00f5ro liikumise vaimsusesse.<\/p>\n\n\n\n

V\u00f5ro kir\u00e4kiil. Luumine<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Im\u00e4kiil om
liigirikas
s\u00f5nas\u00f5glujid\u00f5
tiik<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

Iga keele k\u00f5neleja teab, mis on \u00f5ige keel. K\u00f5n\u00f5l\u00f5misel on oluline h\u00e4\u00e4ldus ja m\u00f5ned kohalikud erip\u00e4rad, mis v\u00f5ivad kriipida k\u00f5rva v\u00f5i anda m\u00e4rku, kas k\u00f5n\u00f5l\u00f5ja on oma kandist v\u00f5i V\u00f5romaa teisest servast.<\/p>\n\n\n\n

Algul pandi v\u00f5ro keelt kirja h\u00e4\u00e4ldamise j\u00e4rgi. Kuid kui l\u00e4ks luulekogu \u201eKesk umma m\u00e4ke\u201c (mille peale oli kunstnik joonistanud suure s\u00f5le, mille omamiseni j\u00e4i mul veel oma 30\u00a0aastat) avaldamiseks, oli vaja selget kirjaviisi.<\/p>\n\n\n\n

Keeleteadlane Hella Keem oli k\u00f5va keelekoguja ning kasutas \u00fclesm\u00e4rkimiseks foneetilist transkriptsiooni. Niisuguseks ta mu kogu toimetaski. Kuid need punktikesed ja komakesed olid \u00fcks suur kribu, k\u00f5igi nendega t\u00fckkis olid tekstid raskelt loetavad ja kirjutatavad.<\/p>\n\n\n\n

Tartu v\u00f5ru vaimu selts s\u00f5brunes Toomas Helbiga, kel juured P\u00e4\u00e4v\u00e4kese k\u00fclas ning kes tegeles parajasti jaapani keelega. Help sai ilmutuse, et kakk\u00f5hel\u00fc ehk lar\u00fcngaalklusiil on k\u00f5ige iseloomulikum h\u00e4\u00e4lik v\u00f5ro ja seto keeles ning varem olemas olnud ka mulgi ja tartu keeles, ent sealt taandunud. Kakk\u00f5hel\u00fc vajab m\u00e4rkimist ning t\u00e4hestikus on kasutamata q<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

Nii s\u00fcndiski kirjaviis, mis v\u00f5ttis arvesse v\u00f5ro keele h\u00e4\u00e4ldamist. Seda kasutavad n\u00fc\u00fcd kirjanikud, s\u00f5naraamatuski on see vajalik, et vorme paremini edasi anda. Kahjuks oli v\u00f5ro keele aastasajapikkune k\u00f5rvalel\u00fckkamine ja kooletamine oma m\u00f5ju avaldanud. Inimesed k\u00f5nelesid, kuid ei soovinud t\u00f5sta q<\/em>-d t\u00e4heks, ja hakati kasutama seda suhteliselt m\u00e4rgivaba kirjaviisi, millest k\u00f5ik oli alanud.<\/p>\n\n\n\n

Siiski j\u00e4i see s\u00f5naraamatu tegemise, keele loomise, V\u00f5ro Instituudi konverentside aeg ilusatesse aastatesse ja voolas kui j\u00f5gi suurvee ajal. V\u00f5ro Instituut tegi koost\u00f6\u00f6d Soome keeleteadlastega ja nii joonistatigi fennougristikas l\u00e4\u00e4nemeresoome keelepuul eraldi v\u00e4lja \u00fchena esimestest eraldunud l\u00f5unaeesti haru, mille oksakesed on v\u00f5ro, seto, mulgi, tartu keel. N\u00f5ukaaegse haridusega keeleteadlased pole k\u00fcll l\u00f5petanud murde ja murraku juttu, aga seto ja v\u00f5ro rahva kongressid on n\u00fc\u00fcdseks kinnitanud, et nende jaoks on see eraldiseisev keel. Kes siis veel kui mitte rahvas otsustab, mis on keel ja mis ei ole!<\/p>\n\n\n\n

V\u00f5ro kiil \u2013 kehtest\u00e4mine<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Im\u00e4kiil, ku vaia,
om kiil
v\u00f5\u00f5ra keele
t\u00fcveh<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

V\u00f5ro liikumine algas juba aastal 1987 v\u00f5i pisut enne seda. Asutati V\u00f5ro Keele ja Kultuuri Fond. V\u00f5ro Instituut asutati 1995.<\/p>\n\n\n\n

V\u00f5ro Instituudis pole ma p\u00e4evagi t\u00f6\u00f6tanud. K\u00f5neldakse, et kui instituudi asutamine valitsuses alla kirjutati, olla seal tingimuseks seatud, et sellised radikaalid nagu Kauksi \u00dclle seal t\u00f6\u00f6tada ei tohi. See on jutt, mida mulle on r\u00e4\u00e4gitud, nimesid pole ma k\u00fcsinud.<\/p>\n\n\n\n

V\u00f5ro aabitsa k\u00e4skis mul valmis teha V\u00f5ro Instituudi tookordne direktor Enn Kasak, kes \u00fctles: \u201ePeale sinu nagunii keegi ei usu, et seda saab teha, sa oled s\u00e4\u00e4ne kosmonaut, nii et tee valmis!\u201c Vedasin seda projekti V\u00f5ro Keele ja Kultuuri Fondi alt, aabitsa failid viis tr\u00fckikotta aga V\u00f5ro Instituut ja kirjas ongi, et selle andis v\u00e4lja V\u00f5ro Instituut.<\/p>\n\n\n\n

Hoolimata visast t\u00f6\u00f6st, mida instituut on v\u00f5ro keele kogumiseks, uurimiseks ja populariseerimiseks teinud\u00a0\u2013 ka valitsus on seda rahaga pisut toetanud\u00a0\u2013, ei ole v\u00f5ro keel endiselt saanud regionaalkeele staatust. Mingi aga-venelased-jutt liigub ja peale menetlemise midagi konkreetset ei juhtu. Mitmel rahvaloendusel pole v\u00f5rokesed saanud end kirja panna\u00a0\u2013 loendajail ei lubatud sellist eristust teha. L\u00f5puks j\u00f5uti nii kaugele, et v\u00f5ro ja seto eestvedajate-poliitikute \u00fchist\u00f6\u00f6na sai kirja panna, et oskad m\u00f5nd murret v\u00f5i veidrat keelekuju. Noh, 150\u00a0000 tunnistasid seda.<\/p>\n\n\n\n

2022.\u00a0aastal v\u00f5tsid nii \u00fcleilmne kui ka Eesti poliitika sellised kohalikku keelt, loodust ja kultuuri h\u00e4vitavad tuurid \u00fcles, et olin taas kolm p\u00e4eva oimetu. \u00dchel poolunetul \u00f6\u00f6l turgatas m\u00f5te kutsuda kokku asutav kogu, et hakata ette valmistama V\u00f5rok\u00f5isi Kongressi.<\/p>\n\n\n\n

Vanad v\u00f5itluskaaslased keele kirjaviisi loomise p\u00e4evilt, v\u00f5ro kirjanikud NAK-i (Noorte Autorite Koondis \u2013 toim<\/em>.) ajast, laulikud ja teadlased, talu- ja metsamehed koondusid. 2023.\u00a0aasta j\u00fcrip\u00e4eval tuli kokku I\u00a0V\u00f5rok\u00f5isi Kongress ja otsustas, et v\u00f5rokesed on p\u00f5lisrahvas. V\u00f5ro keel on p\u00f5line keel. Loodus on elus ja vajab kaitset.<\/p>\n\n\n\n

Lugu on siinkohal veel pooleli. Keelen\u00f5ukogu on andnud valitsusele n\u00f5u anda v\u00f5ro keelele seaduslikult piirkonnakeele staatus. Osa \u00a0ajakirjandusest sildistab s\u00f5nadega putinism<\/em> ja ekstremism<\/em>. Olles t\u00f6\u00f6tanud \u00fcle k\u00fcmne aasta Fenno-Ugria Asutuses ning teinud koost\u00f6\u00f6d h\u00f5imurahvastega, pean kurvalt nentima, et Eesti riigi k\u00e4itumine oma p\u00f5liskeele suhtes kipub sarnanema Venemaa k\u00e4itumisega h\u00f5imurahvaste suhtes.<\/p>\n\n\n\n

Annaks jumalad, et me saame ikka v\u00f5imaluse olla olemas! Soovime olla Eesti Vabariigi kultuuriline ja keeleline rikkus, mitte probleem. Me k\u00f5n\u00f5l\u00f5me im\u00e4kiilt, mitte im\u00e4murret.<\/p>\n\n\n\n

Aitjuma Tartu, et oled p\u00e4\u00e4ga linn ja olnud L\u00f5una-Eesti kirjanduse ja keele ning teaduse viljakas kasvulava ja alalhoidlik hoidja.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Im\u00e4kiil tiid,mis ollaq keelet\u00fc,keeleld\u00e4,kiild\u00fcn\u00fc. Algus\u00f5n om hel\u00fc. Nii nagu loomad ei m\u00f5ista inimest s\u00f5nadest, vaid h\u00e4\u00e4letoonist, nii kuuleb ka v\u00e4ike inimene k\u00f5igepealt h\u00e4\u00e4lt. Lapse vastuv\u00f5tlik aju hakkab moodustama keelepesakesi, et hiljem saaks vastata sama h\u00e4\u00e4lega. Mina m\u00e4letan saatuse tahtel rohkem …<\/p>\n","protected":false},"author":784,"featured_media":947,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[4,20],"tags":[],"class_list":["post-981","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-arvamus","category-essee"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/981","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/784"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=981"}],"version-history":[{"count":6,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/981\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1150,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/981\/revisions\/1150"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/947"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=981"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=981"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=981"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}