{"id":971,"date":"2025-06-06T01:16:00","date_gmt":"2025-06-05T22:16:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/?p=971"},"modified":"2025-06-11T16:39:34","modified_gmt":"2025-06-11T13:39:34","slug":"rikastav-mitmekeelsus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/rikastav-mitmekeelsus\/","title":{"rendered":"Rikastav mitmekeelsus"},"content":{"rendered":"

Tartu \u00dclikooli ps\u00fchholingvistika professor Virve-Anneli Vihman on s\u00fcndinud ja kasvanud USA-s ning \u00f5ppinud ja pikalt t\u00f6\u00f6tanud \u00dchendkuningriigis, kuid elu t\u00f5i ta ikka isa s\u00fcnnimaale Eestisse.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\u201eEesti keelel ja kultuuril oli meie kodus alati t\u00e4htis osa. Pealegi on eesti keelt k\u00f5ige parem uurida just Eestis. Samuti soovisin siin elada abikaasa, laste ja ka iseenda p\u00e4rast. Nende tegurite koosm\u00f5jul areneski teadust\u00f6\u00f6 ja t\u00f6\u00f6alane v\u00f5rgustik Eestis. Siin olles on mul alati olnud tunne, et elu on kuidagi huvitavam, erilisem ja samal ajal kodusem, omasem,\u201c r\u00e4\u00e4gib Vihman.<\/p>\n\n\n\n

\"Virve-Anneli<\/a>
Ema Marilyn Vihmaniga. Foto: Rob Clark<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Mitmekeelsus on saatnud teda s\u00fcnnist saadik, sest kodus r\u00e4\u00e4giti eesti keeles, koolis ja mujal aga inglise keeles, ning Vihman \u00fctleb, et see on kujundanud nii tema elu kui ka isiksust. Kui veel 1990.\u00a0aastatel oli eestlaste seas laialt levinud arvamus, et lapsel ei saa olla mitut emakeelt ja lapse identiteedi m\u00e4\u00e4rab lasteaia valik, siis Vihman teab, et tegelikult on lapsed k\u00fcll suutelised omandama korraga mitu keelt ja \u00fchtlasi kuuluma mitmesse kultuuriruumi.<\/p>\n\n\n\n

\u201eOn suur eelis, kui inimene tunneb end mugavalt mitmes kultuurilises kontekstis ja oskab neid t\u00f5lgendada ja v\u00f5rrelda. Meie \u00fchiskonnas on oluline toetada lapsi, kes \u00f5pivad eesti keeles, kuid kodus r\u00e4\u00e4givad teist keelt. P\u00e4deva ja innustava keele\u00f5ppe k\u00f5rval on vaja toetavaid s\u00f5numeid ja positiivseid hoiakuid\u00a0\u2013 eriti olukorras, kus \u00f5ppekeel on kindlaks m\u00e4\u00e4ratud v\u00e4ljastpoolt,\u201c m\u00e4rgib ta.<\/p>\n\n\n\n

Nii lapsevanemad kui ka laste \u00f5petajad ja tugiisikud vajavad rohkem teavet ja paremat arusaama sellest, kuidas lapsed (eesti) keelt omandavad, kuidas neid aidata ja mis t\u00e4pselt m\u00f5jutab keelelist arengut. Vihman on r\u00f5\u00f5mus, et saab sellele kaasa aidata nii oma teadust\u00f6\u00f6ga kui ka selle aasta algul Tartu \u00dclikoolis loodud mitmekeelsuse keskuse juhtimise ja arendamisega.<\/p>\n\n\n\n

Keskuse eesm\u00e4rk on vahendada mitmekeelsusega seotud teadustulemusi \u00fchiskonnale, eriti lasteaedadele, koolidele ja lapsevanematele, ning teha koost\u00f6\u00f6d ka poliitikakujundatega, et toetada mitmekeelsete laste keelelist arengut ja \u00f5piedukust parimal viisil.<\/p>\n\n\n\n

\u201eTeeme seda mitmel moel: veebi teel, kohtumistel sihtr\u00fchmadega ja suurematel \u00fcritustel, nagu oli aprillli alguses keskuse avamise puhul korraldatud \u00fcmarlaud, mis t\u00f5i kokku \u00fclikooli, \u00fcldhariduskoolide ja riigiasutuste esindajad,\u201c loetleb Vihman.<\/p>\n\n\n\n

\"Virve-Anneli<\/a>
Virve-Anneli Vihman on uurinud \u00fcks- ja mitmekeelsust, noorte keelekasutust ning keele varieerumist. Foto:\u00a0Kaidi L\u00f5o
<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Noorte keelekasutuse uurijana \u00fctleb ta, et nagu k\u00f5igil teistel, on ka noortel soov ennast v\u00e4ljendada ja suhelda. Eesti keelele lisaks kasutavad nad ingliskeelseid v\u00e4ljendeid sellep\u00e4rast, et see on osa nende igap\u00e4evasest kogemusest.<\/p>\n\n\n\n

\u201eNad kaifivad keele kasutamist, kui saavad olla loomingulised ja vahetud, aga mitte siis, kui tunnevad end kammitsetud v\u00e4lise surve ja hinnangute p\u00e4rast. Noorte keeleline korrigeerimine ja korralekutsumine ei pruugi kaasa aidata ei avatud suhtlusele ega eesti keele hoidmisele. Uudishimu ja empaatia on suhtlemiseks palju kasulikumad alused!\u201c leiab Vihman.<\/p>\n\n\n\n

Viimane aasta on tema jaoks olnud v\u00e4ga tegus: Vihman juhib kolme projekti, millest \u00fcks on k\u00fcll l\u00e4bi saanud, kuid uurimistulemuste p\u00f5hjal artiklite kirjutamine k\u00e4ib siiani edasi. Lisaks on tal mitu doktoranti ja teisi juhendatavaid.<\/p>\n\n\n\n

\u201eK\u00f5ik teemad, millega tegelen, on huvitavad, aga praegu on k\u00fcll tunne, et v\u00f5iks neid korraga veidi v\u00e4hem olla! See r\u00f6\u00f6pr\u00e4hklemine on kahjuks meie akadeemilisse t\u00f6\u00f6ellu sisse kirjutatud, aga tahaksin selle vastu hakata paremini seisma nii enda meelerahu ja \u00f5nne nimel kui ka eeskujuks noorematele kolleegidele,\u201c tunnistab ta.<\/p>\n\n\n\n

Virve-Anneli Vihman<\/a>\u00a0on omandanud bakalaureusekraadi 1994. aastal Wesleyani \u00dclikoolis filosoofia erialal ning magistri- (1999) ja doktorikraadi (2004) Edinburghi \u00dclikoolis teoreetilise lingvistika alal. Oma doktorit\u00f6\u00f6s k\u00e4sitles Vihman eesti keele tegumoekonstruktsioone. P\u00e4rast doktori\u00f5pinguid ja j\u00e4reldoktorantuuri Edinburghis juhtis ta aastatel 2004\u20132013 Tartu \u00dclikooli v\u00e4lissuhete osakonda, seej\u00e4rel j\u00e4tkas akadeemilist karj\u00e4\u00e4ri Marie Sk\u0142odowska-Curie meetme raames j\u00e4reldoktorantuuris Manchesteri \u00dclikoolis laste keeleomandamise teemal.<\/p>\n\n\n\n

Aastast 2016 on ta t\u00f6\u00f6tanud Tartu \u00dclikooli eesti ja \u00fcldkeeleteaduse instituudis vanemteaduri, dotsendi ja kaasprofessorina. Vihman on uurinud nii \u00fcks- kui ka mitmekeelseid eesti keelt ja muid keeli k\u00f5nelevaid lapsi, noorte keelekasutust ning keele varieerumist. Ta on juhtinud Eesti noortekeele korpuse koostamist ja rahvusvahelist metodoloogiliste oskuste arendamise konsortsiumi MEDAL ning osalenud mitmekeelsete laste toetamiseks m\u00f5eldud vahendite v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisel. Alates 1.\u00a0septembrist 2024 on Vihman ps\u00fchholingvistika professor ja \u00fchtlasi \u00e4sja loodud\u00a0mitmekeelsuse keskuse<\/a>\u00a0juhataja.<\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n

Uurimist\u00f6\u00f6 sisu \u00fche lausega<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Uurin, kuidas \u00fcks- ja mitmekeelsed lapsed keelt omandavad ning kuidas (mitmekeelsed) inimesed keelt kasutavad.<\/p>\n\n\n\n

Huvipakkuvad teemad, mida uurida<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Keeleoskus on \u00fcks p\u00f5hilisi omadusi, mis inimesi teistest loomadest eristab. Keele omandamise seadusp\u00e4rasusi saab seletada \u00fcldiste kognitiivsete protsesside kaudu, kuid kuidas seletada lastevahelisi erinevusi? See on p\u00f5nev k\u00fcsimus, mille vastus p\u00f5hineb kolmel \u00fcldteguril: kognitiivse arengu erip\u00e4rad, keeltevahelised erinevused ja erinevused selles, kes, kuidas ja kui palju lapsega pisikesest peale r\u00e4\u00e4gib. Mind huvitab ka see k\u00fcsimus, kuidas tulevad inimesed toime mitme keele oskuse ja kasutamisega, kui need s\u00fcsteemid ei seisa peas eraldi, vaid on omavahel l\u00e4bi p\u00f5imitud ja m\u00f5jutavad \u00fcksteist.<\/p>\n\n\n\n

Silmiavav leid<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Eesti keele rikkalik morfoloogia eristab seda enam uuritud keeltest, kuid oleme kolleegidega leidnud, et rikkalik morfoloogia ei ole ainus eesti keele oluline tunnus. Kompleksse morfos\u00fcntaksiga keelte omandamise trajektoorides ilmnevad erinevad m\u00f5jurid, nii \u00fcldisemad (nt keelekogemus, kognitiivsed oskused) kui ka keelespetsiifilised.<\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n

Akadeemiline eeskuju<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Keele omandamise aspektides on mind inspireerinud minu j\u00e4reldoktorantuuri mentor Manchesteris ja intellektuaalne eeskuju Elena Lieven, v\u00f5rdlevate lastekeele uuringute \u00fcks k\u00e4ivitajaid Dan Slobin ning mu enda ema, kes uurib ka kirglikult laste keelt. Samuti innustavad mind praeguse konsortsiumiprojekti MEDAL partnerid Dagmar Divjak ja Caroline Rowland ning praegused kolleegid Eestis, sh nooremteadurid.<\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n
\"Virve-Anneli<\/a>
Lastega Pariisis. Foto: Marilyn Vihman <\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Hobid<\/strong><\/p>\n\n\n\n

K\u00e4in sageli jooksmas, teatris, kinos. V\u00e4ga olulisel kohal mu elus on lastega aja veetmine ning kokakunst, mediteerimine ja ilukirjandus. Viimasel ajal l\u00e4heb paraku v\u00e4ga palju aega globaalse poliitika \u00fcle arutamisele ja s\u00fcdame valutamisele.<\/p>\n\n\n\n

Parim viis puhata<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Mulle on alati sobinud aktiivne puhkus. Oluline on mingi kombinatsioon loodusest, kultuurist, heast seltsist ja ka omaette olemisest. Mul ei ole kindlat eelistust, kas see peaks sisaldama teise kultuuriga tutvumist, m\u00e4gimatka, leili viskamist v\u00f5i j\u00e4rves ujumist. Hindan vaheldust ning vajan liikuvust ja h\u00e4id inimesi enda \u00fcmber.<\/p>\n\n\n\n

Soovitan soojalt!<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Lugemiseks soovitan eesti keeles Lilli Luugi \u201e\u00d6\u00f6ema\u201c, ingliskeelsetest teostest meeldib n\u00e4iteks Daniel Masoni 2023.\u00a0aastal avaldatud raamat \u201eNorth Woods\u201c, igikestvad lemmikud on David Mitchelli \u201ePilveatlas\u201c ja Virginia Woolfi pea sada aastat tagasi ilmunud \u201eTuletorni juurde\u201c. Mulle meeldivad hirmsasti ka Tartu Elektriteatri kava ja Tartu Uue Teatri lavastused. Kuulata armastan uudiste anal\u00fc\u00fcsi ja taskuh\u00e4\u00e4lingut \u201eThis American Life\u201c.<\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n

Mida peaks teadma keeleteaduse kohta?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

T\u00e4nap\u00e4eva keeleteadlased ei uuri enamasti korrektset keelt, vaid p\u00e4ris keelekasutust andmep\u00f5hiselt ja kogu selle eluj\u00f5ulises mitmekesisuses. See d\u00fcnaamilisus teebki keeleteaduse p\u00f5nevaks: kuidas keel varieerub ja muutub, kuidas laste keeleoskus areneb ja kuidas omandatakse teisi keeli, kuidas keeli koos kasutatakse ja kuidas see igap\u00e4evane lopsakas kasutus keelt omakorda m\u00f5jutab.<\/p>\n\n\n\n

Millest v\u00f5iks tudeng alustada?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Alustada v\u00f5iks enda ja oma s\u00f5prade keelekasutuse m\u00e4rkamisest. Paljud koolis \u00f5petatavad keelelised p\u00f5hit\u00f5ed ei pruugi kehtida meid \u00fcmbritsevas suulises v\u00f5i t\u0161\u00e4tivestluses.<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Tartu \u00dclikooli ps\u00fchholingvistika professor Virve-Anneli Vihman on s\u00fcndinud ja kasvanud USA-s ning \u00f5ppinud ja pikalt t\u00f6\u00f6tanud \u00dchendkuningriigis, kuid elu t\u00f5i ta ikka isa s\u00fcnnimaale Eestisse. \u201eEesti keelel ja kultuuril oli meie kodus alati t\u00e4htis osa. Pealegi on eesti keelt k\u00f5ige …<\/p>\n","protected":false},"author":784,"featured_media":955,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[5,40],"tags":[],"class_list":["post-971","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-inimesed","category-uus-professor"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/971","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/784"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=971"}],"version-history":[{"count":6,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/971\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1169,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/971\/revisions\/1169"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/955"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=971"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=971"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=971"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}