Meie hulgast on lahkunud silmapaistev teadlane, hinnatud kolleeg ja keemiateaduse edendaja emeriitprofessor Ants Tuulmets.<\/p>\n\n\n\n
Emeriitprofessor Ants Tuulmets oli tunnustatud Eesti keemik, kes p\u00fchendas oma elu teadusele ja haridusele. Ta l\u00f5petas 1954.\u00a0aastal Tartu 1.\u00a0Keskkooli ja 1959.\u00a0aastal Tartu \u00dclikooli keemia erialal. P\u00e4rast \u00f5pinguid aspirantuuris kaitses ta 1965.\u00a0aastal keemiakandidaadi kraadi ja 1975.\u00a0aastal keemiadoktori kraadi.<\/p>\n\n\n\n
Ants Tuulmets oli Tartu \u00dclikooli orgaanilise keemia kateedri (hiljem \u00f5ppetooli) ning keemilise kineetika ja katal\u00fc\u00fcsi laboratooriumi \u00fcks juhtfiguure. Oma uurimist\u00f6\u00f6s keskendus ta mitmele f\u00fc\u00fcsikalise orgaanilise keemia valdkonnale, eesk\u00e4tt magneesium- ja r\u00e4niorgaaniliste \u00fchendite reaktsioonimehhanismide eksperimentaalsele ja teoreetilisele uurimisele. Tegemist oli ainulaadse teadussuunaga, sest maailmas on vaid \u00fcksikuid laboreid, kus on v\u00f5imalik uurida raskesti k\u00e4sitletavate magneesiumorgaaniliste \u00fchendite reaktsioonikineetikat. Tuulmetsa teadust\u00f6\u00f6 tulemused on ilmunud k\u00f5rgetasemelistes rahvusvahelistes teadusajakirjades.<\/p>\n\n\n\n
Kuigi Tuulmetsa t\u00f6\u00f6r\u00fchmas k\u00e4sitletud probleemid olid eelk\u00f5ige fundamentaalse t\u00e4htsusega, leidsid r\u00e4niorgaaniliste \u00fchendite reaktsiooniv\u00f5ime ja mehhanismide kohta saadud tulemused r\u00e4nip\u00f5histe \u00fchendite tootmistehnoloogiate arendamisel ka praktilist rakendust. Aastatel 2001\u20132007 tellis ja toetas neid uuringuid \u00fcks maailma juhtivaid silikoonitootjaid, Dow Corning Corporation (USA).<\/p>\n\n\n\n
Professor Tuulmetsa initsiatiivil alustati Tartu \u00dclikooli orgaanilise keemia \u00f5ppetoolis ka sonokeemiaalaseid uuringuid, mille keskmes oli ultraheli m\u00f5ju keemiliste reaktsioonide kulgemisele lahustes. See t\u00f6\u00f6 viis mitme p\u00f5him\u00f5ttelise uuenduseni, mis v\u00f5imaldasid paremini arvestada reaktsioonikeskkonna m\u00f5ju reaktsioonidele ja ainete lahustuvusele. Nende teoreetiliste seisukohtade p\u00f5hjal on praeguseks j\u00f5utud oluliste praktiliste lahendusteni, mis on kasutusel kaasaegses puidut\u00f6\u00f6tlemise tehnoloogias, mille eesm\u00e4rk on toorme t\u00e4ielik v\u00e4\u00e4rindamine.<\/p>\n\n\n\n
Lisaks teadust\u00f6\u00f6le oli professor Ants Tuulmets p\u00fchendunud \u00f5ppej\u00f5ud, kes juhendas arvukalt \u00fcli\u00f5pilasi. Ta arendas orgaanilise keemia \u00f5petust nii \u00fclikoolis kui ka g\u00fcmnaasiumis, reformides selle aine esitust ja koostades uudse orgaanilise keemia \u00f5piku. Oma panuse eest Eesti teadusse ja haridusse p\u00e4lvis Tuulmets mitu teadusauhinda ja uurimisgranti. Samuti tunnustati teda v\u00e4ljaspool akadeemilist ringkonda\u00a0\u2013 2016.\u00a0aastal valiti ta Eesti Bioloogia\u00f5petajate \u00dchingu auliikmeks.<\/p>\n\n\n\n
Ants Tuulmetsa elut\u00f6\u00f6 on j\u00e4tnud s\u00fcgava j\u00e4lje Eesti keemiateadusesse ja inspireerinud paljusid noori teadlasi.<\/p>\n\n\n\n
\u00c4rasaatmine toimub 7.<\/em>\u00a0juunil kl<\/em>\u00a013 Raadi kalmistu leinamajas.<\/em><\/p>\n\n\n\n Tartu \u00dclikool<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n T\u00dc keemia instituut<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n T\u00dc orgaanilise keemia \u00f5ppetool<\/em><\/strong><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Meie hulgast on lahkunud silmapaistev teadlane, hinnatud kolleeg ja keemiateaduse edendaja emeriitprofessor Ants Tuulmets. Emeriitprofessor Ants Tuulmets oli tunnustatud Eesti keemik, kes p\u00fchendas oma elu teadusele ja haridusele. Ta l\u00f5petas 1954.\u00a0aastal Tartu 1.\u00a0Keskkooli ja 1959.\u00a0aastal Tartu \u00dclikooli keemia erialal. P\u00e4rast …<\/p>\n","protected":false},"author":784,"featured_media":925,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[29,5],"tags":[],"class_list":["post-923","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-in-memoriam","category-inimesed"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/923","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/784"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=923"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/923\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1087,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/923\/revisions\/1087"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/925"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=923"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=923"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=923"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}