{"id":886,"date":"2025-06-06T01:33:00","date_gmt":"2025-06-05T22:33:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/?p=886"},"modified":"2025-06-06T10:07:04","modified_gmt":"2025-06-06T07:07:04","slug":"vana-aja-motted-ja-uue-aja-inimesed","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/vana-aja-motted-ja-uue-aja-inimesed\/","title":{"rendered":"Vana aja m\u00f5tted ja uue aja inimesed"},"content":{"rendered":"

Seekordset ajakirjanumbrit kokku pannes kerkis korduvalt esile igikestev (p\u00f5lvkonna)vahetus: \u00fclikoolis vahetuvad vabade kunstide professor, \u00fcli\u00f5pilaskonna juhatus ja kultuuriakadeemia juht; meie lehek\u00fclgedel on k\u00f5rvuti k\u00f5rgelt hinnatud vanema p\u00f5lve arvamusliidrid ja samal erialal alles esimesi\u00a0\u2013 kuigi samuti m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseid\u00a0\u2013 samme astuvad noored. M\u00f5lemail on \u00fcksteiselt \u00f5ppida ja \u00fcksteisele midagi \u00f5petada.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Kui kunagi julgeti \u00fcsna kindlalt \u00f6elda, kes on noored ja kes vanad, siis n\u00fc\u00fcd see m\u00e4\u00e4ratlemine enam nii lihtne ei ole. Lapsed tunduvad t\u00e4iskasvanuks saavat \u00fcha varem\u00a0\u2013 seda kinnitavad muu hulgas t\u00fcdrukute ja naiste terviseuuringu andmed. T\u00e4iskasvanud p\u00fcsivad nii kehalt kui ka vaimult j\u00e4rjest kauem noored ja eluj\u00f5ulised.<\/p>\n\n\n\n

UT seekordne kaaneloo kangelane J\u00fcri Allik r\u00e4\u00e4gib intervjuus, kui t\u00e4htis on m\u00f5ista, et meie m\u00f5tted, teadmised ja arusaamad muutuvad, sest tulevad uued andmed, uued teooriad, teised inimesed. Selle \u00fcle m\u00f5tteid m\u00f5lgutades j\u00f5udsin t\u00f5demuseni, et uue tulek ei t\u00e4henda tingimata vana k\u00f5rvalej\u00e4tmist. V\u00e4rske pilk millelegi vanale v\u00f5ib sedagi uuest k\u00fcljest avada.<\/p>\n\n\n\n

N\u00e4iteks noor filosoof Maja Mateas, kellega lugeja kohtub Susimetsa Philosophicumi reportaa\u017eis, pani oma uurimist\u00f6\u00f6s kokku Platoni filosoofia ja tehisaru genereeritud pildid. Tuleb v\u00e4lja, et antiikfilosoofi ideed sobivad n\u00fc\u00fcdisaegse tehnoloogia anal\u00fc\u00fcsimiseks suurep\u00e4raselt!<\/p>\n\n\n\n

Traditsioonide ja uudsuse \u00fchtesobitamisest on saanud uus normaalsus. Noored saavad kokku sauna\u00f5htul, r\u00fc\u00fcpavad espresso macchiato<\/em>\u2019t ja teevad sellest k\u00f5igest TikToki live<\/em>\u2019i. Nende kultuuriline kompass n\u00e4itab korraga Kreutzwaldi ja Kendrick Lamari \u2013 ja see on enesestm\u00f5istetav. Nad ei karda esmapilgul kokkusobimatuid asju kokku panna, ei karda k\u00fcsida, ei karda eksida. Nii avardatakse arusaamist inimeseks olemisest.<\/p>\n\n\n\n

On v\u00e4gagi v\u00f5imalik, et osa t\u00e4navustest \u00fclikooli l\u00f5petajatest leiab end paari aasta p\u00e4rast hoopis teises valdkonnas kui see, mis diplomil kirjas. Noored ei otsi enam ainult t\u00f6\u00f6kohta, vaid t\u00e4hendust. M\u00f5ni r\u00e4ndab laia maailma \u2013 ja mitte ajude \u00e4ravoolu, vaid kogemuste sissevoolu nimel.<\/p>\n\n\n\n

Hariduss\u00fcsteem seisab silmitsi \u00fcha kiiremini areneva ja paremaks saava tehisaruga. Kas see t\u00e4hendab ajale jalgu j\u00e4\u00e4mist? Ei, sest koolis saab pakkuda midagi, mida algoritm teha ei oska: \u00f5petada m\u00f5tlemist, anal\u00fc\u00fcsi, kriitilist arutelu. Seni, kuni koolil\u00f5petajad ei karda eksida, kahelda, k\u00fcsida ja maailma m\u00f5testada, on k\u00f5ik h\u00e4sti.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Seekordset ajakirjanumbrit kokku pannes kerkis korduvalt esile igikestev (p\u00f5lvkonna)vahetus: \u00fclikoolis vahetuvad vabade kunstide professor, \u00fcli\u00f5pilaskonna juhatus ja kultuuriakadeemia juht; meie lehek\u00fclgedel on k\u00f5rvuti k\u00f5rgelt hinnatud vanema p\u00f5lve arvamusliidrid ja samal erialal alles esimesi\u00a0\u2013 kuigi samuti m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseid\u00a0\u2013 samme astuvad noored. M\u00f5lemail …<\/p>\n","protected":false},"author":784,"featured_media":286,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[4,24],"tags":[],"class_list":["post-886","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-arvamus","category-juhtkiri"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/886","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/784"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=886"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/886\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1141,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/886\/revisions\/1141"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/286"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=886"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=886"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=886"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}