{"id":870,"date":"2025-04-24T10:50:54","date_gmt":"2025-04-24T07:50:54","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/?p=870"},"modified":"2025-05-21T11:03:02","modified_gmt":"2025-05-21T08:03:02","slug":"jurgen-von-ungern-sternberg-21-04-1940-14-04-2025","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/jurgen-von-ungern-sternberg-21-04-1940-14-04-2025\/","title":{"rendered":"J\u00fcrgen von Ungern-Sternberg (21.04.1940\u201314.04.2025)"},"content":{"rendered":"<p>Meie hulgast on lahkunud Tartu \u00dclikool audoktor, Baseli \u00dclikooli antiikajaloo professor J\u00fcrgen von Ungern-Sternberg.<\/p>\n\n\n\n<p>Tuntud Balti aadlisuguv\u00f5sast p\u00e4rit J\u00fcrgen von Ungern-Sternbergi s\u00fcnd langes teise maailmas\u00f5ja raskesse aega. Riias elanud perekond asus 1939.\u00a0aasta baltisakslaste <em>Umsiedlung<\/em>\u2019i k\u00e4igus \u00fcmber Saksamaale, kus J\u00fcrgen aprillikuus Schneidem\u00fchlis, praegusel Poola alal ilmale tuli. Tema isa, vabah\u00e4rra Rolf Walter Arthur von Ungern-Sternberg oli seej\u00e4rel pastoriametis M\u00fcnchenis ja seal l\u00f5petas J\u00fcrgen ka g\u00fcmnaasiumi.<\/p>\n\n\n\n<p>J\u00e4rgnesid ajaloo ja klassikaliste keelte \u00f5pingud M\u00fcncheni ja Freiburgi \u00fclikoolis, promoveerumine v\u00e4itekirjaga Rooma \u00f5igusest hilise vabariigi perioodil ja habilitatsioon monograafiaga Rooma vabariigi aegse ajalookirjutuse teemal. P\u00e4rast l\u00fchemaid \u00f5petamisi Berliini, Kieli ja Esseni \u00fclikoolis valiti ta 1978.\u00a0aastal Baseli \u00dclikooli antiikajaloo professoriks. Selles ametis t\u00f6\u00f6tas ta kuni emeriteerumiseni aastal 2007. J\u00fcrgen von Ungern-Sternberg oli \u00dclem-Elsassi, L\u00e4ti ja Tartu \u00fclikooli audoktor.<\/p>\n\n\n\n<p>J\u00fcrgen von Ungern-Sternberg keskendus oma uurimist\u00f6\u00f6s paljuski Rooma vabariigi perioodi ajaloole, kuid ei piirdunud kaugeltki selle valdkonnaga. S\u00fc\u00fcvimine ajaloop\u00e4rimuse, ajalookirjutuse ja ajaloolise t\u00f5e vahekordadesse juhtis ta suulise p\u00e4rimuse toimimise \u00fcldiste reeglite vaatluse juurde. Tema huvisf\u00e4\u00e4ri j\u00e4i L\u00e4his-Ida ja Vahemere maade varajase seadusandluse v\u00f5rdlus, Kreeka ja L\u00e4his-Ida ilmavaate v\u00f5rdlus ning kreeka epigraafika uurimine. Antiikajaloo teemade k\u00f5rval j\u00f5udis J\u00fcrgen von Ungern-Sternberg p\u00fchenduda ka hilisemale ajaloole, sealhulgas Balti riikide nii kaugemale kui ka l\u00e4hemale minevikule. Muu hulgas ilmus tema sulest uurimus Ungern-Sternbergi suguv\u00f5sa ajaloost.<\/p>\n\n\n\n<p>Professor von Ungern-Sternberg on j\u00e4\u00e4nud meelde avarapilgulise teadlase, samas lihtsa, s\u00fcdamliku, k\u00fclalislahke ja elujaatava inimesena. Tema j\u00e4tkuvalt aktiivse akadeemilise tegevuse katkestas ootamatu surm huvireisil Pariisi. J\u00fcrgen von Ungern-Sternbergi matusetseremoonia toimub M\u00fcncheni Schwabingi linnaosas Lunastaja kirikus, kus ta isa omal ajal \u00f5petajana teenis.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-text-align-right\"><strong><em>Tartu \u00dclikool<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-text-align-right\"><strong><em>Tartu \u00dclikooli ajaloo ja arheoloogia instituut<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Meie hulgast on lahkunud Tartu \u00dclikool audoktor, Baseli \u00dclikooli antiikajaloo professor J\u00fcrgen von Ungern-Sternberg. Tuntud Balti aadlisuguv\u00f5sast p\u00e4rit J\u00fcrgen von Ungern-Sternbergi s\u00fcnd langes teise maailmas\u00f5ja raskesse aega. Riias elanud perekond asus 1939.\u00a0aasta baltisakslaste Umsiedlung\u2019i k\u00e4igus \u00fcmber Saksamaale, kus J\u00fcrgen aprillikuus &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":784,"featured_media":871,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[29,5],"tags":[],"class_list":["post-870","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-in-memoriam","category-inimesed"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/870","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/784"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=870"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/870\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":872,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/870\/revisions\/872"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/871"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=870"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=870"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=870"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}