Meie hulgast on lahkunud Tartu \u00dclikooli kultuuriteaduste professor ja vaimse kultuurip\u00e4randi rakendusuuringute UNESCO \u00f5ppetooli juhataja Kristin Kuutma\u00a0\u2013 antropoloog, etnoloog ja folklorist ning m\u00f5jukas kultuurip\u00e4randi m\u00f5testaja.<\/p>\n\n\n\n
Kristin Kuutma s\u00fcndis Tallinnas kultuurilembeses peres. Tema juured olid P\u00f5hja-Tallinnas, kus ta veetis oma lapse- ja noorusp\u00f5lve, ning Viimsi poolsaare rannak\u00fclades, kus kunagi kohtusid tema vanavanemad. L\u00f5petanud Tallinna 7.\u00a0Keskkooli, praeguse Tallinna Inglise Kolled\u017ei, asus ta 1977.\u00a0aastal \u00f5ppima Tartu Riiklikus \u00dclikoolis inglise keelt ja kirjandust kui ideoloogiast v\u00e4hem kurnatud eriala.<\/p>\n\n\n\n
P\u00e4rast l\u00f5petamist 1982.\u00a0aastal t\u00f6\u00f6tas Kuutma kirjastuses Eesti Raamat korrektorina ning siirdus seej\u00e4rel toimetajaks Rahvakultuuri Arenduskeskusesse, mis kannab praegu nime Rahvakultuuri Keskus. Tema \u00fcks meeldej\u00e4\u00e4vamaid tolleaegseid t\u00f6\u00f6\u00fclesandeid oli regiv\u00e4rsiliste ballaadide t\u00f5lkimine inglise keelde. Ta tegutses aktiivselt ansamblites Leegajus ja Hellero ning on hiljem \u00f6elnud, et nimetaks \u201eneid silmaringi avardavaid ja harivaid elamusi oma kujunemise elavaks laboratooriumiks etnoloogia ja folkloristika vallas, mis \u00fchtlasi andis oskusteavet rahvakultuuriv\u00e4lja korralduslikust poolest\u201c.<\/p>\n\n\n\n
Kristin Kuutma oli Eesti Folkloorin\u00f5ukogu eelk\u00e4ija Eesti Folkloori Seltsi asutajaliige, mis oli 1988.\u00a0aastal Baltimaade esimene omataoline vabatahtlik \u00fchendus, ning aitas v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada folklooriliikumise alustalasid, mis p\u00fcsivad praegugi. Panuse eest folklooriliikumisse nimetati ta 2024.\u00a0aastal Eesti Folkloorin\u00f5ukogu auliikmeks.<\/p>\n\n\n\n
Uus aeg avas uusi uksi, millest Kristin Kuutma ei peljanud sisse astuda. Aastatel 1994\u20132000 t\u00f6\u00f6tas ta t\u00f5lkija ja toimetajana Eesti Keele Instituudi folkloristika osakonnas. Kaitsnud 1998.\u00a0aastal Tartu \u00dclikoolis eesti ja v\u00f5rdleva rahvaluule erialal magistrikraadi folkloorifestivalidest kui t\u00e4nap\u00e4eva traditsioonist, siirdus ta \u00f5ppima Ameerika \u00dchendriikidesse Washingtoni \u00dclikooli, kus omandas 1999.\u00a0aastal magistrikraadi skandinavistikas ning 2002.\u00a0aastal doktorikraadi. Doktoriv\u00e4itekirja p\u00f5hjal, milles Kuutma uuris seto eepose \u201ePeko\u201c ja saami etnograafia saamislugu, ilmus 2005.\u00a0aastal eestikeelne monograafia \u201eP\u00e4rimuskultuurist kultuuris\u00fcmboliks\u201c ning 2006.\u00a0aastal ingliskeelne raamat Soome mainekas sarjas \u201eFolklore Fellows Communications\u201c.<\/p>\n\n\n\n
P\u00e4rast doktorantuuri naasis Kristin Kuutma Eestisse ning t\u00f6\u00f6tas Eesti Kirjandusmuuseumis teadlase ja Tartu \u00dclikoolis \u00f5ppej\u00f5una. Aastal 2007 sai temast kultuuriteaduste erakorraline professor ja 2010.\u00a0aastal korraline professor. Samal k\u00fcmnendil kutsuti ta k\u00fclalisprofessoriks St.\u00a0Andrewsi \u00dclikooli. Kristin Kuutma oli tihedalt seotud 2009.\u00a0aastal alguse saanud Eesti doktorikooli humanitaarteaduste ja kunstide haruga. Doktorikooli Tartu talvekoolide organiseerijana v\u00e4\u00e4rtustas ta uute ideede arendamist ning interdistsiplinaarset ja \u00fclikoolidevahelist dialoogi doktorantide vahel, kujundades sel moel Eesti humanitaarteaduste palet.<\/p>\n\n\n\n
Kristin Kuutma teoreetilised kursused ja t\u00f6\u00f6 juhendajana on kujundanud mitme uurijap\u00f5lvkonna arusaamu etnograafiast kui kultuurikirjeldusest ning kultuuriteadlasest kui kultuuri kirjeldajast, representatsioonide uurijast ja loojast. Uurimist\u00f6\u00f6s paelusid teda p\u00e4rimuskultuuri sotsiaalsed rakendused ja muundumine kultuurip\u00e4randiks, kultuurip\u00e4randi ja identiteedi seosed ning p\u00e4randipoliitika. Ta on avaldanud mitu k\u00e4sitlust folkloristika ja etnoloogia ajaloost ning oli koos Skandinaavia ja Baltimaade kolleegidega alustamas rahvusvahelist uurimisprojekti talle armsal \u00fchislaulmise teemal.<\/p>\n\n\n\n
\u00d5petajana oli Kristin Kuutma \u00fchtaegu nii m\u00f5istev ja toetav kui ka n\u00f5udlik ja j\u00e4rjekindel. Kultuuriuurija pilguga j\u00e4lgis ta toimuvat k\u00f5rvalt, usaldades oma vaistu ja sekkudes siis, kui n\u00f5u k\u00fcsiti. Perekond ja l\u00e4hedased t\u00e4hendasid talle v\u00e4ga palju.<\/p>\n\n\n\n
\u00d5ppe- ja teadust\u00f6\u00f6 k\u00f5rvalt t\u00e4itis Kristin Kuutma arvukaid teadusorganisatsioonilisi ja haldus\u00fclesandeid nii Eestis kui ka mujal. Mitu aastat esindas ta Eestit Euroopa Teadusfondi humanitaarteaduste alalises komitees.<\/p>\n\n\n\n
Kristin Kuutma elut\u00f6\u00f6ks v\u00f5ib lugeda vaimse kultuurip\u00e4randi m\u00f5iste tutvustamist ja kriitilist anal\u00fc\u00fcsi ning UNESCO m\u00f5ju ja v\u00f5imaluste selgitamist kodu- ja v\u00e4lismaal nii teaduslikus kui ka populariseerivas v\u00f5tmes. Aastatel 2008\u20132022 oli ta SA\u00a0UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni (ERK) n\u00f5ukogu juht ning seej\u00e4rel Kultuuriministeeriumiga liidetud UNESCO ERK-i eksperdikogu liige ja t\u00e4itevkogu juht. Ta oli n\u00f5u ja j\u00f5uga abiks alati, kui asi puudutas UNESCO-t ja vaimset kultuurip\u00e4randit.<\/p>\n\n\n\n
Aastal 2003 p\u00e4lvis ta Eesti Kultuurkapitali aastapreemia teadusliku anal\u00fc\u00fcsi ja \u00fclevaate koostamise eest Eesti, L\u00e4ti ja Leedu laulu- ja tantsupidude ning Kihnu kultuuriruumi kohta, mille tulemusena kanti need UNESCO vaimse kultuurip\u00e4randi nimekirja. Professor Kuutma esindas Eestit UNESCO vaimse kultuurip\u00e4randi kaitsekomitees aastatel 2006\u20132010. Mandaadi jooksul valiti ta komitee aseesimeheks ja aastal 2009\u20132010 vaimse kultuurip\u00e4randi esindusnimekirja kandetaotlusi hindava alakomitee juhiks. Tihe koost\u00f6\u00f6 UNESCO sekretariaadiga j\u00e4tkus j\u00e4rgnevatel aastatel, kui Kristin Kuutma k\u00e4is UNESCO palvel vaimse p\u00e4randi kaitse konventsiooni rakendamise asjus n\u00f5ustamas L\u00f5una-Aafrika Vabariiki ja Eritread. Samuti osales ta lugematutel UNESCO konverentsidel ja eksperdikohtumistel, et anda oma panus maailma p\u00e4randipoliitika kujundamisse.<\/p>\n\n\n\n
Lisaks rahvusvahelisele t\u00f6\u00f6le edendas professor Kuutma vaimse p\u00e4randi valdkonda Eestis, l\u00e4htudes UNESCO-s kokkulepitust. Ta kuulus Kultuuriministeeriumi juures tegutsevasse vaimse p\u00e4randi n\u00f5ukogusse ja tema juhtimisel alustas Tartu \u00dclikoolis 2019.\u00a0aastal t\u00f6\u00f6d vaimse kultuurip\u00e4randi rakendusuuringute UNESCO \u00f5ppetool.<\/p>\n\n\n\n
Kristin Kuutmal oli avar pilk maailmale. Ta r\u00f5hutas tihti, et UNESCO liikmesus ei kohusta meid m\u00f5tlema mitte ainult Eesti- v\u00f5i Euroopa-keskselt, vaid n\u00e4gema kogu maailma ja m\u00f5istma selle probleeme. Tema jaoks oli t\u00e4htis, et Eesti oleks teotahteline, mitte passiivne vaatleja ja kaasakulgeja. Eksperdina aitas ta UNESCO t\u00f6\u00f6le oma sihikindlal moel kaasa.<\/p>\n\n\n\n
Kristin Kuutma on p\u00e4lvinud Tartu \u00dclikooli aum\u00e4rgi (2014) ja medali (2019), Eesti Teadusagentuuri t\u00e4nukirja (2014) ning mitmesuguseid teisi preemiaid.<\/p>\n\n\n\n
Tartu \u00dclikool<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n Tartu \u00dclikooli kultuuriteaduste instituut<\/em><\/strong><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Meie hulgast on lahkunud Tartu \u00dclikooli kultuuriteaduste professor ja vaimse kultuurip\u00e4randi rakendusuuringute UNESCO \u00f5ppetooli juhataja Kristin Kuutma\u00a0\u2013 antropoloog, etnoloog ja folklorist ning m\u00f5jukas kultuurip\u00e4randi m\u00f5testaja. Kristin Kuutma s\u00fcndis Tallinnas kultuurilembeses peres. Tema juured olid P\u00f5hja-Tallinnas, kus ta veetis oma lapse- …<\/p>\n","protected":false},"author":784,"featured_media":868,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[29,5],"tags":[],"class_list":["post-867","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-in-memoriam","category-inimesed"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/867","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/784"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=867"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/867\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":869,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/867\/revisions\/869"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/868"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=867"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=867"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=867"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}