Elavate seast on lahkunud Igor \u010cernov, kes kujundas kuni 1990.\u00a0aastate teise pooleni v\u00e4ga olulisel m\u00e4\u00e4ral Eesti semiootika maastikku ja oli selle liikumapanev j\u00f5ud.<\/p>\n\n\n\n
Igor \u010cernov s\u00fcndis 18.\u00a0m\u00e4rtsil 1943 Oktjabrski k\u00fclas Gorki oblastis ja suri 21.\u00a0m\u00e4rtsil 2025 Joensuus. P\u00e4rast Eesti taasiseseisvumist sai suuresti \u010cernovi kaasabil Tartu \u00dclikoolis teoks semiootika osakonna loomine 1992.\u00a0aastal. Professor \u010cernov oli semiootika osakonna esimene juhataja kuni aastani 1997.<\/p>\n\n\n\n
Igor \u010cernovi elut\u00f6\u00f6 ja t\u00e4helend ei piirdunud semiootika osakonna loomise ja juhatamisega: sellele eelnes aastak\u00fcmnete pikkune t\u00f6\u00f6 semiootika kui teaduse ja iseseisva eriala teadvustamisel ning arendamisel. Semiootika institutsionaliseerumine Tartu \u00dclikoolis 1992.\u00a0aastal ei olnud kerge, sest uue osakonna rajamisel polnud tal alguses ei lektoreid ega \u00fcli\u00f5pilasi. Sestap on fenomenaalne, et \u010cernov saavutas l\u00fchikese ajaga nii \u00fche kui ka teise: varasema ajaloo ja semiootika labori ning vene kirjanduse kateedri pinnalt l\u00f5i ta semiootika osakonna, leidis sinna loengute pidajad ja kuulajad.<\/p>\n\n\n\n
Vastse semiootika osakonna juhatajana kujundas Igor \u010cernov esimese semiootika ja kulturoloogia \u00f5ppekava ning luges ise ka suurt osa semiootika kursustest. Tema jaoks olid kolleegid, s\u00f5brad ja \u00f5pilased sageli kattuvad kategooriad; suhtlemine \u00f5pilastega kui kolleegidega oli inspireeriv m\u00f5lemale poolele. \u010cernovi suhtumine tudengitesse peegeldas sedasama t\u00e4helepanu, mida talle oli osutanud tema \u00f5petaja Juri Lotman.<\/p>\n\n\n\n
Alustanud tudengiteed Tartu Riiklikus \u00dclikoolis vene filoloogia erialal 1962.\u00a0aastal, \u00f5ppis \u010cernov professor Lotmani k\u00e4e all vene kirjanduse kateedris eriprogrammi j\u00e4rgi ja oli muuhulgas Lotmani esimese strukturaalpoeetika alase erikursuse ainuke kuulaja. \u00dclikooli l\u00f5petas ta 1966.\u00a0aastal l\u00f5put\u00f6\u00f6ga \u201eVene kroonikakirjutaja maailmatunnetus\u201c ja kaitses 1975.\u00a0aastal kandidaadit\u00f6\u00f6 \u201eVene barokiajastu kirjanduskultuur: uurimisviisid ja -meetodid\u201c. M\u00f5lema t\u00f6\u00f6 juhendaja oli Juri Lotman.<\/p>\n\n\n\n
\u010cernov kujunes kiiresti Juri\u00a0Lotmani paremaks k\u00e4eks nii v\u00e4ljaannete toimetamisel, semiootikaalaste kokkusaamiste korraldamisel kui ka kontaktide loomisel. Just Igor \u010cernov, toona alles kolmanda kursuse \u00fcli\u00f5pilane, s\u00f5itis Tartu vene kirjanduse kateedri esindajana 1963.\u00a0aastal Moskvasse ja tegi sealsetele semiootikast huvitunud teadlastele ettepaneku koost\u00f6\u00f6ks. Sellest visiidist sai alguse Tartu\u2013Moskva semiootikakoolkond ja kuulsad semiootika suvekoolid K\u00e4\u00e4rikul. Meelespidamist v\u00e4\u00e4rib \u010cernovi olulisemaid p\u00f5him\u00f5tteid: kui tahad, siis saad. Selle p\u00f5him\u00f5tte \u00fcheks ilmekaks v\u00e4ljenduseks on fakt, et Igor \u010cernov viis Eesti ja Tartu semiootika maailmakaardile, sealhulgas Rahvusvahelisse Semiootika Assotsiatsiooni (International Association for Semiotic Studies\u00a0\u2013\u00a0<\/em>IASS) liikmeks.<\/p>\n\n\n\n N\u00e4hes Igor \u010cernovis enda mantlip\u00e4rijat semiootikas, p\u00f6\u00f6rdus Juri Lotman oma elu l\u00f5pul tema ning vene kirjanduse osakonna juhataja Ljubov Kisseljova poole palvega j\u00e4tkata tema ja Zara Mintsi elut\u00f6\u00f6d: hoolitseda semiootika ja vene kirjanduse osakonna k\u00e4ek\u00e4igu eest, pidades sellega eesk\u00e4tt silmas inimeste hoidmist ning usalduse, sallivuse ja suuremeelsuse s\u00e4ilitamist suhetes. Oma isikup\u00e4rase esprii ja s\u00e4demega kandis Igor \u010cernov neid v\u00e4\u00e4rtusi kuni oma aja l\u00f5puni.<\/p>\n\n\n\n T\u00dc filosoofia ja semiootika instituut<\/em><\/strong><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Elavate seast on lahkunud Igor \u010cernov, kes kujundas kuni 1990.\u00a0aastate teise pooleni v\u00e4ga olulisel m\u00e4\u00e4ral Eesti semiootika maastikku ja oli selle liikumapanev j\u00f5ud. Igor \u010cernov s\u00fcndis 18.\u00a0m\u00e4rtsil 1943 Oktjabrski k\u00fclas Gorki oblastis ja suri 21.\u00a0m\u00e4rtsil 2025 Joensuus. P\u00e4rast Eesti taasiseseisvumist …<\/p>\n","protected":false},"author":689,"featured_media":856,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[29,5],"tags":[],"class_list":["post-855","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-in-memoriam","category-inimesed"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/855","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/689"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=855"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/855\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":859,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/855\/revisions\/859"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/856"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=855"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=855"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=855"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}