{"id":843,"date":"2025-04-11T01:06:00","date_gmt":"2025-04-10T22:06:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/?p=843"},"modified":"2025-04-10T18:58:47","modified_gmt":"2025-04-10T15:58:47","slug":"teadlaste-tavatu-koostoo-viib-senitundmatu-avastamiseni","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/teadlaste-tavatu-koostoo-viib-senitundmatu-avastamiseni\/","title":{"rendered":"Teadlaste tavatu koost\u00f6\u00f6 viib senitundmatu avastamiseni"},"content":{"rendered":"<p><strong>Jonas Torrens \u00e4rgitab teadlasi keeruliste probleemide lahendamiseks erialade ja valdkondade piire \u00fcletama.<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>\u201eSillad teadusalade ja \u00fchiskonna vahel: miks ja kuidas teha eri valdkondi \u00fchendavat teadust\u00f6\u00f6d?\u201c\u00a0\u2013 sellist pealkirja kandis eelmise aasta l\u00f5pul Tartus toimunud rahvusvaheline konverents, mille keskmes oli teaduskoost\u00f6\u00f6 k\u00f6\u00f6gipool.<\/p>\n\n\n\n<p>Konverentsi avaettekande tegi Utrechti \u00dclikooli kestliku arengu Copernicuse instituudi kaasprofessor Jonas Torrens, kes k\u00f5neles valdkondadevahelisest ja -\u00fclesest koost\u00f6\u00f6st.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Mis teid eri teadusvaldkondade koost\u00f6\u00f6 uurimiseni viis?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Ma olen p\u00e4rit Brasiilia l\u00f5unaosast. Mu isa oli sotsioloog ja ema ajaloo\u00f5petaja. \u00d5htus\u00f6\u00f6gilauas pidasime alati pikki ja k\u00f6itvaid jutuajamisi k\u00f5ikv\u00f5imalikel teemadel.<\/p>\n\n\n\n<p>Mind huvitas aga tehnika, nii et \u00f5ppisin viis ja pool aastat masinaehitust. Tahtsin luua tehnoloogiat, mis aitaks lahendada \u00fcleilmseid probleeme. Uurisin l\u00e4hemalt mikrobioloogiat, biodiislik\u00fctuseid, biogaasi, aga midagi j\u00e4i puudu.<\/p>\n\n\n\n<p>Otsustasin tulla Euroopasse magistrantuuri ning \u00f5ppida siin keskkonna- ja energeetikajuhtimist ja -majandamist. P\u00e4rast seda m\u00f5istsin, et peaksin s\u00fcvenema sellesse, kuidas \u00f5igupoolest \u00fchiskondlikke ja tehnoloogilisi muutusi ellu viiakse.<\/p>\n\n\n\n<p>Nii l\u00e4ksin teaduse ja tehnoloogia poliitika alal doktori\u00f5ppesse Sussexi \u00dclikooli, kus on k\u00f5ikv\u00f5imalikuks valdkondade koost\u00f6\u00f6ks v\u00e4ga viljakas pinnas. Seal tundsin, et olen l\u00f5puks ometi \u00f5iges kohas. Sain oma t\u00e4ppisteadusliku tausta \u00fchendada teadmistega ajaloost, geograafiast, institutsioonidest ja muutustest, mis neis valdkondades toimuvad.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>T\u00f6\u00f6tasite m\u00f5nda aega insenerina. Miks te sellega ei j\u00e4tkanud?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>M\u00f5istsin, et m\u00f5elda tehnoloogiast kui omaette n\u00e4htusest on liiga kitsas. Insenerid eeldavad tihtipeale, et k\u00f5ik probleemid lahenevad, kui t\u00f6\u00f6tada v\u00e4lja parem tehnoloogia.<\/p>\n\n\n\n<p>K\u00e4isin \u00fches ettev\u00f5ttes praktikal ja p\u00e4rast seda kutsuti mind sinna t\u00f6\u00f6le, ehitama troopilistesse piirkondadesse m\u00f5eldud autodele elektroonikaseadmeid. P\u00f5him\u00f5tteliselt taheti, et v\u00f5taksin v\u00e4ga heade ohutus- ja keskkonnan\u00e4itajatega autolt rakendusi v\u00e4hemaks, et see Brasiilia hinnatundliku turu jaoks odavamaks teha.<\/p>\n\n\n\n<p>See tundus mulle t\u00e4iesti vale suund. Muide, samal n\u00e4dalal kutsuti mind t\u00f6\u00f6le \u00fchte naftafirmasse ja \u00fchte biodiisliettev\u00f5ttesse ning tagatipuks saabus teade, et olen magistri\u00f5ppesse vastu v\u00f5etud. M\u00f5tlesin: kas praegu on aeg, mil tuleks rohkem naftat puurida, v\u00f5i on aeg m\u00f5elda keskkonna peale? Tundus loogilisem valida \u00f5pingud.<\/p>\n\n\n\n<p>Ma pole seda kordagi kahetsenud. Olen sellest ajast saati ka ise insenere \u00f5petanud, armastan tehnoloogiat ja tehnilised uuendused pakuvad mulle p\u00f5nevust. Aga ma arvan, et v\u00e4ga vajalik on n\u00e4htusi s\u00fcgavamalt m\u00f5ista. Insenerid \u00fcksi ei suuda k\u00f5iki probleeme lahendada.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>R\u00e4\u00e4kisite valdkondade\u00fclesuse p\u00f5him\u00f5tetest ka oma konverentsiettekandes. Kuidas te seda m\u00f5istet defineerite?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Valdkondade\u00fclesus pole lihtsalt uute meetodite kogum, vaid pigem t\u00f5demus, et keerulised probleemid nagu kliimamuutused v\u00f5i vaesus ei mahu ainult \u00fche teadusala raamidesse.<\/p>\n\n\n\n<blockquote class=\"wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow\">\n<p>Tuleb luua protsess, kus eri osapooled, n\u00e4iteks teadlased, poliitikud ja kogukonnaliikmed, saavad teadmisi \u00fchiselt kasutada.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n<p>Kui vaesust uurivad vaid majandusteadlased, j\u00e4\u00e4b t\u00e4helepanuta selle ps\u00fchholoogiline ja ajalooline m\u00f5ju. Lisaks m\u00f5jutab vaesus inimesi f\u00fc\u00fcsiliselt. Selleks et meie ees seisvaid probleeme paremini m\u00f5ista, tuleb t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata paljudele tahkudele. Valdkondade\u00fclene l\u00e4henemisviis paneb meid arvestama eri vaatepunkte ja neid omavahel siduma.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Mille poolest see erineb valdkondadevahelisest l\u00e4henemisviisist?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>M\u00f5lema suuna puhul on huvi keskmes eri teadusalade s\u00fcntees, aga valdkondade\u00fclesus l\u00e4heb sammukese kaugemale: lisaks teiste erialade teadlastele on kaasa haaratud ka \u00fchiskondlikud partnerid, kes tegelevad samade k\u00fcsimustega.<\/p>\n\n\n\n<p>Osalesin oma doktorit\u00f6\u00f6 kirjutamise ajal teadusassistendina \u00fches konsortsiumis, kus p\u00fc\u00fcti kokku tuua poliitikakujundajad ja teadlased. Meil polnud rangete reeglitega konkreetseid projekte, vaid igal aastal arutati uuesti, mis v\u00f5iks olla just tol hetkel olulised teemad.<\/p>\n\n\n\n<p>K\u00f5ik osalised, nii poliitikud kui ka teadlased, \u00f5ppisid \u00fcksteiselt ja see meetod v\u00f5imaldas uurimistulemusi kiiresti ellu viia. Iga uue liikme kaasamine konsortsiumisse t\u00f5i juurde uusi teadmisi ja suurendas t\u00f6\u00f6 m\u00f5jukust.<\/p>\n\n\n\n<p>Minu meelest on oluline, et teadus ei j\u00e4\u00e4ks \u00fchesuunalise suhtlusmudeli juurde, kus teadlased teevad oma tulemused teatavaks ja poliitikakujundajad kas v\u00f5tavad v\u00f5i siis ei v\u00f5ta neid arvesse. Tuleb luua protsess, kus eri osapooled, n\u00e4iteks teadlased, poliitikud ja kogukonnaliikmed, saavad kokku koondatud teadmisi \u00fchiselt kasutada ja edasi arendada.<\/p>\n\n\n\n<figure data-wp-context='{\"imageId\":\"69dedee0c0500\"}' data-wp-interactive=\"core\/image\" data-wp-key=\"69dedee0c0500\" class=\"wp-block-image size-large wp-lightbox-container\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1024\" height=\"591\" data-wp-class--hide=\"state.isContentHidden\" data-wp-class--show=\"state.isContentVisible\" data-wp-init=\"callbacks.setButtonStyles\" data-wp-on--click=\"actions.showLightbox\" data-wp-on--load=\"callbacks.setButtonStyles\" data-wp-on-window--resize=\"callbacks.setButtonStyles\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TEADUS-tavatu-teadustoo-infokast-joonisega-1024x591.jpeg\" alt=\"Selgitav joonis, kuidas teha vahet multi-, inter- ja transdistsiplinaarsel koost\u00f6\u00f6l\" class=\"wp-image-775\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TEADUS-tavatu-teadustoo-infokast-joonisega-1024x591.jpeg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TEADUS-tavatu-teadustoo-infokast-joonisega-300x173.jpeg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TEADUS-tavatu-teadustoo-infokast-joonisega-768x443.jpeg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TEADUS-tavatu-teadustoo-infokast-joonisega-1536x886.jpeg 1536w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TEADUS-tavatu-teadustoo-infokast-joonisega.jpeg 1600w\" sizes=\"auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px\"><button class=\"lightbox-trigger\" type=\"button\" aria-haspopup=\"dialog\" aria-label=\"Enlarge\" data-wp-init=\"callbacks.initTriggerButton\" data-wp-on--click=\"actions.showLightbox\" data-wp-style--right=\"state.imageButtonRight\" data-wp-style--top=\"state.imageButtonTop\">\n\t\t\t<svg xmlns=\"http:\/\/www.w3.org\/2000\/svg\" width=\"12\" height=\"12\" fill=\"none\" viewbox=\"0 0 12 12\">\n\t\t\t\t<path fill=\"#fff\" d=\"M2 0a2 2 0 0 0-2 2v2h1.5V2a.5.5 0 0 1 .5-.5h2V0H2Zm2 10.5H2a.5.5 0 0 1-.5-.5V8H0v2a2 2 0 0 0 2 2h2v-1.5ZM8 12v-1.5h2a.5.5 0 0 0 .5-.5V8H12v2a2 2 0 0 1-2 2H8Zm2-12a2 2 0 0 1 2 2v2h-1.5V2a.5.5 0 0 0-.5-.5H8V0h2Z\"><\/path>\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button><\/figure>\n\n\n\n<p><strong>Miks just koost\u00f6\u00f6 nii t\u00e4htis on?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>K\u00f5igepealt, oluline on isiklik \u00f5pir\u00e4nnak. Ma ise olen \u00f5ppinud erinevaid asju ja saanud neid aja jooksul p\u00f5imida. Ka siin, Tartus, kohtusin tudengitega, kes on juba \u00f5ppinud mitmel erialal ning kogutud teadmisi omavahel sidunud ja m\u00f5testanud.<\/p>\n\n\n\n<p>N\u00e4iteks \u00fcks mu hea kolleeg uuris oma bakalaureuset\u00f6\u00f6s mesilase aju. Edasi l\u00e4ks ta \u00f5ppima looduskaitset ja m\u00f5istis, et paljud probleemid on seotud sellega, et eksperdid ja kohalikud kogukonnad ei saa \u00fcksteisest aru. Niisiis hakkas ta valdkondade\u00fcleselt \u00f5ppima seda, kuidas kogukondadega koos teadust teha.<\/p>\n\n\n\n<p>Koost\u00f6\u00f6 ongi siinkohal v\u00e4ga t\u00e4htis ja see ei pea olema tingimata suur \u00fcleeuroopaline projekt. M\u00f5nikord toimib v\u00e4ga h\u00e4sti v\u00e4ike kohtumine teadlase ja poliitikakujundaja v\u00f5i kogukonnajuhi vahel. Isegi p\u00f5gus kohtumine v\u00f5i \u00fchekordne seminar v\u00f5ib olla v\u00e4ga rikastav ja panna midagi liikuma.<\/p>\n\n\n\n<p>Ka teadusuuringute rahastamisel on hakatud valdkondade\u00fclest l\u00e4henemist arvesse v\u00f5tma, n\u00e4iteks \u201eEuroopa horisondi\u201c programmides eeldatakse enamasti koost\u00f6\u00f6d \u00fchiskonnaga. Selleks sobiva vormi leidmisel tasub olla loomingulisem.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Eestis r\u00e4\u00e4gitakse praegu palju fosforiidist: \u00fched sooviksid seda kaevandada, teised tahavad loodust kaitsta. Huvir\u00fchmi ja vaatenurki on palju. Kas selle probleemide puntra juures v\u00f5iks kasutada valdkondade\u00fclese koost\u00f6\u00f6 meetodeid?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>See on selge n\u00e4ide puudulikust koost\u00f6\u00f6st, kui huvir\u00fchmad r\u00e4\u00e4givad oma m\u00f5tetest valitsusele, aga ei suhtle omavahel. Nii ei teki ka s\u00fcnergiat, mis aitaks vastuseid leida. \u00d5ige lahenduse leidmine eeldab asjaosaliste v\u00e4\u00e4rtuste ja kultuuriga arvestamist, kuid sageli j\u00e4\u00e4vad need akadeemilise t\u00f6\u00f6 k\u00e4igus t\u00e4helepanuta.<\/p>\n\n\n\n<p>Insenerid kipuvad uskuma, et suurema osa probleemidest saab lahendada hea tehnoloogia abil, majandusteadlased keskenduvad peamise lahendusena majanduskasvule. Pahatihti nad omavahel koost\u00f6\u00f6d ei tee ja samuti puudub dialoog inimestega, keda need probleemid otseselt m\u00f5jutavad. Aga omavahel on vaja suhelda.<\/p>\n\n\n\n<p>Paljudes \u00fchiskondades levib polariseerumine. K\u00fcsimus on selles, kuidas suhelda nendega, kellel on hoopis teistsugused v\u00e4\u00e4rtused. Sama kehtib akadeemilises maailmas, kus meid \u00f5petatakse pidama oma teadmisi objektiivseks t\u00f5eks. Kaldutakse arvama, et teised on teatud asjade suhtes liiga emotsionaalsed v\u00f5i liiga seotud, tunnistamata omaenda seotust. Enda veendumusi ei osata kriitiliselt hinnata.<\/p>\n\n\n\n<p>Seda saab aga v\u00e4ltida, kui omavahel avalamalt suhelda ja teha v\u00f5rdsetel alustel koost\u00f6\u00f6d. Selleks peab olema \u00fcks osaline, kes suudaks seda k\u00f5ike objektiivselt juhtida.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Millistes valdkondade\u00fclestes projektides te ise olete osalenud?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Praegu on mul au juhtida projekti \u201eUnbox\u201c, mida rahastab Utrechti \u00dclikooli tavatu koost\u00f6\u00f6 keskus (Centre for Unusual Collaborations). Me tegime eri valdkondade koost\u00f6\u00f6s valmis m\u00e4ngu, mis aitab meeskondadel metafooride abil oma koost\u00f6\u00f6st v\u00e4rskel moel m\u00f5elda. See sai p\u00e4ris l\u00f5bus.<\/p>\n\n\n\n<figure data-wp-context='{\"imageId\":\"69dedee0c0e8f\"}' data-wp-interactive=\"core\/image\" data-wp-key=\"69dedee0c0e8f\" class=\"wp-block-image size-large wp-lightbox-container\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1024\" height=\"1024\" data-wp-class--hide=\"state.isContentHidden\" data-wp-class--show=\"state.isContentVisible\" data-wp-init=\"callbacks.setButtonStyles\" data-wp-on--click=\"actions.showLightbox\" data-wp-on--load=\"callbacks.setButtonStyles\" data-wp-on-window--resize=\"callbacks.setButtonStyles\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TEADUS-tavatu-teadustoo-ring-Siiri-Taimla-Rannala-1024x1024.jpeg\" alt=\"Joonisel soovitused valdkondade\u00fcleseks uurimist\u00f6\u00f6ks\" class=\"wp-image-773\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TEADUS-tavatu-teadustoo-ring-Siiri-Taimla-Rannala-1024x1024.jpeg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TEADUS-tavatu-teadustoo-ring-Siiri-Taimla-Rannala-300x300.jpeg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TEADUS-tavatu-teadustoo-ring-Siiri-Taimla-Rannala-150x150.jpeg 150w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TEADUS-tavatu-teadustoo-ring-Siiri-Taimla-Rannala-768x768.jpeg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TEADUS-tavatu-teadustoo-ring-Siiri-Taimla-Rannala.jpeg 1175w\" sizes=\"auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px\"><button class=\"lightbox-trigger\" type=\"button\" aria-haspopup=\"dialog\" aria-label=\"Enlarge\" data-wp-init=\"callbacks.initTriggerButton\" data-wp-on--click=\"actions.showLightbox\" data-wp-style--right=\"state.imageButtonRight\" data-wp-style--top=\"state.imageButtonTop\">\n\t\t\t<svg xmlns=\"http:\/\/www.w3.org\/2000\/svg\" width=\"12\" height=\"12\" fill=\"none\" viewbox=\"0 0 12 12\">\n\t\t\t\t<path fill=\"#fff\" d=\"M2 0a2 2 0 0 0-2 2v2h1.5V2a.5.5 0 0 1 .5-.5h2V0H2Zm2 10.5H2a.5.5 0 0 1-.5-.5V8H0v2a2 2 0 0 0 2 2h2v-1.5ZM8 12v-1.5h2a.5.5 0 0 0 .5-.5V8H12v2a2 2 0 0 1-2 2H8Zm2-12a2 2 0 0 1 2 2v2h-1.5V2a.5.5 0 0 0-.5-.5H8V0h2Z\"><\/path>\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button><figcaption class=\"wp-element-caption\">Jonas Torrens s\u00f5nastas Tartu \u00dclikoolis korraldatud l\u00fchikoolitusel soovitused edukaks koost\u00f6\u00f6ks.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p>Koost\u00f6\u00f6 ei pea alati olema tavaline projekt oma t\u00e4htaegade ja eesm\u00e4rkidega\u00a0\u2013 see v\u00f5ib olla hoopis avastusretk v\u00f5i teekond tundmatusse. Valdkondade\u00fclene oli ka projekt \u201eBread stories\u201c: p\u00fc\u00fcdsime leida ringmajanduse ideid, keskendudes inimeste suhtele leivaga. Hollandis on toiduj\u00e4\u00e4tmete seas just leival-saial v\u00e4ga suur osakaal, see moodustab raisatud toidust 40%.<\/p>\n\n\n\n<p>Korraldasime koos kultuurigeograafide ja turismiasjatundjatega t\u00f6\u00f6tube pagari\u00e4rides ja kogukonnakeskustes, et uurida, kuidas on muutunud inimeste suhtumine toitu ja j\u00e4\u00e4tmetesse. Paljud \u00fctlesid, et toidu raiskamist ei p\u00f5hjusta mitte see, et toidule ei m\u00f5elda, vaid see, et elu on kiire. Kui pole aega s\u00fc\u00fca teha, ostetakse valmistoitu, ja kui seda juhtub j\u00e4rjest, l\u00e4heb osa kraami raisku.<\/p>\n\n\n\n<p>Kui m\u00f5elda ringmajandusele nagu insener, kes \u00fcritab s\u00fcsteemi kaardistada, ei tohi asjaolusid, mis raiskamist p\u00f5hjustavad, t\u00e4helepanuta j\u00e4tta. Pealegi n\u00e4itas see kogemus ilmekalt, et tasub inimestelt otse k\u00fcsida, mitte eeldada, et saame kogu vajaliku info vaatluse teel k\u00e4tte.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Millega t\u00e4pselt tegeleb tavatu koost\u00f6\u00f6 keskus?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Tavatu koost\u00f6\u00f6 keskuse moodustasid Utrechti, Eindhoveni ja Wageningeni \u00fclikool ning Utrechti \u00dclikooli kliinikum. See pakub valdkondadevahelise ja n\u00fc\u00fcd ka -\u00fclese koost\u00f6\u00f6 alal koolitusi ning annab v\u00e4lja uurimistoetusi selliste projektide elluviimiseks, mis ei sobitu enamiku rahastajate tavap\u00e4rasesse reeglistikku.<\/p>\n\n\n\n<p>Toetuse saamiseks peavad r\u00fchma liikmed l\u00e4bima koolituse, kus neile \u00f5petatakse koost\u00f6\u00f6protsesse ja teadmiste l\u00f5imimist. Tavatus t\u00e4hendab sealjuures, et on palju v\u00e4hem ettekirjutusi selle kohta, mis peab taotlustes kirjas olema v\u00f5i kuidas teadlased peavad oma t\u00f6\u00f6d tegema. Seega on m\u00e4rksa rohkem vabadust ja ka tuge eksperimenteerimiseks.<\/p>\n\n\n\n<p>Igal r\u00fchmal on keegi, kes nendega kaasa m\u00f5tleb, aitab tegevussuundi kujundada ja m\u00f5tted arusaadavalt s\u00f5nastada. Sel aastal olen ka mina \u00fcks selliseid n\u00f5ustajaid. Minu \u00fclesanne on r\u00fchma liikmeid n-\u00f6 \u00fcmber \u00f5petada, et nad oleksid avatumad ja suudaksid ka teistsuguste vaatenurkadega suhestuda.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Mis sellist koost\u00f6\u00f6d eri valdkondade vahel soodustaks?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>See on keeruline k\u00fcsimus. Esiteks, koost\u00f6\u00f6 sujub paremini, kui leiad inimesed, kellega sul on hea klapp. K\u00f5igiga paratamatult ei suju h\u00e4sti, nii et tasub otsida partnereid, kellega koos t\u00f6\u00f6tamine tundub loomulik ja inspireeriv. Tihti peetakse t\u00e4htsaks suuri projekte, aga sama oluline on p\u00f5hjalik koost\u00f6\u00f6 v\u00e4iksemas ringis. Uusi vaatenurki ja kogemusi annab koost\u00f6\u00f6 ka inimestega, kes ei kuulu akadeemilisse maailma.<\/p>\n\n\n\n<p>Sageli p\u00fc\u00fcavad teadlased s\u00f5lmida sidemeid mingi kindla t\u00f6ise eesm\u00e4rgiga, aga n\u00e4iteks konverentsidel on kasulik suhelda ka inimestega, kelle eriala v\u00f5i kogemused on hoopis teistsugused kui sul endal. Oluline on uudishimu.<\/p>\n\n\n\n<p>Lisaks on vaja arendada oskusi, mis valdkondade\u00fclest koost\u00f6\u00f6d toetavad. V\u00f5iksime paremini kuulata ja p\u00fc\u00fcda m\u00f5ista teiste seisukohti, ilma et annaks kohe hinnanguid.<\/p>\n\n\n\n<p>L\u00f5ppude l\u00f5puks on oluline n\u00e4ha \u00f5ppimist ja koost\u00f6\u00f6d kui pidevat protsessi. \u00dckski kursus ei \u00f5peta k\u00f5ike korraga. On vaja aega, m\u00f5tete vahetamist ning valmisolekut oma ja teiste kogemustest \u00f5ppida.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Tehisarust r\u00e4\u00e4gitakse k\u00f5ikjal. Kuidas see v\u00f5iks valdkondade\u00fclest koost\u00f6\u00f6d toetada?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Tehisaru suudab teha juba suurep\u00e4raseid kokkuv\u00f5tteid. Selle abil saaks n\u00e4iteks erinevatelt inimr\u00fchmadelt tulnud info objektiivselt kokku v\u00f5tta, et seda eelarvamusteta anal\u00fc\u00fcsida. Aga ma oleksin sellega siiski ettevaatlik, sest inimeste jaoks on t\u00e4htsad ikkagi n\u00fcansid, mida tehisaru ei pruugi \u00fcldse t\u00e4hele panna.<\/p>\n\n\n\n<p>K\u00fcll aga olen m\u00e4rganud tehisaru kasulikkust m\u00f5tete \u00fcmbers\u00f5nastamisel. Koost\u00f6\u00f6d tehes on t\u00e4htis leida \u00fchine keel. Tehisaru abil saaks otsida metafoore ja neutraalseid v\u00e4ljendeid. V\u00f5ib-olla saab tehisarust kaaslane, mis toetabki tulevikus teatud uurimisprotsesse: aitab n\u00e4ha v\u00f5imalikke tulemeid, vestluspartnerina peegeldada v\u00f5i pakkuda, millised osised v\u00f5ivad olla senisest arutlusk\u00e4igust puudu.<\/p>\n\n\n\n<blockquote class=\"wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow\">\n<p>Oleme koos \u00fcli\u00f5pilastega n\u00e4inud, et tehisaru taastoodab \u00fchiskonnas valitsevaid hirme, eelarvamusi ja muresid.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n<p>Olen tehisaru kasutanud ka m\u00f5nel oma kursusel, lastes sellel ette kujutada kestlikku tulevikku. Oleme koos \u00fcli\u00f5pilastega n\u00e4inud, et tehisaru taastoodab \u00fchiskonnas valitsevaid hirme, eelarvamusi ja muresid, sest seda on sellisele teabele toetudes \u00f5petatud. N\u00e4iteks kui lasete tehisarul esitleda futuristlikku linna, n\u00e4ete tuttavat pilti k\u00f5rghoonete ja elektriautodega. Ta v\u00f5imendab olemasolevaid arvamusi, kuigi tegelikult saaks hoopis ulmelisemaid stsenaariume v\u00e4lja m\u00f5elda.<\/p>\n\n\n\n<p>\u00dcks mu kolleeg kirjutas kestliku tuleviku v\u00f5imalustest. Ta kirjeldas kaht stsenaariumi: tehnoloogiline tulevik ja keskkonna kokkuvarisemine. Midagi vahepealset on raske ette kujutada.<\/p>\n\n\n\n<p>Mulle pakuvad huvi erinevad spekulatiivse ilukirjanduse vormid. Meil on kolleegidega isegi oma raamatuklubi. Ulmekirjanduse n\u00e4itel on eriti selgelt n\u00e4ha, et tehisaru jaoks on ulme esemed ja artefaktid, sest neid on k\u00f5ige lihtsam kujutada. Inimesi huvitavad enim aga suhted, mis v\u00f5ivad isegi d\u00fcstoopilise tuleviku elamisv\u00e4\u00e4rseks teha. Nii et siin oleks tehisaru kaasamise asemel palju rohkem kasu koost\u00f6\u00f6st humanitaarteadlastega.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Jonas Torrens \u00e4rgitab teadlasi keeruliste probleemide lahendamiseks erialade ja valdkondade piire \u00fcletama. \u201eSillad teadusalade ja \u00fchiskonna vahel: miks ja kuidas teha eri valdkondi \u00fchendavat teadust\u00f6\u00f6d?\u201c\u00a0\u2013 sellist pealkirja kandis eelmise aasta l\u00f5pul Tartus toimunud rahvusvaheline konverents, mille keskmes oli teaduskoost\u00f6\u00f6 k\u00f6\u00f6gipool. &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":689,"featured_media":774,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[],"class_list":["post-843","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-teadus"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/843","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/689"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=843"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/843\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":844,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/843\/revisions\/844"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/774"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=843"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=843"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=843"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}