{"id":841,"date":"2025-04-11T01:05:00","date_gmt":"2025-04-10T22:05:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/?p=841"},"modified":"2025-04-17T10:57:58","modified_gmt":"2025-04-17T07:57:58","slug":"varsked-teadustood-kiviaja-elamutest-biolagunevate-polumeerideni","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/varsked-teadustood-kiviaja-elamutest-biolagunevate-polumeerideni\/","title":{"rendered":"V\u00e4rsked teadust\u00f6\u00f6d: kiviaja elamutest biolagunevate pol\u00fcmeerideni"},"content":{"rendered":"

Veebruaris ja m\u00e4rtsis Tartu \u00dclikoolis kaitstud doktorit\u00f6\u00f6des uuriti n\u00e4iteks rinnav\u00e4hist r\u00e4\u00e4gitavaid lugusid, tehisaru abil valminud loomingu \u00f5iguskaitset ja metsa mikroelupaiku. K\u00f5igi kaitstud doktorit\u00f6\u00f6dega saab tutvuda \u00fclikooli DSpace\u2019is ja kaitsmisele tulevaid v\u00e4itekirju on v\u00f5imalik lehitseda \u00fclikooli raamatukogu lugemissaalis.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond<\/strong><\/h2>\n\n\n\n

Alessandra Dezi\u00a0<\/strong>kaitses vene keele alal doktorit\u00f6\u00f6\u00a0\u201e\u0424\u0443\u043d\u043a\u0446\u0438\u0438 \u0438\u043d\u043e\u044f\u0437\u044b\u0447\u043d\u044b\u0445 \u0432\u043a\u0440\u0430\u043f\u043b\u0435\u043d\u0438\u0439 \u0432 \u0438\u043d\u0442\u0435\u0440\u043d\u0435\u0442-\u0434\u0438\u0441\u043a\u0443\u0440\u0441\u0435 \u0440\u0443\u0441\u0441\u043a\u043e\u044f\u0437\u044b\u0447\u043d\u044b\u0445 \u0436\u0438\u0442\u0435\u043b\u0435\u0439 \u0418\u0442\u0430\u043b\u0438\u0438 \u0438 \u042d\u0441\u0442\u043e\u043d\u0438\u0438: \u0441\u043e\u043f\u043e\u0441\u0442\u0430\u0432\u0438\u0442\u0435\u043b\u044c\u043d\u044b\u0439 \u0430\u0441\u043f\u0435\u043a\u0442\u201c<\/a>\u00a0(\u201eItaalia ja Eesti venekeelse diasporaa internetisuhtluse v\u00f5\u00f5rkeelsete keelendite funktsioonid: v\u00f5rdlev anal\u00fc\u00fcs\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Veebietnograafia ja diskursuseanal\u00fc\u00fcsi meetoditega anal\u00fc\u00fcsiti v\u00f5\u00f5rkeelseid keelendeid Itaalias ja Eestis elavate venekeelsete inimeste kasutuses. Doktorit\u00f6\u00f6 tulemused n\u00e4itavad, et v\u00f5\u00f5rkeelsed keelendid toimivad vahenditena, millega k\u00f5nelejad viitavad sotsiokultuurilisele keskkonnale, hindavad oma elukogemusi ja loovad identiteeti. Kasutusmustrite erinevused viitavad sellele, et keelev\u00e4lised tegurid ja erinevad ajaloolised kontekstid kujundavad v\u00f5\u00f5rkeelsete keelendite funktsioone.<\/p>\n\n\n\n

Juhendaja\u00a0em-dots Jelisaveta-Kaarina Kostandi, oponendid prof Kapitolina Fedorova (Tallinna \u00dclikool) ja dots Ekaterina Protassova (Helsingi \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Irina Khrustaleva<\/strong>\u00a0kaitses ajaloo alal doktorit\u00f6\u00f6\u00a0\u201eArchitecture of the 5th and 4th millennia BC in the northwestern part of the East European Plain\u201c<\/a>\u00a0(\u201eS\u00fcvendp\u00f5hjalised ehitised Ida-Euroopa lauskmaa loodeosas V\u2013IV aastatuhandel eKr\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Kuigi Ida-Euroopa lauskmaa loode\u00adosa kiviaegsete k\u00fcttide-kalurite-korilaste elamud vastavad k\u00f5igile arhitektuuri kriteeriumidele, j\u00e4etakse need arhitektuurist r\u00e4\u00e4kides sageli teenimatult k\u00f5rvale. Doktorit\u00f6\u00f6 annab esimest korda regiooni\u00fclese \u00fclevaate, mis sisaldab andmeid enam kui 200 Eestist, L\u00e4tist, Leedust ja Valgevenest v\u00e4ljakaevatud kiviaegse elamu kohta. Tulemustest n\u00e4htub, et h\u00e4sti s\u00e4ilinud s\u00fcvendp\u00f5hjalised ehitised ei olnud kiviajal selle piirkonna peamine elamut\u00fc\u00fcp ning eri t\u00fc\u00fcpide esinemisel oli arvatust rohkem p\u00f5hjuseid.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad prof Aivar Kriiska ja dots Kerkko Samuli Nordqvist (Helsingi \u00dclikool), oponent vanemteadur\u00a0Valdis B\u0113rzi\u0146\u0161 (L\u00e4ti \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Pavel Kutergin\u00a0<\/strong>kaitses etnoloogia alal doktorit\u00f6\u00f6\u00a0\u201e\u0421\u043e\u0432\u0440\u0435\u043c\u0435\u043d\u043d\u044b\u0435 \u0442\u0432\u043e\u0440\u0447\u0435\u0441\u043a\u0438\u0435 \u043a\u043e\u043b\u043b\u0435\u043a\u0442\u0438\u0432\u044b \u0428\u0430\u0440\u043a\u0430\u043d\u0441\u043a\u043e\u0433\u043e \u0440\u0430\u0439\u043e\u043d\u0430 \u0423\u0434\u043c\u0443\u0440\u0442\u0438\u0438 \u0432 \u0434\u0435\u043b\u0435 \u0441\u043e\u0445\u0440\u0430\u043d\u0435\u043d\u0438\u044f \u0438 \u043f\u043e\u043f\u0443\u043b\u044f\u0440\u0438\u0437\u0430\u0446\u0438\u0438 \u0442\u0440\u0430\u0434\u0438\u0446\u0438\u043e\u043d\u043d\u043e\u0439 \u043a\u0443\u043b\u044c\u0442\u0443\u0440\u044b\u201c<\/a>\u00a0(\u201eT\u00e4nap\u00e4eva Udmurdimaa \u0160arkani rajooni loomingulised ansamblid ja udmurdi traditsioonilise kultuuri s\u00e4ilitamise viisid\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Kohalikud kultuurilised erip\u00e4rad on etnilise identiteedi osa. \u0160arkani rajoonis on t\u00e4heldatav rahvamuusikalise traditsiooni aktiivne taaselustamine: folklooriansamblid taasloovad rituaale, uurivad arhiivimaterjale ja teevad v\u00e4lit\u00f6id autentse repertuaari taastamiseks. Loovkollektiivid aitavad kaasa udmurdi kultuuri l\u00f5imimisele t\u00e4nap\u00e4eva kultuuriruumi, tagades p\u00f5lvkondade j\u00e4rjepidevuse ja traditsioonide s\u00e4ilitamise. See on esimene doktorit\u00f6\u00f6, kus k\u00e4sitletakse folkloorikollektiive udmurdi keele s\u00e4ilitamise vaatenurgast.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad prof Art Leete ja teadur Eva Toulouze, oponendid A\u012bda Ranc\u0101ne (L\u00e4ti \u00dclikool) ja slaavi keelte koordinaator Irina Sadovina (Sheffieldi \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Indrek Linnuste\u00a0<\/strong>kaitses religiooniuuringute alal doktorit\u00f6\u00f6\u00a0\u201eSpirituaalse dimensiooni integreerimise v\u00f5imalusest ja vajadusest tervishoiu- ja rehabilitatsioonis\u00fcsteemis\u201c<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

Tervishoius ja rehabilitatsioonis on spirituaalse dimensiooni roll sageli alahinnatud, kuigi see v\u00f5ib toetada patsientide tervenemist ja taastumist. Selle peamised p\u00f5hjused on tervishoiut\u00f6\u00f6tajate ajapuudus, v\u00e4hene v\u00e4lja\u00f5pe ja ebamugavustunne eksistentsiaalsete teemade k\u00e4sitlemisel. Spirituaalse dimensiooni l\u00f5imimine tervishoiuteenustesse t\u00e4hendab inimese tervikliku heaolu arvestamist \u2013 patsient ei ole vaid haiguspilt, vaid ka oma kultuurilise tausta, uskumuste ja v\u00e4\u00e4rtuste kandja. Selline l\u00e4henemine v\u00f5ib aidata paremini m\u00f5ista, millist tuge patsiendid vajavad.<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n

Juhendaja<\/em>\u00a0<\/em><\/strong>prof Anne Kull, oponent prof Kairi K\u00f5lves (Griffithi \u00dclikool, Austraalia).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Lona P\u00e4ll\u00a0<\/strong>kaitses semiootika ja kultuuriteooria alal doktorit\u00f6\u00f6\u00a0\u201eBridging the disconnections: an ecosemiotic approach to place-lore in environmental conflict communication\u201c<\/a>\u00a0(\u201eSemiootiliste \u00fchenduste taastamine: \u00f6kosemiootiline vaade kohap\u00e4rimuse rollile keskkonnakonfliktides\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Kohap\u00e4rimus v\u00e4ljendab keskkonnakonfliktides kultuurilisi ja \u00f6koloogilisi t\u00e4hendusi ning identiteeti, teadmisi ja ideoloogilisi seisukohti. Kohap\u00e4rimust kasutatakse konfliktsetes aruteludes sageli lihtsustatult ja valikuliselt vastanduste loomiseks ning konflikti eskaleerimiseks. Doktorit\u00f6\u00f6s loodi uus teoreetiline raamistik kohap\u00e4rimuse uurimiseks just d\u00fcnaamiliste protsesside kontekstis, arendati \u00f6kosemiootika mudeleid ja pakuti praktilisi lahendusi keskkonnakonfliktide haldamiseks.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad<\/em>\u00a0<\/em><\/strong>prof Timo Maran ja lektor Ergo-Hart V\u00e4strik, oponendid prof Tema Milstein (Uus-L\u00f5una-Walesi \u00dclikool) ja kaasprof Renata S\u00f5ukand (Veneetsia Ca\u2019 Foscari \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Sten-Erik Tammem\u00e4e\u00a0<\/strong>kaitses ajaloo alal doktorit\u00f6\u00f6\u00a0\u201eTeadussild \u00fcle Soome lahe. Eesti-Soome teadussuhted 1918\u20131940\u201c<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

Eesti ja Soome vahel oli 1920. ja 1930. aastatel m\u00e4rksa mitmek\u00fclgsem teaduslik suhtlus ja koost\u00f6\u00f6, kui senisest ajalookirjutusest on n\u00e4ha. Kinnitust leidis arvamus, et tihedaimad teadussidemed olid humanitaarteadustes, kuid arvukalt oli kontakte nii humanitaar-, loodus-, p\u00f5llumajandus-, arsti-, loomaarsti- kui ka usuteadustes. K\u00f5ige mitmek\u00fclgsemateks koost\u00f6\u00f6moodusteks osutusid t\u00f6\u00f6- ja uurimisreisid ning rahvusvahelised kongressid, kusjuures \u00fcldises plaanis said kahe riigi teadussuhetest enam kasu Eesti teadlased.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad<\/em>\u00a0<\/em><\/strong>kaasprof Erki Tammiksaar, prof T\u00f5nu-Andrus Tannberg ja teadur \u00dclle Tarkiainen (Rahvusarhiiv), oponent prof\u00a0Kari Alenius (Oulu \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Pinelopi Tzouva<\/strong>\u00a0kaitses maailmakirjanduse alal doktorit\u00f6\u00f6\u00a0\u201eBreaking free of Cancerland: changing the stories we tell about breast cancer\u201c<\/a>\u00a0(\u201eV\u00e4himaast lahti\u00fctlemine: rinnav\u00e4hist r\u00e4\u00e4gitavate lugude muutmine\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Rinnav\u00e4hki haigestunud naiste isiklikud lood m\u00f5jutavad suuresti inimeste arusaamu sellest haigusest ja rinnav\u00e4hiteemalisi arutelusid. Elluj\u00e4\u00e4misest, positiivsest m\u00f5tlemisest ja isiklikust vastutusest r\u00e4\u00e4kivad lood j\u00e4tavad varju kogemuste tegeliku mitmekesisuse, seosed majanduspoliitiliste huvide ja kogukondliku m\u00f5juga. \u201eSangarite\u201c lugude jutustamise mustrile peaks l\u00e4henema kriitiliselt, ka teistsugustest kogemustest r\u00e4\u00e4kimine v\u00f5iks anda parema arusaama rinnav\u00e4hi komplekssusest ja laiap\u00f5hjalisest m\u00f5just.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad prof Marina Gri\u0161akova ja prof Anneleen Masschelein (Leuveni Katoliku \u00dclikool), oponent kaasprof Anita Wohlmann (L\u00f5una-Taani \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Piret Upser\u00a0<\/strong>kaitses eesti ja soome-ugri keeleteaduse alal doktorit\u00f6\u00f6\u00a0\u201eEesti h\u00e4daabik\u00f5ned: t\u00fc\u00fcbid, teemad ja suhtlusprobleemid\u201c<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

H\u00e4daabik\u00f5ne edukuse alus on t\u00e4pne ja v\u00f5imalikult probleemivaba suhtlus ning t\u00f5hus infovahetus: iga t\u00f5rge ja suhtlusprobleem pikendab k\u00f5ne kestust, mis omakorda t\u00e4hendab, et abi j\u00f5udmine s\u00fcndmuskohale viibib. Uurimistulemustest ilmneb, et suhtlusprobleemide teke on enam seotud k\u00f5nes edastatava infoga, mitte vestlejate emotsionaalsuse v\u00f5i v\u00e4hese koost\u00f6\u00f6sooviga. Enamik tuvastatud probleeme tekib suure hulga detailse info vahetamisel. H\u00e4daabik\u00f5nede struktuuri uurides selgus ka, et k\u00f5iki k\u00f5nesid ei saa sugugi t\u00f5lgendada kui \u00fcht t\u00fc\u00fcpi suhtlust, sest eesm\u00e4rgid ja lahendused v\u00f5ivad m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt varieeruda.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad teadur\u00a0Tiit Hennoste ja lektor Andra Rumm, oponent lektor Hanna-Ilona H\u00e4rm\u00e4vaara (Helsingi \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n

Sotsiaalteaduste valdkond<\/strong><\/h2>\n\n\n\n

Liva Rudzite-Celmina<\/strong>\u00a0kaitses \u00f5igusteaduse alal doktorit\u00f6\u00f6\u00a0\u201eCreations involving artificial intelligence under the European Patent Convention: legal implications and potential solutions\u201c<\/a>\u00a0(\u201eTehisintellekti kaasav looming ja Euroopa patendikonventsioon: \u00f5iguslikud tagaj\u00e4rjed ja v\u00f5imalikud lahendused\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Tehisaru abil s\u00fcndinud loomingu puhul v\u00f5idakse n\u00f5uda k\u00f5igi andmete avalikult k\u00e4ttesaadavaks tegemist, avalikustamiskohustust, masin\u00f5ppemudelite registreerimist ja masin\u00f5ppev\u00e4ljundi \u00f5igusj\u00f5udu. Praegune Euroopa patendikonventsioon ei v\u00f5imalda neid probleeme lahendada ja v\u00f5ib anda konkurentidele ebaproportsionaalse eelise. Doktorit\u00f6\u00f6s pakutakse v\u00e4lja esialgne patendisarnane sertifitseerimismehhanism tehisaru h\u00f5lmava loomingu kaitsmiseks.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad prof Aleksei Kelli ja k\u00fclalisprof Martin Ebers, oponent prof Jan De Bruyne (Leuveni Katoliku \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n

Meditsiiniteaduste valdkond<\/strong><\/h2>\n\n\n\n

Gerli M\u00f5ts\u00a0<\/strong>kaitses arstiteaduse alal doktorit\u00f6\u00f6\u00a0\u201eEthical issues in nursing before and during the COVID-19 pandemic: a multi-method study\u201c<\/a>\u00a0(\u201eEetilised probleemid \u00f5enduses enne COVID-19 pandeemiat ja pandeemia ajal: mitmemeetodiline uuring\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Eestis on meditsiini\u00f5dede eetilised probleemid tingitud patsiendi \u00f5iguste ohustamisest, \u00f5dede professionaalse rolli ja autonoomia ebam\u00e4\u00e4rasusest, aga ka mittetoetavatest t\u00f6\u00f6suhetest ja -keskkonnast. COVID-19 pandeemia t\u00f5i ka tervishoius kaasa uusi eetilisi k\u00fcsimusi ning v\u00f5imendas varasemaid. Probleemide s\u00fcvenemist m\u00f5jutasid muu hulgas reguleerimata ja \u00fclem\u00e4\u00e4rane t\u00f6\u00f6koormus ning \u00f5dede ebapiisav valmisolek kriisideks. Doktorit\u00f6\u00f6 tulemused kinnitavad, et \u00f5dede professionaalne roll ja autonoomia tuleks kindlamini m\u00e4\u00e4ratleda, samuti tuleks reguleerida t\u00f6\u00f6koormust ja luua koost\u00f6\u00f6l p\u00f5hinev organisatsioonikultuur.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad<\/em>\u00a0<\/em><\/strong>k\u00fclalisprof Mari Katariina Kangasniemi (Tartu \u00dclikool ja Turu \u00dclikool) ja prof Ruth Kalda, oponent prof Sanna Salanter\u00e4 (Turu \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Ingrid Oit-Wiscombe\u00a0<\/strong>kaitses arstiteaduse alal\u00a0doktorit\u00f6\u00f6\u00a0\u201eGenetic markers of enzymatics in the pathogenesis of chronic obstructive pulmonary disease as a systemic disease and the effects of antioxidant peptides<\/a>\u201c (\u201eEns\u00fcmaatika geneetilised markerid kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse kui s\u00fcsteemse haiguse patogeneesis ja antioks\u00fcdantsete peptiidide m\u00f5ju\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse tekkes ja s\u00fcvenemises m\u00e4ngib v\u00f5tmerolli oks\u00fcdatiivse stressi \u00fclekaal antioks\u00fcdantide \u00fcle. Doktorit\u00f6\u00f6s uuriti, kas s\u00fcnteetilised antioks\u00fcdandid v\u00f5iksid olla potentsiaalsed kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse ravimid, mis suurendaks antioks\u00fcdantset kaitset ja v\u00e4hendaks p\u00f5letikulist vastust. Selgus, et hoolimata tugevatest antioks\u00fcdantsetest omadustest suurendasid nad kindlate p\u00f5letikku toetavate ens\u00fc\u00fcmide ekspressiooni. Seet\u00f5ttu ei saa neid antioks\u00fcdante kasutada ravimina, vaid pigem tuleks need v\u00f5tta aluseks potentsiaalsete ravimite kavandamisel.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad<\/em>\u00a0<\/em><\/strong>prof Alan Altraja ja prof Ursel Soomets (kuni jaanuar 2022), oponent kaasprof Terttu Harju (Oulu \u00dclikooli Haigla).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Annika Valner\u00a0<\/strong>kaitses arstiteaduse alal doktorit\u00f6\u00f6\u00a0\u201eChanges in structure and function of extremities in early rheumatoid arthritis\u201c<\/a>\u00a0(\u201eJ\u00e4semete strukturaalsed ja funktsionaalsed muutused varase reumatoidartriidi korral\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Reumatoidartriit on krooniline haigus, mis tekitab p\u00f5letiku peamiselt k\u00e4e ja jala v\u00e4ikestes liigestes. Seda esineb kuni 1%-l elanikkonnast. Doktorit\u00f6\u00f6 tulemused n\u00e4itasid, et reumatoidartriidi korral ilmnevad s\u00fcsteemsest p\u00f5letikust tingituna varakult nii k\u00e4te kui ka jalgade struktuuri ja funktsiooni muutused. Haigetel esines luutiheduse langus k\u00e4eluudes, k\u00e4te ja jalgade lihasmassi v\u00e4henemine ning koos sellega ka lihasfunktsiooni halvenemine, lisaks k\u00e4e rasvamassi suurenemine. Artriidikahjustuste ennetamiseks saaks seega lisaks tavap\u00e4rasele r\u00f6ntgen\u00fclesv\u00f5ttele kasutada luutiheduse ja lihasmassi hindamist koos interleukiin-6 m\u00e4\u00e4ramisega anal\u00fc\u00fcsidest.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad<\/em>\u00a0<\/em><\/strong>prof Margus Lember ja kaasprof Riina Kallikorm, oponent prof Daina Andersone (L\u00e4ti \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n

Loodus- ja t\u00e4ppisteaduste valdkond<\/strong><\/h2>\n\n\n\n

Eleonora Beccari<\/strong>\u00a0kaitses botaanika ja m\u00fckoloogia alal doktorit\u00f6\u00f6\u00a0\u201eMapping and exploring trait spaces across the tree of life\u201c<\/a>\u00a0(\u201eErinevate elustikur\u00fchmade tunnusruumide kaardistamine ja uurimine\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Tunnusruum on organismide m\u00f5\u00f5detavate omaduste jaotus mitmem\u00f5\u00f5tmelises ruumis. Doktorit\u00f6\u00f6 k\u00e4igus uuriti \u00fclemaailmset taimede ja imetajate tunnusruumi, samuti seda, kas tunnusruumi raamistikku saab rakendada elurikkuse kaugseirel. Tunnusruumi metoodika abil saab v\u00f5rrelda strateegiaid eri liikide vahel, hinnata tunnuste mitmekesisust ja uurida, kuidas liikide strateegiad on seotud keskkonnaga. See aitab paremini m\u00f5ista organismide kohanemist keskkonnatingimustega ning ennustada koosluste reageerimist \u00fcleilmsetele muutustele.<\/p>\n\n\n\n

Juhendaja prof Carlos P\u00e9rez Carmona, oponent prof Holger Kreft (G\u00f6ttingeni \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Jan-Michael Cayme<\/strong>\u00a0kaitses keemia alal doktorit\u00f6\u00f6\u00a0\u201eOrganic-inorganic interactions in experimental and archaeological ceramics\u201c<\/a>\u00a0(\u201eOrgaanilised-anorgaanilised interaktsioonid eksperimentaalses ja arheoloogilises keraamikas\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Arheoloogiliste savin\u00f5ude keemilise teabe p\u00f5hjal saab infot mineviku toitumise, tehnoloogiate, kaubandussuhete ja elatusviiside kohta. Doktorit\u00f6\u00f6 tulemused aitavad m\u00f5ista, kuidas savide mineraalne koostis m\u00f5jutab mikro- ja mesopooride teket. N\u00e4iteks selgus, et savi p\u00f5letustemperatuur ja rasvhapete lagunemine kuumutamisel m\u00f5jutavad oluliselt rasvhapete s\u00e4ilimist ja ekstraheerimist\u00f5husust savimaatriksist. N\u00f5ude mineraloogiline koostis m\u00f5jutab m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt lipiidide s\u00e4ilivust ja tuvastamist arheoloogilisest savimaterjalist.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad kaasprof Ester Oras, kaasprof Signe Vahur ja prof Ivo Leito, oponent L\u00e9a Drieu (Prantsusmaa Riiklik Teadusuuringute Keskus CNRS).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Alejandra Duque Torres<\/strong>\u00a0kaitses informaatika alal doktorit\u00f6\u00f6\u00a0\u201eClassifying, constraining and ranking metamorphic relations\u201c<\/a>\u00a0(\u201eMetamorfsete seoste klassifitseerimine, t\u00e4iustamine ja j\u00e4rjestamine\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Tarkvara testimine tagab, et l\u00f5pptoode t\u00f6\u00f6tab \u00f5igesti, kuid see on sageli aegan\u00f5udev, kulukas ja keeruline. \u00d5ige v\u00e4ljundi m\u00e4\u00e4ramiseks kasutatakse metamorfset testimist, mille puhul anal\u00fc\u00fcsitakse sisendi-v\u00e4ljundipaaride seoseid tarkvara j\u00e4rjestikusel k\u00e4ivitamisel. Doktorit\u00f6\u00f6s loodi vahend MetaTrimmer, mis aitab metamorfseid seoseid t\u00e4psemalt klassifitseerida, ja MetaTrimmer+, mis tuvastab testandmetes mustreid, et segaseid tulemusi n\u00e4itavaid seoseid t\u00e4iustada. Seoste j\u00e4rjestamine veatuvastusv\u00f5imekuse alusel aitab v\u00e4hendada testide arvu, s\u00e4ilitades samal ajal t\u00f5husa veatuvastuse.<\/p>\n\n\n\n

Juhendaja prof Dietmar Pfahl, oponendid prof Shaukat Ali (Simula teadusuuringute labor, Norra) ja kaasprof Emelie Engstr\u00f6m (Lundi \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Jack Royd Hall<\/strong>\u00a0kaitses h\u00fcdrobioloogia ja kalanduse alal doktorit\u00f6\u00f6\u00a0\u201eDissolved organic carbon dynamics of Baltic Sea macroalgae: production, bioavailability and ecosystem effects\u201c<\/a>\u00a0(\u201eL\u00e4\u00e4nemere makrovetikate lahustunud orgaanilise s\u00fcsiniku d\u00fcnaamika: tootmine, biojuurdep\u00e4\u00e4setavus ja \u00f6kos\u00fcsteemi m\u00f5ju\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Rannikualad on olulised elurikkuse keskused ja neil on globaalses s\u00fcsinikuringes t\u00e4htis roll. Doktorit\u00f6\u00f6s uuriti seoseid makrovetikate (merevetikate) lahustunud orgaanilise s\u00fcsiniku d\u00fcnaamika, mikroobiprotsesside ja \u00f6kos\u00fcsteemi muutuste vahel ning anti uusi teadmisi selle kohta, milline on rannikualade osa mere s\u00fcsinikureservis. Makrovetikate kiire asendumine mikrovetikatega muudab s\u00fcsiniku sidumist ja mikroobide kooslust ning n\u00f5rgendab toiduahela alust. Tulemuste p\u00f5hjal saab v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada kaitsemeetmed, mis tagaksid rannikualade \u00f6kos\u00fcsteemide vastupanuv\u00f5ime.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad prof Georg Martin ja prof Christopher David Hepburn (Otago \u00dclikool, Uus-Meremaa), oponent teadur Maria E. Asplund (G\u00f6teborgi \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Maarja K\u00f5rkjas<\/strong>\u00a0kaitses zooloogia ja \u00f6koloogia alal doktorit\u00f6\u00f6\u00a0\u201eDynamics of tree-related microhabitats in live forest trees and its links with biodiversity\u201c<\/a>\u00a0(\u201eMikroelupaigad elusatel puudel, nende kujunemine, p\u00fcsimine ja seos metsa elurikkusega\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Mikroelupaigad, n\u00e4iteks puu\u00f5\u00f5nsused, -praod, tuuleluuad jm moodustised suurendavad metsaelupaikade mitmekesisust. Doktorit\u00f6\u00f6s uuriti eluspuudega seotud mikroelupaikade kujunemist, p\u00fcsimist ja \u00f6koloogilist t\u00e4htsust. Mikroelupaikade kujunemist m\u00f5jutavad puu vanus, suurus, liik, elupaiga tingimused ja h\u00e4iringud. Eesti majandusmetsades on puudega seotud mikroelupaiku \u00fcldiselt v\u00e4he, m\u00f5nda t\u00fc\u00fcpi v\u00e4lit\u00f6\u00f6l neid ei leitudki. Doktorit\u00f6\u00f6 tulemused r\u00f5hutavad ettevaatusp\u00f5him\u00f5tte olulisust metsa majandamisel, et toetada mikroelupaikade mitmekesisust.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad prof Asko L\u00f5hmus ja teadur Liina Remm, oponent vanemlektor Panu Halme (Jyv\u00e4skyl\u00e4 \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Rauno Sedrik<\/strong>\u00a0kaitses bioaktiivsete ainete tehnoloogia alal doktorit\u00f6\u00f6\u00a0\u201eSynthesis and investigation of polymers from different cyclic bio-based monomers\u201c<\/a>\u00a0(\u201eTs\u00fcklilise struktuuriga biop\u00f5histe monomeeride ja vastavate pol\u00fcmeeride s\u00fcntees ning anal\u00fc\u00fcs\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Peamiselt fossiilsetel ressurssidel p\u00f5hineva plasti tarbimise kiire kasv ei ole kestlik, seet\u00f5ttu on vaja leida alternatiivsed l\u00e4hteained. Doktorit\u00f6\u00f6s uuriti biomassist saadavaid struktuure. Kasutatud monomeeride ts\u00fckliline struktuur peaks parandama nende materjalide omadusi, n\u00e4iteks t\u00f5stma klaasistumistemperatuuri. Samuti uuriti neist saadud pol\u00fcmeeride taaskasutatavust, keskkonnaj\u00e4lge ja toksilisust keskkonnale. Saadud tulemused kinnitavad, et v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tatud materjalidel on perspektiivi asendada tulevikus fossiilseid pol\u00fcmeere.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad kaasprof Lauri Vares ja k\u00fclalisprof Patric Jannasch, oponent kaasprof Jonathan Potier (Lille\u2019i \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Yan Zhao\u00a0<\/strong>kaitses geenitehnoloogia alal doktorit\u00f6\u00f6\u00a0\u201eUnravelling the mechanisms of chromosomal instability during early embryogenesis\u201c<\/a>\u00a0(\u201eKromosomaalse ebastabiilsuse tekkemehhanismid varases embr\u00fcogeneesis\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Kromosomaalne ebastabiilsus on imetajate implantatsioonieelsete embr\u00fcote k\u00fcllaltki sage tunnus. Enamasti eemaldatakse kromosoomianomaaliatega embr\u00fcod juba varases arengufaasis iseenesliku abordiga, kuid eluss\u00fcnnini j\u00f5udmisel v\u00f5ib kromosomaalne ebastabiilsus viia ka kaasas\u00fcndinud v\u00e4\u00e4rarenditeni. Doktorit\u00f6\u00f6s saadud teadmisi embr\u00fcote uurimise ning kromosomaalse ebastabiilsuse avastamis- ja anal\u00fc\u00fcsimeetodite kohta saab \u00e4ra kasutada n\u00e4iteks veiste ja hobuste t\u00f5uaretuses, aga ka kehav\u00e4lise viljastamise programmide edu suurendamiseks.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad\u00a0prof Ants Kurg, prof Joris Vermeesch (Leuveni \u00dclikool) ja prof Thierry Voet (Leuveni \u00dclikool). Doktorit\u00f6\u00f6 kaitsti Leuveni \u00dclikooli eksamikomisjoni ees, mille kaks liiget olid Tartu \u00dclikoolist.<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Veebruaris ja m\u00e4rtsis Tartu \u00dclikoolis kaitstud doktorit\u00f6\u00f6des uuriti n\u00e4iteks rinnav\u00e4hist r\u00e4\u00e4gitavaid lugusid, tehisaru abil valminud loomingu \u00f5iguskaitset ja metsa mikroelupaiku. K\u00f5igi kaitstud doktorit\u00f6\u00f6dega saab tutvuda \u00fclikooli DSpace\u2019is ja kaitsmisele tulevaid v\u00e4itekirju on v\u00f5imalik lehitseda \u00fclikooli raamatukogu lugemissaalis. Humanitaarteaduste ja kunstide …<\/p>\n","protected":false},"author":689,"featured_media":778,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[42,6],"tags":[],"class_list":["post-841","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-doktoritood","category-teadus"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/841","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/689"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=841"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/841\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":863,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/841\/revisions\/863"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/778"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=841"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=841"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=841"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}