{"id":827,"date":"2025-04-11T01:04:00","date_gmt":"2025-04-10T22:04:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/?p=827"},"modified":"2025-04-10T16:44:19","modified_gmt":"2025-04-10T13:44:19","slug":"eesti-teaduse-tuleviku-kindlustab-rahvusvaheline-jareldoktorantuur","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/eesti-teaduse-tuleviku-kindlustab-rahvusvaheline-jareldoktorantuur\/","title":{"rendered":"Eesti teaduse tuleviku kindlustab rahvusvaheline j\u00e4reldoktorantuur"},"content":{"rendered":"<p><strong>Eesti \u00fchiskond v\u00f5idab sellest, kui meie teadlased l\u00e4hevad j\u00e4reldoktorantuuri tegema v\u00f5\u00f5rsile ja mujalt tullakse selleks siia.<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Alates 2022. aastast on j\u00e4reldoktorantuuriks Eestis v\u00f5imalik kasutada Marie Sk\u0142odowska-Curie meetme (MSCA) kvaliteedim\u00e4rgist (ingl <em>Seal of Excellence<\/em>), mis antakse k\u00f5igile MSCA j\u00e4reldoktorantuuri toetuse taotlustele, mis \u00fcletavad hindamisel 85% k\u00fcnnise. Kvaliteedim\u00e4rgise saajale tekib kolm rahastusv\u00f5imalust: MSCA j\u00e4reldoktorantuuri toetus, Euroopa Teadusruumi toetus, mis on m\u00f5eldud ainult osaluse laiendamise riikidele (ingl <em>ERA Fellowship<\/em>), ja Eesti Teadusagentuuri (ETAG) rahastus.<\/p>\n\n\n\n<p>J\u00e4reldoktorantuuriks antavat Marie Sk\u0142odowska-Curie toetust on kaht liiki: Euroopa ja \u00fcleilmne. ETAG-i andmetel on viimase nelja aasta jooksul Eestist v\u00e4lismaale minekuks Euroopa toetust taotletud 130 korral, rahuldatud on 12 taotlust. Toetuse saajate hulgas on nii eestlasi kui ka muust rahvusest teadlasi, kes on taotluses oma elukohaks m\u00e4rkinud Eesti. Eestisse tulekuks on samal ajal esitatud 122 Euroopa ja \u00fcleilmset j\u00e4reldoktorantuuri toetuse taotlust, millest kaheksa on olnud edukad.<\/p>\n\n\n\n<p>ETAG-i v\u00e4listeaduskoost\u00f6\u00f6 osakonna asejuhataja Kristin Kraavi hinnangul on j\u00e4reldoktorite toomine Eesti uurimisr\u00fchmadesse \u00e4\u00e4rmiselt oluline. Tema s\u00f5nul peetakse akadeemilistes ringkondades j\u00e4reldoktorantuuri teadlaskarj\u00e4\u00e4ri k\u00f5ige produktiivsemaks etapiks.<\/p>\n\n\n\n<p>\u201eOn loomulik, et kodu\u00fclikoolist minnakse ka mujale \u2013 kui Eesti teadlased k\u00e4ivad kogemusi omandamas v\u00e4lismaal, on h\u00e4davajalik, et ka Eesti uurimisr\u00fchmadesse tuleks v\u00e4hemalt sama palju aktiivseid alustavaid teadlasi mujalt. J\u00e4reldoktoritel on t\u00e4htis roll teadmiste ringluses riikide vahel ning teadlaste j\u00e4relkasvu tagamises,\u201c r\u00e4\u00e4kis Kraav.<\/p>\n\n\n\n<p>Selleks, et Eestisse tuleks j\u00e4reldoktoreid v\u00e4hemalt sama palju, kui l\u00e4heb siit v\u00e4lismaale, tasub Eesti teadust ja meie \u00fclikoole tutvustada ja anda rahvusvahelistes v\u00f5rgustikes teada oma huvist j\u00e4reldoktoreid leida. Kindlasti tuleb m\u00f5elda ka sellele, mida Eestisse tulijatele pakkuda on.<\/p>\n\n\n\n<p>Tartu \u00dclikooli teadusprorektori Mari Moora hinnangul v\u00f5ib j\u00e4reldoktorantuuri vaadelda kui karj\u00e4\u00e4ri mobiilset faasi: doktorantuuris saadud oskusi ja teadmisi rakendatakse uues teadusr\u00fchmas, enne kui astutakse j\u00e4rgmisele karj\u00e4\u00e4riastmele, et saada n\u00e4iteks kaasprofessoriks, v\u00f5i minnakse akadeemilisest maailmast m\u00f5nda teise sektorisse.<\/p>\n\n\n\n<p>J\u00e4reldoktorantuuri v\u00f5imaluste kohta leiad teavet <a href=\"https:\/\/ut.ee\/en\/content\/postdoctoral-research-university-tartu\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">\u00fclikooli veebilehelt<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Eesti \u00fchiskond v\u00f5idab sellest, kui meie teadlased l\u00e4hevad j\u00e4reldoktorantuuri tegema v\u00f5\u00f5rsile ja mujalt tullakse selleks siia. Alates 2022. aastast on j\u00e4reldoktorantuuriks Eestis v\u00f5imalik kasutada Marie Sk\u0142odowska-Curie meetme (MSCA) kvaliteedim\u00e4rgist (ingl Seal of Excellence), mis antakse k\u00f5igile MSCA j\u00e4reldoktorantuuri toetuse taotlustele, &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":784,"featured_media":793,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[],"class_list":["post-827","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-teadus"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/827","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/784"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=827"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/827\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":834,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/827\/revisions\/834"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/793"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=827"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=827"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=827"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}