{"id":818,"date":"2025-04-11T01:03:00","date_gmt":"2025-04-10T22:03:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/?p=818"},"modified":"2025-04-10T16:40:09","modified_gmt":"2025-04-10T13:40:09","slug":"rektor-juri-karner-juhtis-ulikooli-labi-suurte-muutuste","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/rektor-juri-karner-juhtis-ulikooli-labi-suurte-muutuste\/","title":{"rendered":"Rektor J\u00fcri K\u00e4rner juhtis \u00fclikooli l\u00e4bi suurte muutuste"},"content":{"rendered":"

Aprillis t\u00e4histab Tartu \u00dclikool rektor J\u00fcri K\u00e4rneri 85.\u00a0s\u00fcnniaastap\u00e4eva. K\u00e4rner pidas rektoriametit p\u00f6\u00f6rdelistel aegadel, mil Eesti riik oli taas vabaks saamas ja \u00fclikool pidi kohanema suurte muutustega.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

J\u00fcri K\u00e4rner oli Tartu \u00dclikooli rektor aastatel 1988\u20131993. Tema teed rektoriametisse sillutas \u00f5ppeprorektori t\u00f6\u00f6 aastail 1986\u20131988.<\/p>\n\n\n\n

Enda s\u00f5nul sattunud J\u00fcri K\u00e4rner prorektoriks ootamatult: toonane rektor Arnold Koop andnud lihtsalt teada, et seni sel kohal olnud mees on haigestunud ja vaja on amet \u00fcle v\u00f5tta. Seda K\u00e4rner ka tegi\u00a0\u2013 sellistele pakkumistele ei olnud akadeemilises maailmas kombeks vastu vaielda ning toona kohustas ka parteidistsipliin.<\/p>\n\n\n\n

Oma m\u00e4lestustes on ta naljatamisi m\u00f5ista andnud, et ju ta j\u00e4i rektorile, kellega tal varem erilisi kontakte polnud, silma t\u00e4nu \u00fchele \u00f5nnestunud naistep\u00e4evak\u00f5nele. Ilmselt tuli kasuks ka v\u00e4lismaal sta\u017eeerimise kogemus.<\/p>\n\n\n\n

Rektoriks valiti K\u00e4rner 1988.\u00a0aastal p\u00e4rast Arnold Koobi surma. Ajad olid tormilised, Eesti oli taasiseseisvumas ning \u00fclikoolile otsiti juhti, kes suudaks eri \u00fchiskondlikke ja poliitilisi j\u00f5ude tasakaalustada. K\u00e4rner pani oma plaanides r\u00f5hku \u00fclikooli autonoomiale, aga ka \u00fcli\u00f5pilasorganisatsioonide taastamisele. Ta uskus, et \u00fclikool ei saa muutuda, kui muudatused tulevad vaid \u00fclaltpoolt. Juba prorektorina oli ta p\u00fc\u00fcdnud luua tugevamat sidet teadus- ja \u00f5ppet\u00f6\u00f6 vahele.<\/p>\n\n\n\n

V\u00f5ib \u00f6elda, et K\u00e4rneri valimine oligi kaudselt hinnang tema prorektorit\u00f6\u00f6le. Palju m\u00e4\u00e4ras \u00fcli\u00f5pilaskonna toetus, sest tudengid moodustasid p\u00e4rast perestroikaaegseid k\u00f5rgharidusreforme valimiskogust umbes kolmandiku. K\u00e4rner ise uskus, et s\u00f5bralik suhtumine k\u00f5ikv\u00f5imalikes otsustuskogudes osalevatesse \u00fcli\u00f5pilastesse tuli talle kasuks.<\/p>\n\n\n\n

Samuti suurendas tema populaarsust keskkonnakaitse toetamine\u00a0\u2013 oli fosforiidis\u00f5ja aeg. Rektoriks taheti inimest, kes arvestaks eri huvir\u00fchmadega ja oleks v\u00f5imeline l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kima.<\/p>\n\n\n\n

Naljaga pooleks on ta ise arvanud, et \u00fcks tema karj\u00e4\u00e4ri enim toetanud isikuomadusi oli, et ta kellegi peale ei karjunud. Kes veel neid aegu m\u00e4letab, teab, et n\u00f5ukaaja eluolu \u00fcks enesestm\u00f5istetav osa oli pidev s\u00f5imata saamine nende k\u00e4est, kel v\u00e4heke v\u00f5imu oli.<\/p>\n\n\n\n

J\u00fcri K\u00e4rneri ajal reformiti kraadi\u00f5pe, mindi kursuses\u00fcsteemilt \u00fcle aine\u00f5ppele ja muudeti kateedrid \u00f5ppetoolideks. Taastati vabariigi algusaegadel loodud usuteaduskond ja filosoofiateaduskond, moodustati sotsiaalteaduskond, taastati magistrantuur ja doktorantuur ning valiti esimesed korralised professorid. Tuli murda harjumusp\u00e4raseid mustreid ja vahetada n\u00f5ukogude akadeemilised tavad euroopalike vastu. Uuele elule \u00e4ratati \u00fcli\u00f5pilasseltsid ja \u00adkorporatsioonid.<\/p>\n\n\n\n

\u00dcks suur proovikivi oli toimetulek iseseisvuse taastamisele j\u00e4rgnenud majanduslike raskustega. Seni suhteliselt helde \u00fcleliiduline rahastamiss\u00fcsteem kadus ning rahvusvahelised rahastusallikad olid veel k\u00e4ttesaamatud.<\/p>\n\n\n\n

Professuuride loomine, kursuses\u00fcsteemilt aines\u00fcsteemile \u00fcleminek ja kraadi\u00f5ppe juurutamine eeldasid \u00fclikooli \u00fcmberstruktureerimist, see omakorda juhtimise \u00fcmberkorraldamist ning m\u00f5tteviisi v\u00e4rskendamist. Taustal n\u00f5udsid t\u00e4helepanu k\u00f5ikv\u00f5imalikud olmelised teemad, alates viibivatest palkadest ja k\u00fclmadest radiaatoritest, l\u00f5petades tudengite argimuredega. Palju t\u00e4helepanu n\u00f5udis \u00fclikooli v\u00e4lissidemete taastamine ja loomine.<\/p>\n\n\n\n

K\u00e4rneri juhtimisel keskenduti \u00f5pikogemuse ja teadust\u00f6\u00f6 kvaliteedi parandamisele, p\u00fc\u00fcti pakkuda nii \u00fcli\u00f5pilastele kui ka teadlastele h\u00e4id tingimusi. K\u00e4rner eeldas, et rektor ei peaks tegelema teemadega, mis olid lahendatavad all\u00fcksustes, teaduskondades, prorektorite tasandil. Rektori t\u00f6\u00f6 oli tema arvates luua tingimused t\u00f6\u00f6tamiseks ja \u00f5ppimiseks; see t\u00e4hendas ainelise baasi v\u00e4ljaarendamist, kontaktide loomist ning akadeemilisuse taastamist.<\/p>\n\n\n\n

Rakubioloogia professor Toivo Maimets, kellele J\u00fcri K\u00e4rner oli kursusejuhendaja ja hiljem kolleeg, nimetab tema tugevuseks oskust leida meeskonnat\u00f6\u00f6ks sobivad inimesed.<\/p>\n\n\n\n

\u201eJ\u00fcri ei tundnud vajadust olla esimene viiul. Ta tuli ideega v\u00e4lja, leidis meeskonna ja lasi neil selle idee teostada,\u201c \u00fctleb Maimets, pidades muu hulgas silmas Jaak Aaviksoo ja Peeter Tulviste kutsumist prorektoriteks ning Tulviste t\u00f6\u00f6d sotsiaalteaduskonna \u00fclesehitamisel. \u201e\u00dclikooli ja kogu \u00fchiskonna jaoks murrangulisel ajal oli ta \u00f5ige mees \u00f5igel kohal.\u201c<\/p>\n\n\n\n

Tema s\u00f5nul oli K\u00e4rner pigem vaatleja. Aeg-ajalt tuli ilmsiks tema isemoodi huumorimeel. \u201eKord pidas J\u00fcri Rotary klubis ettekande, mille keskmes oli k\u00fcsimus, miks nimetatakse taksonoomilist klassi, kuhu ka inimene kuulub, mammaalideks\u00a0(ld Mammalia<\/em>) ehk imetajateks, kuigi mamma<\/em> (\u2019rinnan\u00e4\u00e4re\u2019) leiab kasutust vaid pooltel neist. Arutlus oli pikk ja elegantne. Tal oligi omamoodi\u00a0\u2013 ja v\u00e4ga bioloogiline\u00a0\u2013 huumorimeel,\u201c meenutab Maimets muheledes.<\/p>\n\n\n\n

Samuti oli J\u00fcri K\u00e4rneril huvi kunsti vastu. Tema elektronmikroskoopia fotode n\u00e4itus \u201eRakkude imelised ultrastruktuurid\u201c on olnud \u00fcleval Ahhaa keskuses ning osa neist fotodest v\u00f5ib praegugi n\u00e4ha molekulaar- ja rakubioloogia instituudi seintel.<\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n

Bioloogist rektoriks<\/h2>\n\n\n\n
\"Fotol