{"id":802,"date":"2025-04-11T01:14:00","date_gmt":"2025-04-10T22:14:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/?p=802"},"modified":"2025-04-10T14:20:37","modified_gmt":"2025-04-10T11:20:37","slug":"kuidas-leevendada-inimtegevuse-moju-loodusele","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/kuidas-leevendada-inimtegevuse-moju-loodusele\/","title":{"rendered":"Kuidas leevendada inimtegevuse m\u00f5ju loodusele?"},"content":{"rendered":"<p>Tartu \u00dclikooli keskkonnatehnoloogia professorit Kuno Kasakut huvitab, kuidas tasakaalustada kliimamuutuste m\u00f5ju\u00a0\u2013 ta uurib kasvuhoonegaaside voogude d\u00fcnaamikat eri \u00f6kos\u00fcsteemides.<\/p>\n\n\n\n<p>T\u00f5rvas s\u00fcndinud ja kasvanud Kasakule on loodus alati huvi pakkunud: kooliski olid tema lemmikained bioloogia ja geograafia. Doktorandina Prantsuse Guajaanas ekspeditsioonil k\u00e4ies tekkis s\u00fcgavam huvi looduslike \u00f6kos\u00fcsteemide uurimise vastu.<\/p>\n\n\n\n<p>\u201eOlin siis Eestimaa Looduse Fondis m\u00e4rgalade ekspert ja sealgi peeti t\u00e4htsaks \u00f6kos\u00fcsteemide taastamist. Otsustasin, et tahan oma teadust\u00f6\u00f6 suunda muuta, ja l\u00e4ksin j\u00e4reldoktorantuuri California \u00dclikooli Berkeleys, et \u00f5ppida biometeoroloogiliste meetodite kasutamist \u00f6kos\u00fcsteemide uurimisel. See on vaieldamatult parim otsus minu senises akadeemilises karj\u00e4\u00e4ris!\u201c r\u00e4\u00e4gib Kasak.<\/p>\n\n\n\n<p>Sealsel biometeoroloogia t\u00f6\u00f6r\u00fchmal oli seitse uurimisjaama, millest viis asus taastatud m\u00e4rgaladel ja kaks p\u00f5llumajandusmaadel. Eestis selliseid m\u00e4rgalade uurimisjaamu veel polnud, seega pani Kasak j\u00e4reldoktorantuuris tugeva aluse oma uurimisr\u00fchma loomisele.<\/p>\n\n\n\n<p>Selle \u00f5ppeaasta veedab Kasak taas Californias, \u00f5petab Berkeleys Fulbrighti stipendiumi toel k\u00fclalisprofessorina tudengeid ning uurib biometeoroloogia t\u00f6\u00f6r\u00fchmas m\u00e4rgalade ja savanni s\u00fcsinikuvoogude d\u00fcnaamikat.<\/p>\n\n\n\n<figure data-wp-context='{\"imageId\":\"69e22a0637a08\"}' data-wp-interactive=\"core\/image\" data-wp-key=\"69e22a0637a08\" class=\"wp-block-image size-large wp-lightbox-container\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1024\" height=\"683\" data-wp-class--hide=\"state.isContentHidden\" data-wp-class--show=\"state.isContentVisible\" data-wp-init=\"callbacks.setButtonStyles\" data-wp-on--click=\"actions.showLightbox\" data-wp-on--load=\"callbacks.setButtonStyles\" data-wp-on-window--resize=\"callbacks.setButtonStyles\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/UUS-PROFESSOR-Kuno-Kasak-mootetoodel-erakogu-1024x683.jpeg\" alt=\"Fotol Kuno Kasak\" class=\"wp-image-708\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/UUS-PROFESSOR-Kuno-Kasak-mootetoodel-erakogu-1024x683.jpeg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/UUS-PROFESSOR-Kuno-Kasak-mootetoodel-erakogu-300x200.jpeg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/UUS-PROFESSOR-Kuno-Kasak-mootetoodel-erakogu-768x512.jpeg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/UUS-PROFESSOR-Kuno-Kasak-mootetoodel-erakogu-1536x1024.jpeg 1536w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/UUS-PROFESSOR-Kuno-Kasak-mootetoodel-erakogu.jpeg 1600w\" sizes=\"auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px\"><button class=\"lightbox-trigger\" type=\"button\" aria-haspopup=\"dialog\" aria-label=\"Enlarge\" data-wp-init=\"callbacks.initTriggerButton\" data-wp-on--click=\"actions.showLightbox\" data-wp-style--right=\"state.imageButtonRight\" data-wp-style--top=\"state.imageButtonTop\">\n\t\t\t<svg xmlns=\"http:\/\/www.w3.org\/2000\/svg\" width=\"12\" height=\"12\" fill=\"none\" viewbox=\"0 0 12 12\">\n\t\t\t\t<path fill=\"#fff\" d=\"M2 0a2 2 0 0 0-2 2v2h1.5V2a.5.5 0 0 1 .5-.5h2V0H2Zm2 10.5H2a.5.5 0 0 1-.5-.5V8H0v2a2 2 0 0 0 2 2h2v-1.5ZM8 12v-1.5h2a.5.5 0 0 0 .5-.5V8H12v2a2 2 0 0 1-2 2H8Zm2-12a2 2 0 0 1 2 2v2h-1.5V2a.5.5 0 0 0-.5-.5H8V0h2Z\"><\/path>\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button><figcaption class=\"wp-element-caption\">California savannis mulla, puude ja \u00fcldisemalt \u00f6kos\u00fcsteemi s\u00fcsinikuvooge uurimas. Foto:\u00a0erakogu<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p>Koost\u00f6\u00f6s USA kolleegidega on juba avaldatud mitu artiklit, mis k\u00e4sitlevad m\u00e4rgalade s\u00fcsinikuringet ja selle ohjamise v\u00f5imalusi, nii et siduda v\u00f5imalikult palju CO<sub>2<\/sub>\u00a0ja v\u00e4hendada metaani lendumist. Eestit ja California osariiki \u00fchendavad sarnased mured n\u00e4iteks p\u00f5llumajanduse keskkonnam\u00f5ju, metsade raiesurve ning elurikkuse v\u00e4henemise p\u00e4rast.<\/p>\n\n\n\n<p>Samas on Californias, eesk\u00e4tt Sacramento ja San Joaquini j\u00f5gede deltas k\u00e4imas ulatuslik m\u00e4rgalade taastamine. Ligi sada aastat tagasi katsid kogu deltat ulatuslikud m\u00e4rgalad, mille kogupindala on v\u00f5rreldav Saaremaaga. P\u00f5llumajanduse arenedes kuivendati neist enam kui 95%, kuid viimase 15\u00a0aastaga on taastada suudetud juba tuhandeid hektareid ja see t\u00f6\u00f6 pole veel l\u00f5ppenud.<\/p>\n\n\n\n<p>USA-s saadud teadmisi p\u00fc\u00fctakse ka Eestis \u00f6kos\u00fcsteemide taastamisel rakendada. Siiski peab Kasak t\u00f5dema, et terve keskkonnasektor on sealmail tohutu pinge all.<\/p>\n\n\n\n<p>\u201eTrumpi administratsioon lammutab kohutava kiirusega k\u00f5ike seda, milles USA teadlased on aastak\u00fcmneid teerajajad olnud. Iga p\u00e4ev toob halbu uudiseid, mille m\u00f5ju k\u00fc\u00fcnib riigipiiridest kaugemale: ookeani- ja atmosf\u00e4\u00e4riuuringute k\u00e4rpimine, keskkonnakaitset eirates raiemahu suurendamine v\u00f5i n\u00e4iteks Mauna Loa observatooriumi sulgemine,\u201c loetleb Kasak.<\/p>\n\n\n\n<p>Keskkonnaalase uurimist\u00f6\u00f6 rahastusv\u00f5imalused on suures osas kinni keeratud ja juba antud grante hinnatakse jooksvalt \u00fcmber. \u201eKui granditaotluses on viiteid kliimamuutustele, lastakse see parimal juhul \u00fcmber kirjutada, halvemal juhul v\u00f5etakse rahastus lihtsalt \u00e4ra,\u201c nendib Kasak. \u201ePraegu ei ole USA kindlasti v\u00e4ga hea koht, kus keskkonnaalast uurimist\u00f6\u00f6d teha.\u201c<\/p>\n\n\n\n<p>Kuno Kasak on \u00f5ppinud Tartu \u00dclikoolis keskkonnatehnoloogiat, keskendudes peamiselt \u00f6kotehnoloogiliste ehk loodusl\u00e4hedaste reovee puhastamise s\u00fcsteemide arendamisele ja uurides ka kasvuhoonegaaside eraldumist neist s\u00fcsteemidest. Doktorikraadi kaitses ta 2016.\u00a0aastal. Ta on olnud j\u00e4reldoktorantuuris California \u00dclikoolis Berkeleys ja t\u00f6\u00f6tanud Tartu \u00dclikoolis nii spetsialisti, teaduri, vanemteaduri kui ka kaasprofessori ametikohal.<\/p>\n\n\n\n<p>Kasaku juhtimisel on valminud muu hulgas Eesti esimene veekaitsemeetmete k\u00e4siraamat p\u00f5llumajandustootjaile. Alates eelmisest s\u00fcgisest on Kuno Kasak Tartu \u00dclikooli keskkonnatehnoloogia professor. <\/p>\n\n\n\n<hr class=\"wp-block-separator has-alpha-channel-opacity\">\n\n\n\n<p><strong>Uurimist\u00f6\u00f6 sisu \u00fche lausega<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Uurin f\u00fc\u00fcsikalisi, keemilisi ja bioloogilisi protsesse, mis m\u00f5jutavad energia- ja kasvuhoonegaaside voogusid eri \u00f6kos\u00fcsteemides.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Huvipakkuvad teemad, mida uurida<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>K\u00f5ige p\u00f5nevam on uurida, kuidas erinevad \u00f6kos\u00fcsteemid, n\u00e4iteks m\u00e4rgalad ja metsad, eri kliimav\u00f6\u00f6tmetes CO<sub>2<\/sub>\u00a0seovad ja talletavad ning kui palju nad \u00fchel v\u00f5i teisel juhul teisi kasvuhoonegaase emiteerivad. Samuti on oluline m\u00f5ista, millised tegurid m\u00f5jutavad neid protsesse k\u00f5ige enam ja kuidas need \u00f6kos\u00fcsteemid hakkavad k\u00e4ituma aina soojenevas kliimas. Kuna minu teadust\u00f6\u00f6s on praegu suur osa Eesti ja California \u00f6kos\u00fcsteemide uurimisel, siis on \u00e4\u00e4rmiselt huvitav j\u00e4lgida, kuiv\u00f5rd suured on kontrastid eri kliimav\u00f6\u00f6tmetes.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Silmiavav leid<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>\u00dcks t\u00e4htsamaid avastusi on p\u00f5llumajanduslikku hajakoormust v\u00e4hendavate tehism\u00e4rgalade sette taaskasutamise v\u00f5imalus p\u00f5llumajandusmaal. P\u00f5him\u00f5tteliselt on p\u00f5llumajanduslikule kuivenduskraavile rajatud tehism\u00e4rgalapuhasti, et eemaldada veest l\u00e4mmastik ja fosfor, mis on p\u00f5llult sinna sattunud. Kui see sete m\u00f5ne aasta p\u00e4rast p\u00f5llule laotada, saaks \u00e4rakantud toitained uuesti ringlusse panna ja v\u00e4hem lisav\u00e4etist kasutada. See k\u00f5ik on andnud v\u00e4ga paljulubavaid tulemusi. Meie t\u00f6\u00f6r\u00fchm tegi kahe aasta jooksul sedalaadi katseid maailmas esimest korda niiv\u00f5rd suures ulatuses ning tulemused on juba esitatud teadusajakirjale retsenseerimiseks.<\/p>\n\n\n\n<hr class=\"wp-block-separator has-alpha-channel-opacity\">\n\n\n\n<p><strong>Innustav juhendaja<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Minu j\u00e4reldoktorantuuri juhendaja California \u00dclikoolis Berkeleys professor Dennis Baldocchi on \u00fcks maailma silmapaistvamaid ja m\u00f5jukamaid teadlasi bio-geoteaduste valdkonnas. Tema tagasihoidlik, ent kvaliteedile r\u00f5huv juhendamisstiil on olnud mulle suureks eeskujuks. Vestlused temaga on alati inspireerivad ja aitavad edasi; ka tema t\u00f6\u00f6r\u00fchm on silmapaistvalt koost\u00f6\u00f6aldis ja toetav. Sellist t\u00f6\u00f6keskkonda ja l\u00e4henemist p\u00fc\u00fcan ka oma t\u00f6\u00f6r\u00fchmas rakendada.<\/p>\n\n\n\n<hr class=\"wp-block-separator has-alpha-channel-opacity\">\n\n\n\n<figure data-wp-context='{\"imageId\":\"69e22a06383cd\"}' data-wp-interactive=\"core\/image\" data-wp-key=\"69e22a06383cd\" class=\"wp-block-image alignright size-large wp-lightbox-container\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"768\" height=\"1024\" data-wp-class--hide=\"state.isContentHidden\" data-wp-class--show=\"state.isContentVisible\" data-wp-init=\"callbacks.setButtonStyles\" data-wp-on--click=\"actions.showLightbox\" data-wp-on--load=\"callbacks.setButtonStyles\" data-wp-on-window--resize=\"callbacks.setButtonStyles\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/UUS-PROFESSOR-Kuno-Kasak-4-erakogu-768x1024.jpeg\" alt=\"Fotol Kuno Kasak\" class=\"wp-image-709\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/UUS-PROFESSOR-Kuno-Kasak-4-erakogu-768x1024.jpeg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/UUS-PROFESSOR-Kuno-Kasak-4-erakogu-225x300.jpeg 225w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/UUS-PROFESSOR-Kuno-Kasak-4-erakogu-1152x1536.jpeg 1152w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/UUS-PROFESSOR-Kuno-Kasak-4-erakogu-1536x2048.jpeg 1536w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/UUS-PROFESSOR-Kuno-Kasak-4-erakogu.jpeg 1600w\" sizes=\"auto, (max-width: 768px) 100vw, 768px\"><button class=\"lightbox-trigger\" type=\"button\" aria-haspopup=\"dialog\" aria-label=\"Enlarge\" data-wp-init=\"callbacks.initTriggerButton\" data-wp-on--click=\"actions.showLightbox\" data-wp-style--right=\"state.imageButtonRight\" data-wp-style--top=\"state.imageButtonTop\">\n\t\t\t<svg xmlns=\"http:\/\/www.w3.org\/2000\/svg\" width=\"12\" height=\"12\" fill=\"none\" viewbox=\"0 0 12 12\">\n\t\t\t\t<path fill=\"#fff\" d=\"M2 0a2 2 0 0 0-2 2v2h1.5V2a.5.5 0 0 1 .5-.5h2V0H2Zm2 10.5H2a.5.5 0 0 1-.5-.5V8H0v2a2 2 0 0 0 2 2h2v-1.5ZM8 12v-1.5h2a.5.5 0 0 0 .5-.5V8H12v2a2 2 0 0 1-2 2H8Zm2-12a2 2 0 0 1 2 2v2h-1.5V2a.5.5 0 0 0-.5-.5H8V0h2Z\"><\/path>\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button><figcaption class=\"wp-element-caption\">New Yorgi linnamaratonil 2024. aasta novembris. Foto:\u00a0erakogu<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p><strong>Hobid<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Paar aastat tagasi alustasin pikamaajooksuga ja olen sellest ajast alates l\u00e4binud mitu maratoni. Jooksule vahelduseks k\u00e4in j\u00f5usaalis ja m\u00e4ngin v\u00f5rkpalli. Sport aitab t\u00f6\u00f6ga kaasnevat stressi suurep\u00e4raselt maandada.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Parim viis puhata<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Parim puhkus on perega reisimine \u2013 teeme seda nii palju kui v\u00f5imalik. Talvel k\u00e4ime m\u00e4gedes suusatamas, aga muul ajal seome rannapuhkuse matkamisega. Praegu, Californias, p\u00fc\u00fcame igal n\u00e4dalavahetusel matkamas k\u00e4ia.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Midagi ajule<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Soovitan lugeda Geoffrey Westi teost \u201eScale: the universal laws of life, growth, and death in organisms, cities, and companies\u201c ja Stephen Hawkingu raamatut \u201eBrief answers to the big questions\u201c; matkahuvilistele sobib h\u00e4sti Michael P. Ghiglieri ja Charles R. Farabee \u201eOff the wall: death in Yosemite\u201c.<\/p>\n\n\n\n<p>Olen ka suur raskemuusika austaja. Kuulamissoovituste nimekiri on pikk, minu uuemate lemmikute hulka kuuluvad n\u00e4iteks hiljuti ilmunud Lacuna Coili \u201eGravity\u201c, Arch Enemy \u201eBlood dynasty\u201c ja Metallica \u201eScreaming suicide\u201c.<\/p>\n\n\n\n<hr class=\"wp-block-separator has-alpha-channel-opacity\">\n\n\n\n<p><strong>Mida peaks teadma keskkonnatehnoloogia kohta?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Keskkonnatehnoloogia on \u00e4\u00e4rmiselt valdkondadevaheline eriala, kus huvide ring ulatub mikrobioloogiast \u00fcleilmsete teema\u00addeni. N\u00e4iteks uurime metaanivoogude d\u00fcnaamikat ja seda m\u00f5jutavaid tegureid m\u00e4rgaladel \u00fcle maailma.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Millest v\u00f5iks tudeng alustada?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>K\u00f5ige parem on \u00f5pingute ajal v\u00f5imalikult varakult v\u00f5tta \u00fchendust t\u00f6\u00f6r\u00fchmaga, mille tegevus enim huvi pakub. Nii saab end juba aegsasti meeskonnat\u00f6\u00f6ga siduda ja asjaga s\u00fcvitsi minna.<\/p>\n\n\n\n<hr class=\"wp-block-separator has-alpha-channel-opacity\">\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\"><strong>Keskkonnauuringute alal on areng kiire<\/strong><\/h2>\n\n\n\n<p>Kuno Kasaku s\u00f5nul ei ole Eesti m\u00e4rgalade praegune seisund hea, turvasmuldadest on eriti v\u00e4he s\u00e4ilinud n\u00e4iteks kuivendamata madalsoo ja siirdesoo muldasid.<\/p>\n\n\n\n<p>\u00dcldse on looduslikus seisus soid Eestis alles vaid 5\u20136% ja j\u00e4tkuvalt suur mure on turba kaevandamisel tekkinud j\u00e4\u00e4ksoodega. Rikutud veere\u017eiimiga sood ei ole enam v\u00f5imelised turvast moodustama ega CO<sub>2<\/sub>\u00a0siduma. Eriti keeruline on olukord ammendatud freesturbav\u00e4ljadega, mis on p\u00fcsivad ja suured kasvuhoonegaaside allikad. Samas on selliseid alasid nende suuruse t\u00f5ttu k\u00f5ige keerulisem taastada.<\/p>\n\n\n\n<p>\u201eLooduslikud, aga ka taastatud sood on kliimamuutuste seisukohalt v\u00e4ga suure t\u00e4htsusega, sest nad on v\u00f5imelised tuhandeid aastaid atmosf\u00e4\u00e4rist CO<sub>2<\/sub>\u00a0siduma ja seda turbas s\u00e4ilitama,\u201c \u00fctleb Kasak.<\/p>\n\n\n\n<p>Eestis on praegu k\u00e4imas mitu rahvusvahelist soode taastamise projekti, nt \u201eWaterlands\u201c ja \u201eREWET\u201c, mille eesm\u00e4rk on taassoostada eelnimetatud freesturbav\u00e4lju ning taastada rikutud veere\u017eiimiga soid. Samuti hinnatakse taastamist\u00f6\u00f6de m\u00f5ju erinevate kasvuhoonegaaside voogudele.<\/p>\n\n\n\n<p>Praegu on Kasaku t\u00f6\u00f6r\u00fchmal t\u00f6\u00f6s kaks seirejaama, millest \u00fcks asub V\u00f5rumaal taastatud Ess-soos ja teine P\u00e4rnumaal Lavassaares. Lavassaare jaam seirab praegu veel ammendunud freesturbav\u00e4lja kasvuhoonegaaside voogusid, ent peatselt asutakse seal m\u00e4rgala taastama.<\/p>\n\n\n\n<p>Lisaks on t\u00e4navu s\u00fcgisel algamas kaks uut suurt europrojekti. \u00dche eesm\u00e4rk on uurida, kuidas veere\u017eiimiga manipuleerimine aitaks soometsades v\u00e4hendada kasvuhoonegaaside heidet ning soodustada CO<sub>2<\/sub>\u00a0sidumist.<\/p>\n\n\n\n<p>\u201ePraegu on meil t\u00f6\u00f6s kaks uurimisjaama, s\u00fcgisel rajame projekti k\u00e4igus kolmanda k\u00f5dusoometsa uurimisalale. Loodan l\u00e4hiaastatel kasvuhoonegaaside seirejaamade v\u00f5rgustikku Eestis veelgi laiendada,\u201c \u00fctleb Kasak, kes p\u00e4lvis oma teadust\u00f6\u00f6 eest 2023.\u00a0aastal presidendi noore keskkonnateadlase preemia.<\/p>\n\n\n\n<p>Teise algava projekti k\u00e4igus kaardistatakse \u00fcle Eesti eri maakasutust\u00fc\u00fcpide naerugaasivood, et aidata kaasa \u00fcleeuroopalise l\u00e4mmastikumudeli arendamisele. See projekt katab osaliselt ka eelmisel aastal asutatud kestliku maakasutuse tippkeskuse uurimisalasid.<\/p>\n\n\n\n<p>Tippkeskus, mida juhib Tartu \u00dclikooli geoinformaatika professor Evelyn Uuemaa ja kuhu kuulub ka Kasaku uurimisr\u00fchm, on edukalt k\u00e4ima t\u00f5mmatud ning tulemusi saab Kasaku kinnitusel n\u00e4ha juba l\u00e4hiaastatel. Tippkeskusesse kuulub kokku kaheksa k\u00f5rgetasemelist t\u00f6\u00f6r\u00fchma ning sel aastal hakatakse \u00fcle Eesti uurima metsade, m\u00e4rgalade, rohumaade ja p\u00f5llumajandusmaade s\u00fcsiniku- ja l\u00e4mmastikuringet ning elurikkust.<\/p>\n\n\n\n<p>Muu hulgas algas sel aastal k\u00fcmneaastane Eesti vesikondade suurprojekt, mille eesm\u00e4rk on toetada L\u00e4\u00e4ne-Eesti vesikonna veemajanduskava elluviimist. P\u00f5hiliselt soovitakse kaitsta ja parandada pinna- ja p\u00f5hjavee \u00f6koloogilist seisundit. Kasaku t\u00f6\u00f6r\u00fchm katsetab ja seirab erinevaid veekaitsemeetmeid, n\u00e4iteks puhastuslodusid, settebasseine jms.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Tartu \u00dclikooli keskkonnatehnoloogia professorit Kuno Kasakut huvitab, kuidas tasakaalustada kliimamuutuste m\u00f5ju\u00a0\u2013 ta uurib kasvuhoonegaaside voogude d\u00fcnaamikat eri \u00f6kos\u00fcsteemides. T\u00f5rvas s\u00fcndinud ja kasvanud Kasakule on loodus alati huvi pakkunud: kooliski olid tema lemmikained bioloogia ja geograafia. Doktorandina Prantsuse Guajaanas ekspeditsioonil k\u00e4ies &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":689,"featured_media":707,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[5,40],"tags":[],"class_list":["post-802","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-inimesed","category-uus-professor"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/802","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/689"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=802"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/802\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":811,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/802\/revisions\/811"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/707"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=802"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=802"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=802"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}