{"id":801,"date":"2025-04-11T01:07:00","date_gmt":"2025-04-10T22:07:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/?p=801"},"modified":"2025-04-10T16:54:32","modified_gmt":"2025-04-10T13:54:32","slug":"kuidas-okoloogid-sotsiaalteadlased-ja-teadusfilosoofid-kultuurifiltreid-uurisid","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/kuidas-okoloogid-sotsiaalteadlased-ja-teadusfilosoofid-kultuurifiltreid-uurisid\/","title":{"rendered":"Kuidas \u00f6koloogid, sotsiaalteadlased ja teadusfilosoofid kultuurifiltreid uurisid"},"content":{"rendered":"

Teadusavastused j\u00f5uavad inimesteni l\u00e4bi kultuurifiltrite, mis v\u00f5imendavad \u00fcht osa faktidest ja j\u00e4tavad teise osa n\u00e4htamatuks. Tartu \u00dclikooli \u00f6koloogid, sotsiaalteadlased ja teadusfilosoofid uurisid, kuidas need filtrid m\u00f5jutavad arusaamist keskkonnateemadest.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Kestlikkuse ja keskkonnahoiuga seotud arutelud tekitavad \u00fchiskonnas suurt vastukaja ega j\u00e4ta kedagi \u00fcksk\u00f5ikseks. Rohkem kui m\u00f5nel teisel puhul on t\u00e4htis, et \u00fchiskond laiemalt m\u00f5istaks, milles \u00f5igupoolest on probleem ja mida tuleb teha, et elu Maal ka inimese jaoks kestma j\u00e4\u00e4ks.<\/p>\n\n\n\n

Teaduslike faktide avalikkuse ette laotamine ei tee neid tingimata m\u00f5istetavaks\u00a0\u2013 teaduse keel, mudelid ja probleemin\u00e4gemine on teistsugused kui igap\u00e4evaelus. Olgu inimene kui tahes tark, haritud ja uudishimulik, igasugune v\u00f5\u00f5ra uurimisala teaduslik teadmus* j\u00f5uab temani vahendatult, l\u00e4bi kultuurifiltrite, teisiti \u00f6eldes, l\u00e4bi tema ja ta suhtluskonna maailman\u00e4gemise viisi.<\/p>\n\n\n\n

See filter v\u00f5imendab mingit osa faktidest ja j\u00e4tab teised n\u00e4htamatuks, tekitab seoseid ning lisab v\u00f5i eemaldab v\u00e4rve ja n\u00fcansse. \u00dchelt inimeselt teisele edasi kandudes n\u00e4eb see v\u00e4lja nagu telefonim\u00e4ng, kus edasiantav s\u00f5na v\u00f5ib l\u00f5puks tundmatuseni muutuda.<\/p>\n\n\n\n

\n

Olgu inimene kui tahes tark, haritud ja uudishimulik, igasugune v\u00f5\u00f5ra uurimisala teadmus j\u00f5uab temani vahendatult, l\u00e4bi tema ja ta suhtluskonna maailman\u00e4gemise viisi.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

Teaduse populariseerimise ja teaduskommunikatsiooni uurijad on seda protsessi uurinud ja parandada p\u00fc\u00fcdnud. Teadlasi koolitatakse, et nad oskaksid oma t\u00f6\u00f6 sisu ja tulemusi avalikkusele selgitada. On \u00fcldisi mustreid ja mehhanisme, mida tasub teada ja j\u00e4rgida, kuid samal ajal on ka uurimisvaldkonnale ja -teemale spetsiifilisi k\u00fcsimusi, mille seletamiseks ei piisa \u00fcldistest juhistest. Need lausa n\u00f5uavad juhtumip\u00f5hist k\u00e4sitlemist ja v\u00f5imaluste omal nahal kogemist.<\/p>\n\n\n\n

Mil moel konstrueeritakse kultuuri kaudu arusaamu?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

R\u00e4\u00e4gin selles loos kolme akadeemilise distsipliini koost\u00f6\u00f6st \u00fcheaastases projektis. Kultuuriministeeriumi rahastatud projektis \u201eKestliku looduskasutuse kultuurifiltrid ja neile vastavad tulevikuvisioonid Eestis\u201c (KUM-TA6) tegutsesid \u00fchises t\u00f6\u00f6r\u00fchmas \u00f6koloogia, sotsioloogia ja teadusfilosoofia asjatundjad.<\/p>\n\n\n\n

T\u00f6\u00f6r\u00fchma kutsus kokku looduskaitsebioloogia professor Asko L\u00f5hmus, kes tegi ettepaneku uurida, kuidas kultuuris ja kultuuri kaudu konstrueeritakse ja rakendatakse arusaamu kestlikust looduskasutusest. Missugune on Eesti \u00fchiskonna kujutlus v\u00f5imalikust ja soovitavast tulevikust?<\/p>\n\n\n\n

T\u00e4psemini s\u00f5nastas ta kolm j\u00e4rgmist uurimisk\u00fcsimust. Kui valikuliselt on l\u00e4himineviku \u00fchiskondlikes aruteludes looduskasutuse \u00fcle k\u00e4sitletud \u00f6koloogiateadust ja milles see valikulisus v\u00e4ljendub? Milliste kultuuriprotsesside ja -kandjatega on valikulisus seostatav? Kuidas kujundab \u201efiltreeritud teadmus\u201c tulevikuvisioone?<\/p>\n\n\n\n

Lisaks projekti juhile Asko L\u00f5hmusele ja looduskaitsebioloogia teadurile Liina Remmile loodus- ja t\u00e4ppisteaduste valdkonnast osalesid anal\u00fc\u00fctikud Maie Kiisel ja Eveli Neemre, politoloogia kaasprofessor Martin M\u00f6lder ja kommunikatsiooniteaduste nooremlektor Kaspar Kruup sotsiaalteaduste valdkonnast ning teadusfilosoofia teadurid Edit Talpsepp ja Ave Mets, projektijuht Katrin Velbaum ja Endla L\u00f5hkivi humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnast.<\/p>\n\n\n\n

Kuidas me valdkondadevahelist koost\u00f6\u00f6d viljelesime<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Valdkondadevaheline (interdistsiplinaarne) koost\u00f6\u00f6 ei t\u00e4henda, et iga osaline teeb oma t\u00f6\u00f6d ja p\u00e4rast pannakse tulemused kokku, ehkki niiviisi v\u00f5ib ka ja m\u00f5nikord on selline mitut valdkonda h\u00f5lmav l\u00e4henemine \u00f5igustatud. Meie projektis oli vaja erialade vaated omavahel l\u00f5imida, et saada aru, mis kultuurifiltrid on ja kuidas need toimivad. Sellep\u00e4rast alustas projekti uurimisr\u00fchm m\u00f5istete ja vaatekohtade tundma\u00f5ppimisest.<\/p>\n\n\n\n

Panime esmalt kirja k\u00fcmme p\u00f5hiseisukohta, mida pidasime koost\u00f6\u00f6 \u00fclesehitamisel oluliseks. Neid k\u00f5rvutades ja kombineerides s\u00fcndisid teemad kolmeks avalikuks aruteluks. Kutsusime osalema publiku, et saada tagasisidet, aga peale selle katsetada ka ise teemade ja argumentide esitamist kuulajaskonna ees. Publikut oli k\u00f5igilt aladelt. See oli esimene samm valdkondadevahelisuse poole, n-\u00f6 kalibreerimine.<\/p>\n\n\n\n

Koostasime loetelu erialasest teaduskirjandusest, mida teise ala esindajatel oleks kasulik lugeda. Iga selline \u00fclesanne oli etteantud mahuga. N\u00e4iteks tuli soovitada viit k\u00f5ige olulisemat artiklit, kolme k\u00f5ige olulisemat teost, seitset m\u00f5tet jne. Asi ei ole arvumaagias, vaid selles, et konkreetne \u00fclesandep\u00fcstitus sunnib valiku hoolikalt l\u00e4bi m\u00f5tlema, soovitatud materjale k\u00f5rvutama ja neid \u00fchiste eesm\u00e4rkide j\u00e4rgi kohandama.<\/p>\n\n\n\n

Kirjutamislaager kui t\u00f5hus koost\u00f6\u00f6 kujundaja<\/strong><\/p>\n\n\n\n

P\u00e4rast teist avalikku seminari toimus kahep\u00e4evane kirjutamislaager, kus valmis esimene \u00fchine artiklik\u00e4sikiri kultuurifiltritest. Kirjutamislaager oli kindlasti \u00fcks t\u00f5husamaid v\u00f5tteid sisulise valdkondadevahelise koost\u00f6\u00f6 kujundamiseks, vastastikune arusaamine paranes silman\u00e4htavalt. Seda ei ole kerge saavutada\u00a0\u2013 k\u00f5igepealt peab olemas olema p\u00fcsiv soov teisest aru saada.<\/p>\n\n\n\n

J\u00e4rgnesid veel kaks avalikku seminari: \u00fcks konsensuse v\u00f5imalikkusest teaduses ja selleni j\u00f5udmise viisidest, teine ressursside, eesk\u00e4tt maa omamise k\u00e4sitlusest eri kultuurides ja selle m\u00f5just kestlikkuse m\u00f5istmisele.<\/p>\n\n\n\n

Seminaridega k\u00f5rvuti k\u00e4isid juba empiirilised uuringud kestlikkusk\u00fcsimuste kajastamise kohta meedias. Maie Kiiseli juhatusel tehti nii kvantitatiivne kui ka kvalitatiivne uuring.<\/p>\n\n\n\n

Asko L\u00f5hmusel valmis mahukas k\u00e4sitlus Eesti esseistikast inimese ja looduse suhete teemal. Lisaks otsisime asjatundjaid filtrite leidmiseks eri kunstialadel. T\u00e4nu nende kaasamisele valmis valim kestlikkuse m\u00f5istmiseks t\u00e4henduslikest Eesti kunstiteostest.<\/p>\n\n\n\n

Fookusgruppides ja veebiaruteludes p\u00fc\u00fcti m\u00e4\u00e4ratleda teoste t\u00e4henduslikuks kvalifitseerumise p\u00f5him\u00f5tted. Kogutud asjakohase materjali hulk kasvas ja see kasvab \u00f5igupoolest edasi, ka p\u00e4rast projekti ametlikku l\u00f5ppu. Peamine probleem oli ja on aeg. Projektil oli rahastus \u00fcheks aastaks ja see sai otsa 31.\u00a0detsembril 2024. Koost\u00f6\u00f6, mis h\u00f5lmab paratamatult treeningperioodi, h\u00e4\u00e4lestamist ja seadistamist, vajab rohkem aega. Rahastaja aga oli j\u00e4rgmiseks aastaks s\u00f5nastanud uued fookusteemad ja j\u00e4tkutaotluse esitamise v\u00e4ljavaated kustusid.<\/p>\n\n\n\n

Kas teadlased peaksid kliimaolukorrast r\u00e4\u00e4kima \u00fchel h\u00e4\u00e4lel?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Projekti l\u00f5puks pidasime veel \u00fche seminari, mis keskendus v\u00e4\u00e4rtustele ja hea teaduse reeglitele, aktivismile ja teadusele endale. See haakus h\u00e4sti parasjagu meedias puhkenud debatiga selle \u00fcle, kas teadlased peaksid kliimaolukorrast r\u00e4\u00e4kima \u00fchel h\u00e4\u00e4lel. Kuidas vastutada \u00fchtaegu t\u00f5e ja \u00fchiskonna teenimise eest?<\/p>\n\n\n\n

Veel vahetult enne j\u00f5ule valmis \u00fchine k\u00e4sikiri valdkondadevahelise uurimisr\u00fchma v\u00e4lja\u00f5ppest\u00a0\u2013 selline r\u00fchm ja selline koost\u00f6\u00f6 on v\u00f5imalikud ainult \u00f5ige h\u00e4\u00e4lestuse, koolituse ja tagasiside abil.<\/p>\n\n\n\n

Teoorias oleme valdkondadevahelise koost\u00f6\u00f6ga kaasas k\u00e4ivatest raskustest teadlikud: r\u00e4\u00e4gitakse samade s\u00f5nadega, kuid siiski eri keeltes ega saada \u00fcksteisest aru; k\u00e4itumismustrid on erinevad; tempo on erinev; hinnatakse eri asju; isegi valdkondadevahelisest koost\u00f6\u00f6st kui sellisest saadakse aru eri moodi.<\/p>\n\n\n\n

Meie kogesime m\u00f5nda neist raskustest omal nahal ja tundub, et v\u00e4hemalt m\u00f5ned ka \u00fcletasime. \u00dcks n\u00e4ide on artiklik\u00e4sikirja autorite j\u00e4rjestus\u00a0\u2013 erialade tavad on erinevad ja kui ei oleks sellist kogemust, siis vahest ei teakski, et loodusteadustes on tavaks panna projekti juht viimaseks autoriks, sotsiaal- ja humanitaarteadustes on j\u00e4rjestus aga kas t\u00e4hestikuline v\u00f5i kirjutamispanuse j\u00e4rgi.<\/p>\n\n\n\n

Mida me aasta jooksul siis teada saime?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Teaduse eri komponentide v\u00e4ljendusi kultuuris saab kirjeldada, valikulisust ehk kultuurifiltrit saab m\u00f5\u00f5ta. Meediakajastused ja nende anal\u00fc\u00fcs n\u00e4itasid, millised m\u00f5isted, arutelud ja seisukohad domineerivad\u00a0\u2013 nende muutumist saab kirjeldada. N\u00e4iteks kasutatakse populaarseid m\u00f5isteid \u00fcldjuhul rohkem kui populaarseid fakte, sest m\u00f5istetel\u00a0\u2013 n\u00e4iteks kasvukohat\u00fc\u00fcp\u00a0\u2013 on spetsialistide t\u00f6\u00f6s sageli praktiline otstarve. Fakte\u00a0\u2013 nagu linnuliikide arvukus\u00a0\u2013 seevastu nii h\u00e4sti rakendada ei anna.<\/p>\n\n\n\n

Saime kinnitust, et \u00f6koloogiline m\u00f5tlemine Eesti \u00fchiskonnas ja kultuuriv\u00e4ljendustes on fragmentaarne. Teadmus v\u00f5ib olla p\u00f5hjalik, aga enamasti esitletakse (meedias) sellest \u00fcksikut kildu.<\/p>\n\n\n\n

Leidsime, et teadlased saavad\u00a0\u2013 ka distsipliiniti\u00a0\u2013 teaduse ja teadusliku konsensuse vajadusest kestliku \u00fchiskonna kujundamisel erinevalt aru, kuid arutelus seisukohad l\u00e4henevad. Keskkonnateadustes on meetodid l\u00e4inud nii keeruliseks, et k\u00f5rvaltvaataja suudab j\u00e4lgida peamiselt seda, kas teadlased on \u00fchel meelel. Paraku ei ole \u00fcksmeel t\u00f5e parim kriteerium\u00a0\u2013 muidu teadusavastusi ju polekski.<\/p>\n\n\n\n

Tekkis ka palju uusi k\u00fcsimusi, mis vajavad edasist uurimist. Loodetavasti \u00f5nnestub v\u00e4hemalt m\u00f5nesse neist s\u00fcveneda j\u00e4rgmiste projektide k\u00e4igus. Ait\u00e4h, head kultuurifiltrite projekti partnerid, sisuka koost\u00f6\u00f6aasta eest!<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

* Teadmuse all m\u00f5istetakse siin teadmiste, oskuste, vilumuste ja v\u00e4\u00e4rtuste kogumit.<\/em><\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n

T\u00f5hus teaduskoost\u00f6\u00f6 eri valdkondade vahel on tehtav, ent vajab tuge<\/h2>\n\n\n\n

Erialade tinglikke piire ei maksa teadlastel karta\u00a0\u2013 nende \u00fcletamisest on teaduses palju v\u00f5ita, on kogenud kaasprofessor Ester Oras, kes juhib arheoloogia ja anal\u00fc\u00fctilise keemia valdkonda \u00fchendavat uurimisr\u00fchma Archemy.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Valdkondadevahelise koost\u00f6\u00f6 tekkimise oluline eeldus on vaba m\u00f5tlemist soodustav \u00fchine vaimne ja f\u00fc\u00fcsiline ruum, m\u00e4rgib Oras. Eesti v\u00e4iksus ja \u00fclikooli teadusalade paljusus annavad eelise, sest suhete s\u00f5lmimine on lihtsam kui suurtes \u00fclikoolides. Takistuseks v\u00f5ib olla see, et puudub \u00fchine \u201ekatus\u201c, mis inimesi kokku tooks. K\u00f5ige lihtsam oleks kohtuda n\u00e4iteks l\u00f5unalaua taga, ka v\u00f5iks pidada regulaarseid \u00fchisseminare. Paljudes riikides on teadusasutustesse juba loodud valdkondadevahelisi uuringuid toetavad instituudid.<\/p>\n\n\n\n

Orase t\u00f6\u00f6r\u00fchmas uuritakse biomolekulaarsete meetodite toel iidsete esivanemate toitumis- ja tervisek\u00e4itumist, r\u00e4nnet ja p\u00e4ritolu. \u201eOn ainult aja k\u00fcsimus, kui k\u00f5igil loodus- ja t\u00e4ppisteadlastel on t\u00f6\u00f6r\u00fchma vaja v\u00e4hemalt \u00fcht humanitaari v\u00f5i sotsiaalteadlast. Oluline on osata k\u00f5igi osapoolte v\u00e4\u00e4rtust n\u00e4ha ja neid kokku tuua,\u201c arutleb Oras, kes kirjutas hiljuti koos Rootsi ja \u00dchendkuningriigi kolleegidega ajakirjas iScience<\/a> pikema arvamusloo valdkondadevahelisest koost\u00f6\u00f6st. Ta jagab m\u00f5ningaid soovitusi ka Universitas Tartuensisega.<\/p>\n\n\n\n

Mis aitaks edendada valdkondadevahelist koost\u00f6\u00f6d?<\/strong><\/p>\n\n\n\n