{"id":792,"date":"2025-04-11T01:10:00","date_gmt":"2025-04-10T22:10:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/?p=792"},"modified":"2025-11-14T04:55:23","modified_gmt":"2025-11-14T02:55:23","slug":"marju-lauristiniga-tehisarust-haridusest-ja-inimeseks-olemisest","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/marju-lauristiniga-tehisarust-haridusest-ja-inimeseks-olemisest\/","title":{"rendered":"Marju Lauristiniga tehisarust, haridusest ja inimeseks olemisest"},"content":{"rendered":"<p><strong>Kohtume emeriitprofessor Marju Lauristiniga enne tema 85.\u00a0s\u00fcnnip\u00e4eva, keset maailma poliitilisi torme, Venemaa-Ukraina s\u00f5da ja tehnoloogilist h\u00fcperrevolutsiooni, et arutleda, mida t\u00e4hendab tehisaru tulek maailma asjakorraldusele ja inimesele. Kas ujume v\u00f5i upume?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Professor tuleb parasjagu \u00fcli\u00f5pilastele loengut andmast. V\u00f5tame tema v\u00e4ikeses kabinetis istet ning ta k\u00f5neleb peaaegu et hinge t\u00f5mbamata ja innustunult tund aega j\u00e4rjest, et seej\u00e4rel minna kinno Oscari-v\u00f5itjast L\u00e4ti filmi \u201eVooluga kaasa\u201c vaatama.<\/p>\n\n\n\n<p>Tund l\u00e4heb kiiresti.<\/p>\n\n\n\n<p>Me seisame praegu silmitsi nii suurte muutustega, mida on raske isegi hoomata. Kas suudame hariduse abil aidata j\u00e4rgmistel p\u00f5lvkondadel selles maailmas toimetada nii, et tehisarust s\u00fcnniks head ja mitte kurja? Mida peaksime tegema? Mis j\u00e4\u00e4b \u00fcldse inimese osaks?<\/p>\n\n\n\n<p>Marju \u00f5pilasena on mul privileeg ja au teda sinatada.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Kirjutasid oma artiklis \u201eAristotellik lootuskiir\u201c (Postimees, 15.02.2025 \u2013 <em>toim<\/em>.), et teaduslikud paradigmad muutuvad perioodiliselt, kuna keskkond muutub. Ilmselt on tehisaru tulek n\u00fc\u00fcd see m\u00f5istatus v\u00f5i anomaalia, mis sunnib praegust teadusetegemise paradigmat muutuma. Millises suunas?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Sotsiaalteadustes on paradigmad alates 60-ndate l\u00f5pust mitu korda muutunud. Kord on esiplaanil see, mis \u00fchiskonnas n-\u00f6 objektiivselt toimub: struktuuride muutused, institutsionaalsed ja majandusmuutused; teinekord hakatakse rohkem tegelema sellega, kuidas see k\u00f5ik inimese seisukohalt n\u00e4ib ning erinevaid t\u00e4hendusi ja v\u00e4\u00e4rtusi tekitab.<\/p>\n\n\n\n<div class=\"ajakiri-infobox-wrapper md:float-right md:ml-3 mb-2\">\n\t<div class=\"ajakiri-infobox flex flex-col self-stretch py-2 px-[17.5px] text-[17px] leading-[26px] font-light text-heading\" style=\"background: rgba(27,0,227, 0.05); box-shadow: 0 4px 4px 0 rgba(133,64,250, 0.50); width: 23.5rem;\">\n\t\t\t\t\t<img decoding=\"async\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/INTERVJUU-Marju-Lauristin-UT240517AT0046-Andres-Tennus-scaled.jpeg\" alt=\"Fotol Marju Lauristin oma \u00f5pilastega\">\n\t\t\t<div class=\"leading-3.5 font-light text-main py-1\">\n\t\t\t\t<span class=\"float-left text-sm\">Konverentsil \u201eAjakirjandus\u00f5pe 70\u201c 2024.\u00a0aasta mais.<\/span>\n\t\t\t\t<span class=\"float-right text-right text-sm\">Foto: Andres Tennus<\/span>\n\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<p><!-- wp:heading --><\/p>\n<h3 class=\"wp-block-heading\">\u201eTere, lapsed!\u201c<\/h3>\n<h3><!-- \/wp:heading --> <!-- wp:paragraph --><\/h3>\n<p>Ajakirjanduskonverents \u00fclikooli raamatukogus.<\/p>\n<p><!-- \/wp:paragraph --> <!-- wp:paragraph --><\/p>\n<p>Marju ronib pulti, vaatab saali ja \u00fctleb r\u00f5\u00f5msalt: \u201eTere, lapsed!\u201c<\/p>\n<p><!-- \/wp:paragraph --> <!-- wp:paragraph --><\/p>\n<p>Saalit\u00e4is nooremaid, keskealisi ja juba kulup\u00e4iseid ajakirjanikke k\u00f5histab naerda ja vastab kooris: \u201eTere!\u201c<\/p>\n<p><!-- \/wp:paragraph --> <!-- wp:paragraph --><\/p>\n<p>Nende hulgas on \u00d5htulehe peatoimetaja Martin \u0160mutov, meedialiidu tegevjuht V\u00e4ino Koorberg, ERR-i reporter Mirjam M\u00f5ttus ja terve hulk teisi nimekaid ajakirjandustegelasi.<\/p>\n<p><!-- \/wp:paragraph --> <!-- wp:paragraph --><\/p>\n<p>Marju \u00f5pilased armastavad teda mitte ainult s\u00e4rava vaimu ja avara pilgu, vaid ka inimliku soojuse p\u00e4rast.<\/p>\n<p><!-- \/wp:paragraph --> <!-- wp:paragraph --><\/p>\n<p>7.\u00a0aprillil sai Marju Lauristin 85. Palju \u00f5nne, Marju!<\/p>\n<p><!-- \/wp:paragraph --><\/p>\n\t<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n<blockquote class=\"wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow\">\n<p>Hakkame otsima inimelu neid k\u00fclgi, mida ei saa \u00fcle anda ratsionaalsele masinav\u00e4rgile.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n<p>Kui meie alustasime, tegi v\u00f5iduk\u00e4iku struktuur-funktsionalistlik paradigma, mis vaatles \u00fchiskonda suure s\u00fcsteemina, \u00fchiskonna eri osi ja nende vastastikust m\u00f5ju tervikuna. Inimese siseilm j\u00e4i suhteliselt tagaplaanile. 70-ndatel toimus p\u00f6\u00f6re: rohkem ja \u00fcldistavamalt hakati vaatama keelt ja kultuuri, ka seoses semiootikaga. Samas on palju olnud ka sotsiaalteaduste n-\u00f6 ps\u00fchhologiseerimist, kus k\u00f5ike vaadati seoses \u00fcksikisikuga.<\/p>\n\n\n\n<p>Mul on niisugune tunne, et tehisaru tulek on kommunikatsiooni- ja meediauurijate seisukohast \u00fcks osa v\u00e4ga pikast ja v\u00e4ga loogilisest arengust.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Kanada filosoofi Marshall McLuhani j\u00e4rgi p\u00f5hjustab iga uus tehnoloogia mingite inimoskuste k\u00e4rbumist. N\u00e4iteks tundub, et sotsiaalmeedia on meediumina pigem piltidele kui tekstile orienteeritud, mis omakorda n\u00f5rgendab nii tekstist arusaamise kui ka kirjaliku enesev\u00e4ljenduse oskust.<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Kontseptsioon, mille McLuhan kunagi ammu l\u00f5i, ei ole oma aktuaalsust kaotanud. N\u00e4iteks seoses fotograafia h\u00fcppelise arenguga on inimesel v\u00f5imalik igal hetkel j\u00e4\u00e4dvustada seda, mida ta n\u00e4eb, aga tema enda visuaalne tunnetus j\u00e4\u00e4b tagaplaanile.<\/p>\n\n\n\n<figure data-wp-context='{\"imageId\":\"69df31406b1c8\"}' data-wp-interactive=\"core\/image\" data-wp-key=\"69df31406b1c8\" class=\"wp-block-image alignleft size-large wp-lightbox-container\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"768\" height=\"1024\" data-wp-class--hide=\"state.isContentHidden\" data-wp-class--show=\"state.isContentVisible\" data-wp-init=\"callbacks.setButtonStyles\" data-wp-on--click=\"actions.showLightbox\" data-wp-on--load=\"callbacks.setButtonStyles\" data-wp-on-window--resize=\"callbacks.setButtonStyles\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/INTERVJUU-Marju-Lauristin-Anu-Hammer-Eesti-Naine-0M1A8731-copy-768x1024.jpeg\" alt=\"Fotol Marju Lauristin\" class=\"wp-image-737\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/INTERVJUU-Marju-Lauristin-Anu-Hammer-Eesti-Naine-0M1A8731-copy-768x1024.jpeg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/INTERVJUU-Marju-Lauristin-Anu-Hammer-Eesti-Naine-0M1A8731-copy-225x300.jpeg 225w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/INTERVJUU-Marju-Lauristin-Anu-Hammer-Eesti-Naine-0M1A8731-copy-1152x1536.jpeg 1152w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/INTERVJUU-Marju-Lauristin-Anu-Hammer-Eesti-Naine-0M1A8731-copy-1536x2048.jpeg 1536w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/INTERVJUU-Marju-Lauristin-Anu-Hammer-Eesti-Naine-0M1A8731-copy-scaled.jpeg 1920w\" sizes=\"auto, (max-width: 768px) 100vw, 768px\"><button class=\"lightbox-trigger\" type=\"button\" aria-haspopup=\"dialog\" aria-label=\"Enlarge\" data-wp-init=\"callbacks.initTriggerButton\" data-wp-on--click=\"actions.showLightbox\" data-wp-style--right=\"state.imageButtonRight\" data-wp-style--top=\"state.imageButtonTop\">\n\t\t\t<svg xmlns=\"http:\/\/www.w3.org\/2000\/svg\" width=\"12\" height=\"12\" fill=\"none\" viewbox=\"0 0 12 12\">\n\t\t\t\t<path fill=\"#fff\" d=\"M2 0a2 2 0 0 0-2 2v2h1.5V2a.5.5 0 0 1 .5-.5h2V0H2Zm2 10.5H2a.5.5 0 0 1-.5-.5V8H0v2a2 2 0 0 0 2 2h2v-1.5ZM8 12v-1.5h2a.5.5 0 0 0 .5-.5V8H12v2a2 2 0 0 1-2 2H8Zm2-12a2 2 0 0 1 2 2v2h-1.5V2a.5.5 0 0 0-.5-.5H8V0h2Z\"><\/path>\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button><figcaption class=\"wp-element-caption\"> Foto: Anu Hammer \/ Eesti Naine<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p>Siin v\u00f5ibki t\u00f5mmata paralleeli tehisaruga: kui vaatleme seda meediumina, siis matemaatilise, ratsionaalse tehnoloogia arendamise kaudu on j\u00f5utud inimese n-\u00f6 viimse kantsini, tema siseilma k\u00f5ige peenemate kihtideni. Inimese v\u00f5imetest m\u00f5jutab tehisaru tulek seni k\u00f5ige k\u00f5rgemaks peetut: loogilist m\u00f5tlemist<em>\u00a0\u2013 cogito, ergo sum<\/em>\u00a0\u2013, ratsionaalsust, teaduslikkust, universalismi.<\/p>\n\n\n\n<p>Mida see t\u00e4hendab? Inimese kui terviku teine pool ehk emotsionaalsus ja subjektiivsus kas t\u00fchistuvad t\u00e4ielikult, v\u00f5i vastupidi: me hakkame just nimelt otsima neid k\u00fclgi, mis ei ole veel antud v\u00f5i ei saagi olla \u00fcle antud ratsionaalsele masinav\u00e4rgile, loogikale, matemaatikale; milles on midagi veel v\u00e4hetuntut v\u00f5i aru saadut, mis puudutab \u00fcldse elu, elu teket, evolutsiooni, <em>homo sapiens<\/em>\u2019i kui liigi teket\u00a0\u2013 ehk k\u00fcsimust, mis v\u00e4ljendub ka eesti rahvaluules: <em>miks see Jumal meida loonud<\/em>? Mitte teoloogilises m\u00f5ttes, vaid just nimelt elu m\u00f5istatuslikkuse m\u00f5ttes.<\/p>\n\n\n\n<p>V\u00f5ib-olla kerkib n\u00fc\u00fcd ka teadlaste jaoks esiplaanile mitte k\u00fcsimus \u201eMiks?\u201c, vaid \u201eMis?\u201c. Mis on inimese ja tehisaru vahel erinevat\u00a0\u2013 mitte ainult bioloogilises v\u00f5i biokeemilises plaanis, vaid mis on see inimlik tunnetus, mis avaldub l\u00e4bi kultuuri, kultuurilise keskkonna ja inimese siseilma vahel? Pigem on seda ni\u0161iteemaks peetud\u00a0\u2013 meil on \u201et\u00e4htsamad asjad\u201c, majandus ja tehnoloogia.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Yuval Noah Harari kirjutab oma viimases raamatus \u201eNexus\u201c, et seniseid revolutsioonilisi teadustehnilisi leiutisi nagu Gutenbergi tr\u00fckipress, raudtee, elekter, raadio, televisioon ja internet ei saa v\u00f5rrelda tehisaru tulekuga, mis on v\u00f5rreldamatult suurim h\u00fcpe kogu inimkonna senises ajaloos. Mis teeb tehisaru tuleku teistsuguseks kui eelmised p\u00f6\u00f6rded?<\/strong><strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Alati saab k\u00f5ike v\u00f5rrelda. Me saame k\u00fcsida, mis on see lisav\u00f5imekus, mida tehisaru meile annab. Lihtne analoogia: \u00fcks esimesi meediume oli ratas, mis muutis inimese liikumisv\u00f5imalused palju laiemaks. Me teame ka seda, et inimese liikumisv\u00f5imekus on taandarenenud. Kui \u00fctleme, et inimene ei peagi \u00fcldse liikuma, siis sureme v\u00e4lja. Kui tehisaru tulles \u00fctleme, et n\u00fc\u00fcd me ei pea enam m\u00f5tlema, siis mandume v\u00f5i sureme samuti v\u00e4lja, vaimselt.<\/p>\n\n\n\n<p>Mulle tundub, et l\u00e4heneme hetkele, kus pilgud p\u00f6\u00f6rduvad j\u00e4rjest rohkem sotsiaalteaduste selle osa poole, mis tegeleb inimesega, sellesama elavikuga, nagu meie oleme oma uuringus teinud. Kommunikatsiooniteaduste keskne probleem on, kuidas inimese sisemine maailm ja v\u00e4line s\u00fcsteem omavahel suhestuvad. Kuidas v\u00f5ivad v\u00e4ljenduda ja areneda inimese enda roll ja autonoomia. V\u00f5ib-olla k\u00f5ige t\u00f5sisem praktiline probleem ongi see, kuidas me hariduses ja teaduses sellele v\u00e4ljakutsele vastame.<\/p>\n\n\n\n<p>Tehisaru areng ei tohiks summutada k\u00f5ike seda, mille abil inimesel s\u00e4ilib alus, mille toel ta suudab ka tehisaruga suheldes olla ennetav ja kandev pool.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Kirjutasid oma eelmainitud artiklis: \u201e<\/strong><strong>Meie loomup\u00e4rane k\u00f5iki meeli kaasav mustrituvastusv\u00f5ime on masinate omast kaugel ees. Aristotelese arvates koosnes maailm vormidest, mille all ta m\u00f5istis mittemateriaalseid organiseerimisprintsiipe. Kui me p\u00fc\u00fcame uues paradigmas haarata s\u00f5na- ja arvupuru asemel holistlike vormide j\u00e4rele, ei j\u00f5ua arvutid meile nii pea j\u00e4rele. See on meie lootuskiir.\u201c Kas v\u00f5iksid seda m\u00f5tet natuke lahti seletada?<\/strong><strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Eluga on seotud spetsiifiline infot\u00f6\u00f6tlus, ja juba taimsest elust alates\u00a0\u2013 seda nimetatakse etten\u00e4gevaks kohanemiseks. N\u00e4iteks lill paneb oma \u00f5ied kokku, kui pimedaks l\u00e4heb, ja loomad vahetavad enne talve tulekut karva.<\/p>\n\n\n\n<p>Ka inimesel on v\u00f5ime asju tervikuna tajuda, pikalt ette n\u00e4ha, iseenda seest leida vastuseid. See ei tule pelgalt ratsionaalsest, arvutuslikust, loogilisest andmet\u00f6\u00f6tlusest, vaid selles on ka mehhanismid, mida me inimeses veel halvasti tunneme. Kunstides ja kultuuris on oma osa inimese emotsionaalsel suhtlusel maailma, enda ja teistega. Miks inimese jaoks on nii oluline panna s\u00fcndmused ritta ja luua narratiivi, mis on tema enda jaoks t\u00e4henduslik, et ta m\u00f5istaks mingeid arenguid, liikumisi, oma saatust?<\/p>\n\n\n\n<p>Kultuuriteadustes nimetame narratiiviks inimese lugu. Tehisarul oma lugu ei ole. Kui inimene loeb raamatut v\u00f5i teadusartiklit, muutub see talle t\u00e4ielikult m\u00f5istetavaks ainult siis, kui ta seob selle oma loo, oma k\u00fcsimuste, oma probleemidega.<\/p>\n\n\n\n<p>\u00dches\u00f5naga, inimese m\u00f5tlemise ja maailmatunnetuse osad, v\u00f5ib-olla isegi selle fundamentaalne alus on seni olnud endastm\u00f5istetav ja me pole pidanud selle \u00fcle arutama, sest me lihtsalt oleme sellised. Ja n\u00fc\u00fcd kerkivad need teemad meie ette sellisel moel, et me p\u00fcstitame suure k\u00fcsimuse ja see kuulub hoopis teise paradigmasse. See pole enam ainult humanitaar-, kunsti- v\u00f5i kommunikatsiooniteaduste k\u00fcsimus, vaid hakkab puudutama kogu \u00fchiskonda, inimsuhteid, majandust.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Ja samas kardetakse, et tehisaru v\u00f5tab k\u00f5ik \u00fcle.<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Aga mis see \u201ek\u00f5ik\u201c on? Valgustusaja paradigma on seadnud esiplaanile selle, et inimene peab olema ratsionaalne ja praktiline; et m\u00f5tlemine ongi p\u00f5hiline loogiline tegevus, mida samastatakse keelega\u00a0\u2013 kui keelt ei ole, pole ka m\u00f5tlemist.<\/p>\n\n\n\n<p>Ka hariduses n\u00e4hakse olulisena harimist, kultiveerimist, isiksuses teatud v\u00f5imete arendamist. \u00d5ppida, arvutada, anal\u00fc\u00fcsida, ratsionaalsete meetoditega meelde j\u00e4tta; t\u00f5endusp\u00f5hisus, teadusp\u00f5hisus ja ratsionaalsuse areng\u00a0\u2013 need on olnud peamised.<\/p>\n\n\n\n<p>Aga inimolemise teine pool\u00a0\u2013 emotsionaalsuse areng, eetika, empaatia, inimsuhted, ka iseenese tunnetamine, enesetunnetus kas v\u00f5i oma tervise m\u00f5ttes, kehatunnetus, loodusetunnetus ja looduse kuulamine, millest [Valdur] Mikita v\u00e4ga palju r\u00e4\u00e4gib\u00a0\u2013 on j\u00e4\u00e4nud tagaplaanile. See on justkui t\u00fchiasi, p\u00f5hiline on ikka see, et sa autot ja masinaid juhid, arvutad ja nii edasi. N\u00fc\u00fcd saab see k\u00f5ik suuresti tehisaru \u00fclesandeks, kas v\u00f5i suurte s\u00fcsteemide juhtimine, eri s\u00fcsteemide kokkuviimine, arvutamine.<\/p>\n\n\n\n<p>Tehisarul on v\u00f5imekust ka selleks, milleks inimene v\u00f5imeline ei ole. N\u00e4iteks on v\u00f5imalik kogu inimlikust kogemusest kuhjunud kirjavara, mis on olemas raamatukogudes ja eri keeltes, digitaalsel kujul k\u00e4tte saada, sellest kiiresti \u00fcle k\u00e4ia ja tuua meieni \u00fcldistusi, mida me juba sellep\u00e4rast ei suuda teha, et keegi ei oska k\u00f5iki keeli.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Mis siis inimese osaks j\u00e4\u00e4b?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Tegelikult j\u00e4\u00e4bki j\u00e4rele tema ise. Iga inimene on unikaalne, iga elusolend on kordumatu, ja ka selles kordumatuses, selles variatiivsuses on m\u00f5te, olemuslik sisu. See on paremini selgeks saanud viimastel aastak\u00fcmnetel, kui oleme \u00f5ppinud \u00f6koloogiliselt m\u00f5tlema. Aga \u00f6koloogiline m\u00f5tlemine laieneb meil kuidagi ainult v\u00e4lisele loodusele: oh, elurikkus on v\u00e4ga oluline, meil on linna keskel mesilased ja v\u00f5ililli pole vaja niita!<\/p>\n\n\n\n<p>Aga seda, et elurikkus on ka meie enda isiklik unikaalsus, et iga inimese sees on v\u00f5imekus m\u00e4rgata, m\u00f5testada ja tunda erineval viisil\u00a0\u2013 see k\u00f5ik, mis on vastand universaalsele ja \u00fcldistavale, on pigem olnud justkui segav. \u201e\u00d5igem\u201c on olnud sellest loobuda, teha kasv\u00f5i avalikes esinemistes v\u00f5i suhtluses k\u00f5ik \u00fcldisteks jutupunktideks, jumala p\u00e4rast mitte minna isiklike tundmusteni. See on kuidagi piinlik isegi.<\/p>\n\n\n\n<p>N\u00fc\u00fcd me hakkame aru saama, et kui tehisaru t\u00f6\u00f6tab v\u00f5imsalt ja kiiresti l\u00e4bi erinevused, toob meile vormelid, mudelid ja reguleerib s\u00fcsteeme, siis potentsiaal, mis on inimese unikaalsuses, p\u00e4\u00e4seb valla, puurist lahti. Sotsioloog Max Weber on ju ka r\u00e4\u00e4kinud, et kogu ratsionaalne majandusareng, ka riigi ratsionaalne areng, m\u00f5jub nagu raudne puur, kus inimene on vangistatud ratsionaalsuse struktuuri ja k\u00f5ik see, mis \u00fcle j\u00e4\u00e4b\u00a0\u2013 tema isiklik, emotsionaalne ja ainukordne, k\u00f5ik see lummus, nagu ta \u00fctleb\u00a0\u2013, j\u00e4\u00e4b sellest \u201ep\u00e4ris \u00f5igest\u201c elust v\u00e4ljapoole. Ja siis luuaksegi kunsti, mis on \u201eemotsioonide pr\u00fcgikast\u201c ja aitab sellest puuristatud elust v\u00e4lja.<\/p>\n\n\n\n<p>Tehisaru n\u00e4itab meile, et inimese tegelik elu on samav\u00f5rra unikaalne, variatiivne, emotsionaalne, teistsugune, otsiv, mittestatistilist r\u00f5hutav. Sest mis asi on keelemudel? See l\u00e4htub sellest, mis on statistiliselt t\u00f5en\u00e4osuslik, korduv, millest on v\u00f5imalik teha uusi variante.<\/p>\n\n\n\n<p>Aga kust tuleb meile uus? Uus tuleb sellest, kui s\u00fcnnib luuletaja v\u00f5i geniaalne helilooja, kes ei tunne nii, nagu peaks, kes ei j\u00e4rgi mustreid, mis on juba k\u00f5igile teada.<\/p>\n\n\n\n<figure data-wp-context='{\"imageId\":\"69df31407eb67\"}' data-wp-interactive=\"core\/image\" data-wp-key=\"69df31407eb67\" class=\"wp-block-image size-large wp-lightbox-container\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1024\" height=\"683\" data-wp-class--hide=\"state.isContentHidden\" data-wp-class--show=\"state.isContentVisible\" data-wp-init=\"callbacks.setButtonStyles\" data-wp-on--click=\"actions.showLightbox\" data-wp-on--load=\"callbacks.setButtonStyles\" data-wp-on-window--resize=\"callbacks.setButtonStyles\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/INTERVJUU-Marju-Lauristin-Anu-Hammer-Eesti-Naine-0M1A8683-copy-1024x683.jpeg\" alt=\"Fotol Marju Lauristin\" class=\"wp-image-738\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/INTERVJUU-Marju-Lauristin-Anu-Hammer-Eesti-Naine-0M1A8683-copy-1024x683.jpeg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/INTERVJUU-Marju-Lauristin-Anu-Hammer-Eesti-Naine-0M1A8683-copy-300x200.jpeg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/INTERVJUU-Marju-Lauristin-Anu-Hammer-Eesti-Naine-0M1A8683-copy-768x512.jpeg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/INTERVJUU-Marju-Lauristin-Anu-Hammer-Eesti-Naine-0M1A8683-copy-1536x1024.jpeg 1536w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/INTERVJUU-Marju-Lauristin-Anu-Hammer-Eesti-Naine-0M1A8683-copy-2048x1365.jpeg 2048w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/INTERVJUU-Marju-Lauristin-Anu-Hammer-Eesti-Naine-0M1A8683-copy-1920x1280.jpeg 1920w\" sizes=\"auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px\"><button class=\"lightbox-trigger\" type=\"button\" aria-haspopup=\"dialog\" aria-label=\"Enlarge\" data-wp-init=\"callbacks.initTriggerButton\" data-wp-on--click=\"actions.showLightbox\" data-wp-style--right=\"state.imageButtonRight\" data-wp-style--top=\"state.imageButtonTop\">\n\t\t\t<svg xmlns=\"http:\/\/www.w3.org\/2000\/svg\" width=\"12\" height=\"12\" fill=\"none\" viewbox=\"0 0 12 12\">\n\t\t\t\t<path fill=\"#fff\" d=\"M2 0a2 2 0 0 0-2 2v2h1.5V2a.5.5 0 0 1 .5-.5h2V0H2Zm2 10.5H2a.5.5 0 0 1-.5-.5V8H0v2a2 2 0 0 0 2 2h2v-1.5ZM8 12v-1.5h2a.5.5 0 0 0 .5-.5V8H12v2a2 2 0 0 1-2 2H8Zm2-12a2 2 0 0 1 2 2v2h-1.5V2a.5.5 0 0 0-.5-.5H8V0h2Z\"><\/path>\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button><figcaption class=\"wp-element-caption\">Foto: Anu Hammer \/ Eesti Naine<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p>Mina olen loomult optimist. Kui me v\u00f5tame tehisaru kui abimeest, nagu ehitustellingut, mis v\u00f5imaldab ehitada j\u00e4rjest ja j\u00e4rjest k\u00f5rgemale, on meil ees v\u00e4ga p\u00f5nevad ajad.<\/p>\n\n\n\n<p>V\u00f5tame kas v\u00f5i selle, kui suur on inimese maailmatunnetuses metafoori j\u00f5ud. Me j\u00e4lgime siin p\u00f5nevuse ja kartusega [Donald] Trumpi ja k\u00f5iki neid protsesse ja n\u00e4eme, kuidas \u00fcks t\u00e4navakunstnik, Banksy, joonistab pildi ja jagab seda \u00fcle maailma sotsiaalmeedia kaudu: Vabadussammas l\u00e4heb kurvalt, kaks kohvrit k\u00e4es, seljaga Ameerika poole. \u00dches v\u00e4ikeses pildis on kokku v\u00f5etud v\u00e4ga keerulised arengud ja inimeste tunded, mida nad ei suuda isegi pikkades tiraadides v\u00e4ljendada.<\/p>\n\n\n\n<p>\u00c4sja sai l\u00e4tlaste kassifilm Oscari t\u00e4ienisti mitteverbaalse, puhtpildilise loo eest, milles inimesed tundsid \u00e4ra inimkonna praeguse olukorra. See on metafoori j\u00f5ud, see inimese loov alge, mida tehisaru ei ole kunagi v\u00f5imeline kordama. Ta v\u00f5ib k\u00fcll juba olemasolevast kombinatsioone teha, tulevad kassifilmid ja tiigrifilmid ja koerafilmid, aga mitte enam.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Eesti president kuulutas v\u00e4lja TI-h\u00fcppe: g\u00fcmnaasiumiastme noortele hakatakse \u00f5petama tehisintellekti kasutamist.<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>TI-h\u00fcppe algatus mulle v\u00e4ga meeldib\u00a0\u2013 see vormistati presidendi poolt, ent alguse sai see tehisaru ja hariduse uurijatelt. Olin Viljandis haridusfoorumil, ka seal tuli jutuks, kuidas peaks kool muutuma, kuidas paremini tehisaru v\u00f5imalusi kasutada, et see aitaks \u00f5pilastel arendada oma loovust ja isikup\u00e4ra.<\/p>\n\n\n\n<p>Eestit on seoses \u201eTiigrih\u00fcppega\u201c peetud Euroopa v\u00e4ikeseks valgeks hiireks, kes enda peal katseid l\u00e4bi viib. Aga me oleme sellest v\u00e4ga suure eduga v\u00e4lja tulnud. Meil on s\u00e4ilinud riigina v\u00f5imekus ja v\u00f5imalusi on juurdegi tekkinud. Lisaks sellele, et me igasuguseid asju loeme ja arvutame ekraanil, me ka suhtleme omavahel hoopis rohkem, meil on hoopis l\u00e4hemad sidemed kas v\u00f5i p\u00f5lvkondade vahel. Meil on v\u00e4hem hierarhilised suhted v\u00f5imuga\u00a0\u2013 \u00f6eldakse, et Eesti inimestel on l\u00fchike v\u00f5imudistants. Meil on teada, kus on meie juured, me v\u00f5ime vabalt vaadata kolme sajandi taha.<\/p>\n\n\n\n<p>Ses m\u00f5ttes on meil kergem midagi ehitada kui suurtes \u00fchiskondades, mis juba aastak\u00fcmneid tagasi hakkasid tehnoloogilises arengus kaotama kogukondliku tervikliku maailmapildi v\u00f5imalust.<\/p>\n\n\n\n<p>Meil on lihtsam ka tehnoloogiat ja kunsti kokku viia, metafoorilist m\u00f5tlemist keele ja kunsti abil kasutada. Kui panna see kokku \u00fcliloogilise tehisaruga, avab see meile uue akna. \u00dclikoolil on v\u00e4ga t\u00e4htis roll, sest siin on koos informaatikud ja bioloogid, keemikud ja kommunikatsiooniuurijad, filoloogid ja ajaloolased. Kui me siin seda mudelit rakendame, v\u00f5ib meil tekkida p\u00f5hi selleks, et iga meediumi inimest v\u00f5imendav roll tuleb hariduse abil esiplaanile ja inimest vaesestav roll on tasakaalustatud.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Mida see inimese v\u00f5i bioloogilise olevuse identiteediga teeb, kui ta korraga tajub, et k\u00f5rval on teine \u201em\u00f5tlev\u201c olevus? Milline hakkab olema kunstnuti ja inimese suhe seoses inimese vajadusega luua suhteid ja tunda emotsioone? Ma palusin Open AI-l \u00fcht pikemat teksti t\u00f5lkida\u00a0\u2013 see k\u00e4is sekunditega ja ma olin nii t\u00e4nulik, et kirjutasin \u201eSuur ait\u00e4h!\u201c, kuigi teadsin, et teisel pool on masin.<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Mina r\u00e4\u00e4gin koeraga ka kogu aeg (<em>naerab<\/em>), kuigi mulle \u00fctlevad koerateadlased, et koer ei m\u00f5tle ju nii nagu inimene. Aga mul, n\u00e4e, m\u00f5tleb k\u00fcll! Ja saab aru ka.<\/p>\n\n\n\n<p>Inimesel on vajadus m\u00f5istvaks suhtluseks ja ma arvan, et ka n-\u00f6\u00a0ratsionaalsel tasandil. Meiega r\u00e4\u00e4givad m\u00e4lestusesemed, esivanemate pildid, meiega r\u00e4\u00e4gib mets\u00a0\u2013 ja see on t\u00e4itsa loomulik, sest me oleme r\u00e4\u00e4kivad olendid. Kui meil on n\u00fc\u00fcd uus v\u00f5imalik partner, kes meiega r\u00e4\u00e4gib tarkadest asjadest, teeb see partner meid ka targemaks. Eriti oluliseks muutub aga see, et meil on, mida k\u00fcsida. Kui meil ei ole enam midagi k\u00fcsida, siis tehisaru heidab meile k\u00e4ega ja v\u00f5tabki \u00fcle.<\/p>\n\n\n\n<p>Kui me \u00fctleme lapsele, et \u201e\u00c4ra k\u00fcsi, miks\u201c, \u201ePole vaja\u201c ja \u201eVaata ise\u201c, siis me surume maha avatud, uudishimulikku ja lapselikku k\u00fcsijahoiakut. Niiviisi \u00f5pitakse, et see minu oma k\u00fcsimus ja see, miks ma seda tahan teada, ei olegi t\u00e4htis. Aga kui me r\u00e4\u00e4gime tehisaruga, siis mida rohkem meil on oma k\u00fcsimusi, mida rohkem me ise oleme asju l\u00e4bi tunnetanud ja mida selgemaid \u00fclesandeid talle anname, seda kiiremini suudab ta meile vastata.<\/p>\n\n\n\n<p>Me peame \u00f5ppima iseenese seest, suhetest, \u00fcmbruskonnast ja sellest, mida me teame, v\u00e4lja tooma seda, mida me veel ei tea. Ma v\u00e4ga soovitan oma tudengitel kirjutada tehisaru abiga essee ja siis n\u00e4idata, mida nad k\u00f5igepealt k\u00fcsisid ja kuidas nad esseed p\u00e4rast oma k\u00fcsimustega t\u00e4iendasid. On v\u00e4ga oluline, et dialoog inimese ja tehisaru vahel j\u00e4rjest areneks.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Kui n\u00fc\u00fcd tulevikust olevikku tulla, tundub, et k\u00f5ige olulisem k\u00fcsimus on, mida teeb tehnoloogiline plahvatus meie aju ja m\u00f5tlemisega, veel enam, meie bioloogilise olemuse ja n\u00e4rvikavaga. Nutiseadmed kaaperdavad juba beebieast alates kogu lapse t\u00e4helepanu ega arenda keeletunnetust, aga on v\u00e4ga oluline, et laps kogeks, roomaks, k\u00e4putaks, katsuks, maitseks, kuulaks, k\u00f5neleks.<\/strong><strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Igasugune haridus p\u00f5hineb elukaarel ja peab olema eakohane. V\u00e4ikeste lastega ei saa nii, et sa annad talle nutitelefoni k\u00e4tte, nii et ta ei taha enam vaadata, kuidas konnapoeg h\u00fcppab v\u00f5i p\u00e4ike t\u00f5useb. Jaan Aru on r\u00f5hutanud, et algkoolilastel peab olema v\u00f5imalus v\u00e4lja arendada oma unikaalne ja vahetu maailmatunnetus ning kogemus. K\u00f5ik need lapse miljon k\u00fcsimust peaksid saama k\u00fcsitud ja vastatud, et tekiks \u00fcleminek oma vahetult kogemuselt abstraktsematele teadmistele.<\/p>\n\n\n\n<p>Aga kas see peab tekkima nii \u00e4kki, nagu see seni on olnud, et abstraktsetele m\u00f5istetele minnakse j\u00e4rsult \u00fcle? V\u00f5i l\u00e4heme ikkagi tagasi Johannes K\u00e4isi juurde: haridus algab lugudest. Meil on ajalugu, looduslugu, kirjanduslugu. Lugude loogika, see, miks maailm on selline, nagu me teda n\u00e4eme, miks mina olen selline, miks loodus on selline, peaks j\u00f5udma iga \u00f5ppijani. Sealt edasi saab k\u00fcsida, mida me veel ei tea, ja sealt tuleb sisse teadus. Ja alles siis, g\u00fcmnaasiumiastmeks, valmistame \u00f5pilase ette, et ta oskaks suhelda tehisaruga ja oleks teadlik ka v\u00f5imalikest ohtudest. Kui valmis vastused on olemas, saab koos tehisaruga otsida uusi v\u00f5imalusi ja rakendusi.<\/p>\n\n\n\n<p>Ma arvan, et siin tekib ka haridusastmete uus kontseptsioon. Lapsi tuleb \u00f5petada tajuma, tundma ja seda v\u00e4ljendama. Haridus ei alga siis, kui laps on seitsmeaastane, vaid sel on pikk eellugu: tundekasvatus, enesetunnetus, loodustunnetus, eetika ja identiteediteema on k\u00f5ik sellised, mis ei ole tehisaruga \u00f5petatavad. K\u00f5ik see peab olema v\u00e4lja kujundatud enne, kui tuleb suhtlus tehisaruga.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>V\u00f5ib oletada, et tehisintellekti h\u00fcpe m\u00f5jutab maailma k\u00f5iki protsesse ja ka teadust tohutult, uusi m\u00f5isteid, termineid v\u00f5i arusaamisi luuakse v\u00e4ga kiiresti. Kas eesti keel oma v\u00e4ikese keeleruumiga j\u00f5uab selle k\u00f5igega kaasa joosta?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>(<em>Naerab<\/em>) Eesti keeleruum ei ole v\u00e4ike, see ei ole ainult see miljon inimest, kes meil on, keeleruum on need miljardid s\u00f5nad, mida me kasutame. Tulen tagasi alguse juurde: kuna tehisaru t\u00f6\u00f6tab suurte statistiliste andmehulkadega ja mitte ainult tehisaru, vaid kogu \u00fchiskond areneb andmetiheduse suunas, on t\u00e4itsa selge, et meil on sellest barj\u00e4\u00e4rist l\u00e4bi murdmiseks kasutamata v\u00e4ga v\u00f5imsad vahendid, mis on tegelikult kunstis juba v\u00e4lja arendatud: metafoorne m\u00f5tlemine, \u00fcldistus mustrite p\u00f5hjal.<\/p>\n\n\n\n<p>IT-valdkonnas on mustri \u00e4ratundmine v\u00e4ga oluline. Kunagi oli meil teaduste akadeemias \u00fcks arutelu hariduse tulevikust seoses andmek\u00fcllasusega. Meie andmeteadlased n\u00e4itasid andmete p\u00f5hjal loodud v\u00e4rvilisi mustreid, mis nende jaoks k\u00f5nelevad. Nende mustrite taga olid keerukad arvutused. Tegelikult inimene tunnetab selliseid mustreid\u00a0\u2013 n\u00e4iteks m\u00f5istame looduses intuitiivselt mustreid ja m\u00e4rke.<\/p>\n\n\n\n<blockquote class=\"wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow\">\n<p>Kui paneme inimese metafoorilise m\u00f5tlemise kokku \u00fcliloogilise tehisaruga, avab see meile uue akna.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n<p>K\u00fcsitakse, miks peaksid luulet \u00f5ppima need, kes tahavad hoopis tehnikaharidust omandada. N\u00fc\u00fcd saab selgeks, et luulet peavadki k\u00f5ik \u00f5ppima, sest luule kaudu tajutakse keele v\u00f5imalusi mustreid teisel viisil \u00fcldistada\u00a0\u2013 lihtsa standardse teksti lause-lauselt kirjapanemisega ei ole seda v\u00f5imalik teha.<\/p>\n\n\n\n<p>Me ei saa arendada eraldi tehisarul p\u00f5hinevat \u00fchiskonda, nii et meil on \u00fchel pool teadus ja tehnoloogia ning teisel pool n-\u00f6\u00a0inimeseteadused ja kunstid. Tehisaru sunnib meid neid asju kokku viima, sest \u00fcldistuse jaoks, m\u00f5tlemise jaoks on meil tegelikult vaja ka kunstilisi vahendeid. Kus on laboratoorium, see kollektiivne aru, kus tekivad uued s\u00f5nad, uued keele v\u00f5imalused? Need on kunstid, ilukirjandus, luule, rahvaluule.<\/p>\n\n\n\n<p>Kui me teaduses p\u00fc\u00fcame t\u00e4henduste variatiivsust v\u00e4hendada, siis, vastupidi, elav suhtlus iseenda ja loodusega vajab t\u00e4hendust ja variatiivsust ehk kunsti. Ja sellep\u00e4rast ma \u00fctlengi, et \u00fclikoolis me ei peaks suurendama l\u00f5het humanitaar-, sotsiaal- jt inimeseteaduste ning tehnoloogia ja t\u00e4ppisteaduste vahel. Neid kokku tuues on meil olemas \u00fcks v\u00e4ga perspektiivne ja tugeva energiaga ressurss nii eesti keele ja kultuuri kui ka meie hariduse jaoks.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>See k\u00f5ik on \u00fclip\u00f5nev, aga muidugi v\u00e4ga riskantne ka. Mis v\u00f5iks olla k\u00f5ige suurem oht\u00a0\u2013 kus see viga v\u00f5iks sisse tulla?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Mugavus. K\u00f5ige suurem oht on mugavus; kui tundub, et me anname k\u00f5ik \u00fcle tehisarule ja meil on siis palju vaba aega, s\u00f5idame Dubaisse ja teeme midagi toredat.<\/p>\n\n\n\n<p>Siis me olemegi ainult tehisaru ripats.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kohtume emeriitprofessor Marju Lauristiniga enne tema 85.\u00a0s\u00fcnnip\u00e4eva, keset maailma poliitilisi torme, Venemaa-Ukraina s\u00f5da ja tehnoloogilist h\u00fcperrevolutsiooni, et arutleda, mida t\u00e4hendab tehisaru tulek maailma asjakorraldusele ja inimesele. Kas ujume v\u00f5i upume? Professor tuleb parasjagu \u00fcli\u00f5pilastele loengut andmast. V\u00f5tame tema v\u00e4ikeses kabinetis &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":784,"featured_media":740,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[5,34],"tags":[],"class_list":["post-792","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-inimesed","category-portree"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/792","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/784"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=792"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/792\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":851,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/792\/revisions\/851"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/740"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=792"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=792"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=792"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}