{"id":787,"date":"2025-04-11T01:13:00","date_gmt":"2025-04-10T22:13:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/?p=787"},"modified":"2025-06-06T03:54:19","modified_gmt":"2025-06-06T00:54:19","slug":"nihelemise-kiituseks","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/nihelemise-kiituseks\/","title":{"rendered":"Nihelemise kiituseks"},"content":{"rendered":"<p><strong>Istu sirgelt! \u00c4ra nihele! K\u00f5ht sisse! \u00d5lad taha! Rind ette! Selliseid k\u00e4sklusi on ilmselt k\u00f5ik kuulnud ning v\u00f5imalik, et paljud on neid ka ise \u00f6elnud.<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Kui neid soovitusi j\u00e4rjepidevalt j\u00e4rgida, kujuneb r\u00fcht, mida nimetatakse esteetiliseks, ilusaks, \u00f5igeks. Kas aga saame mingit kehahoiakut nimetada \u00f5igeks v\u00f5i valeks? Ja kuidas oma keha eest siis hoolt kanda, kui veedad suurema osa p\u00e4evast laua taga, ninapidi arvutis? Siinkohal \u00e4rgem unustagem ka asjaolu, et keha ja vaim on omavahel seotud.<\/p>\n\n\n\n<p>V\u00e4ga harva astub minu kabineti uksest sisse patsient, kelle puhul tekiks kohe m\u00f5te: \u201eVau, tal on ilus r\u00fcht!\u201c Pigem on inimeste r\u00fchis iseloomulikud ise\u00e4rasused: l\u00fclisamba rinnaosas keskmisest suurem kumerus, peahoid ettepoole v\u00f5i k\u00fcljele, \u00f5lad ees v\u00f5i erineva k\u00f5rgusega, alaselja ja vaagna asendi erip\u00e4rad jne. Enamikul inimestel on need k\u00f5rvalekalded normaalsed.<\/p>\n\n\n\n<p>P\u00fc\u00fcdleme k\u00fcll sporti ja harjutusi tehes kehapoolte v\u00f5rdsuse poole, aga tegelikkuses on selle saavutamine v\u00e4ga keeruline, kui mitte v\u00f5imatu. Ja see pole mingi probleem. Meditsiiniliselt on kehade erip\u00e4rade patoloogilisuse piirid seatud, kuid reaalsuses satuvad \u00fcle piiri v\u00e4ga v\u00e4hesed. Erip\u00e4rad on normaalsed. T\u00e4htis on funktsioon.<\/p>\n\n\n\n<p>Teeme v\u00e4ikese m\u00f5tteharjutuse. Milline see \u201e\u00f5ige r\u00fcht\u201c n\u00fc\u00fcd oligi? L\u00fckkame selja sirgemaks, \u00f5lad taha, rinna ette ning t\u00f5mbame k\u00f5hu sisse? Mis teeb sellise kehaasendi \u00f5igeks? Kindlasti on seda kaunis vaadata, sest sirge r\u00fcht viitab justkui heale tervisele ja sportlikkusele. Kui kaua aga suudame sellist kehahoiakut s\u00e4ilitada? Viis minutit? Pool tundi? Terve tund? Kogu t\u00f6\u00f6p\u00e4ev? Kas see oleks siis endiselt \u00f5ige ja tervislik?<\/p>\n\n\n\n<p>Olen patsientidelt seda korduvalt k\u00fcsinud. Hinnangud oma vastupidavusele varieeruvad suuresti, kuid keegi ei usu, et ta suudaks sellises asendis vastu pidada kogu p\u00e4eva. Miks? Sest inimese anatoomiline struktuur pole m\u00f5eldud \u00fche asendi v\u00e4ga pikaks hoidmiseks. Lihased, liigesed, k\u00f5hred, sidemed, k\u00f5\u00f5lused, n\u00e4rvid, l\u00fcmfi- ja veresooned vajavad regulaarset liigutamist.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Kehale on liikumist h\u00e4dasti tarvis<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Inimese keha liigub isegi magades. Me p\u00f6\u00f6rame k\u00fclge, kuid ei tee seda teadlikult, vaid l\u00e4bi une. Selleks sunnib meid keskn\u00e4rvis\u00fcsteem, mille \u00fclesanne on hoida keha elusana, tervena ning v\u00f5imalikult h\u00e4sti toimivana. Sundasendid aga seda ei v\u00f5imalda. Just \u2013 ka magades v\u00f5ime olla sundasendis.<\/p>\n\n\n\n<p>On vaid kaks juhtu, mil inimene ei muuda regulaarselt oma kehaasendit: kooma ja surm. M\u00f5lemal puhul on tegemist ajukahjustuse ning funktsionaalsuse puudumisega. Kui aga peaaju on t\u00f6\u00f6korras, on keha kogu aeg liikumises.<\/p>\n\n\n\n<figure data-wp-context='{\"imageId\":\"69dedef16a3bc\"}' data-wp-interactive=\"core\/image\" data-wp-key=\"69dedef16a3bc\" class=\"wp-block-image alignright size-large wp-lightbox-container\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1024\" height=\"683\" data-wp-class--hide=\"state.isContentHidden\" data-wp-class--show=\"state.isContentVisible\" data-wp-init=\"callbacks.setButtonStyles\" data-wp-on--click=\"actions.showLightbox\" data-wp-on--load=\"callbacks.setButtonStyles\" data-wp-on-window--resize=\"callbacks.setButtonStyles\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TERVE-VAIM-Kristjan-Mardo-harjutus-2-Jassu-Hertsmann-1024x683.jpeg\" alt=\"Fotol Kristjan Mardo venitusharjutust tegemas\" class=\"wp-image-714\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TERVE-VAIM-Kristjan-Mardo-harjutus-2-Jassu-Hertsmann-1024x683.jpeg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TERVE-VAIM-Kristjan-Mardo-harjutus-2-Jassu-Hertsmann-300x200.jpeg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TERVE-VAIM-Kristjan-Mardo-harjutus-2-Jassu-Hertsmann-768x512.jpeg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TERVE-VAIM-Kristjan-Mardo-harjutus-2-Jassu-Hertsmann-1536x1024.jpeg 1536w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TERVE-VAIM-Kristjan-Mardo-harjutus-2-Jassu-Hertsmann.jpeg 1600w\" sizes=\"auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px\"><button class=\"lightbox-trigger\" type=\"button\" aria-haspopup=\"dialog\" aria-label=\"Enlarge\" data-wp-init=\"callbacks.initTriggerButton\" data-wp-on--click=\"actions.showLightbox\" data-wp-style--right=\"state.imageButtonRight\" data-wp-style--top=\"state.imageButtonTop\">\n\t\t\t<svg xmlns=\"http:\/\/www.w3.org\/2000\/svg\" width=\"12\" height=\"12\" fill=\"none\" viewbox=\"0 0 12 12\">\n\t\t\t\t<path fill=\"#fff\" d=\"M2 0a2 2 0 0 0-2 2v2h1.5V2a.5.5 0 0 1 .5-.5h2V0H2Zm2 10.5H2a.5.5 0 0 1-.5-.5V8H0v2a2 2 0 0 0 2 2h2v-1.5ZM8 12v-1.5h2a.5.5 0 0 0 .5-.5V8H12v2a2 2 0 0 1-2 2H8Zm2-12a2 2 0 0 1 2 2v2h-1.5V2a.5.5 0 0 0-.5-.5H8V0h2Z\"><\/path>\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button><figcaption class=\"wp-element-caption\">L\u00fclisamba p\u00f6\u00f6re k\u00e4te abiga on t\u00f5hus viis venitada alaselja- ja tuharalihaseid. Aita k\u00e4tega p\u00f5lvest ja tooli seljatoest kaasa, kuni tunned m\u00f5nusat venitust. Hinga rahulikult ja s\u00fcgavalt. Foto:\u00a0Jassu Hertsmann<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p>Ei tohiks \u00fcllatada, et t\u00f6\u00f6l sundasendis olles tekivad eri kehaosades lihaspinged ja v\u00e4simus. Mida t\u00e4psem k\u00e4eline t\u00f6\u00f6, seda rohkem on vaja keha paigalp\u00fcsimist. Hiire ja kuvari kasutamine on peenmotoorne k\u00e4e ja silma koordineeritud koost\u00f6\u00f6. Selleks, et teha arvutihiirega t\u00e4pseid liigutusi, peab \u00fclej\u00e4\u00e4nud keha olema pigem liikumatu.<\/p>\n\n\n\n<p>Kujutage ette olukorda, kus peate hiirega kl\u00f5psama ekraanil v\u00e4ikseid nuppe, kuid samal ajal olete sunnitud h\u00fcppama v\u00f5imlemispallil. Nuppude tabamine v\u00f5ib osutuda v\u00e4ga keeruliseks. T\u00e4pselt sama on lugemise, joonistamise ja kirjutamisega.<\/p>\n\n\n\n<p>Ka minu enda istumisasend seda teksti kirjutades on k\u00f5ike muud kui liikuv ja mitmek\u00fclgne. K\u00fc\u00fcrutan bussi istmel ning s\u00f5idan Leedu poole, ergonoomika ja tervislikud asendid j\u00e4id Eestisse. Keha peab ka bussis stabiliseeriva t\u00f6\u00f6ga hakkama saama. Ideaalne paigalp\u00fcsimine kaheksa tundi p\u00e4evas, nelik\u00fcmmend tundi n\u00e4dalas on aga \u00fcpris keeruline.<\/p>\n\n\n\n<blockquote class=\"wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow\">\n<p>On vaid kaks juhtu, mil inimene ei muuda regulaarselt oma kehaasendit: kooma ja surm.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n<p>J\u00e4relikult tuleb t\u00f6\u00f6l k\u00e4imine l\u00f5petada? T\u00f6\u00f6tamisest loobumine pole \u00fcldse lihtne \u00fclesanne, eriti keeruline on selle selgitamine \u00fclemusele. Seet\u00f5ttu on tarvis t\u00f6\u00f6p\u00e4eva sees liikuda, teha pause, kasutada v\u00f5imaluse korral seisulauda ning muid toredaid vidinaid ja ergonoomilisi vahendeid. Inimese keha vajab mitmek\u00fclgset liikumist ja vahelduvaid asendeid. Isegi loengus v\u00f5i t\u00f6\u00f6laua taga nihelemine aitab kehaasendit muuta!<\/p>\n\n\n\n<p>Olen oma patsientidelt kuulnud, et nad k\u00e4ivad t\u00f6\u00f6p\u00e4eva keskel j\u00f5usaalis. See v\u00f5imaldab t\u00f6\u00f6p\u00e4eva koormuse jagada kaheks v\u00f5rdseks osaks, pausi ajal korralikult liigutada, m\u00f5tteid korrastada ning seej\u00e4rel v\u00e4rskena j\u00e4tkata. \u00dclekoormuse oht on v\u00e4iksem ja keha toonus s\u00e4ilib. Paraku pole paljudel t\u00f6\u00f6tajatel selline paindlikkus v\u00f5imalik. Siis tulebki panustada pausidele, v\u00f5imlemisele ja asendimuutustele.<\/p>\n\n\n\n<p>Kuidas tuleks v\u00f5imelda? H\u00e4id harjutusi on v\u00e4ga palju ning nende valikul v\u00f5ib vahel t\u00e4itsa h\u00e4tta j\u00e4\u00e4da. Lihtsustamiseks olen jaganud inimese skeleti-lihass\u00fcsteemi kolme ossa, millest k\u00f5igil on palju \u00fclesandeid, kuid igal neist oma suur ja peamine eesm\u00e4rk. Need piirkonnad on jalad, kehat\u00fcvi ning \u00f5lav\u00f6\u00f6de koos abaluude ja k\u00e4tega.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Jalad tahavad koormust, kehat\u00fcvi toonust<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Alustame jalgadest. Inimese peamine liikumisviis on k\u00f5ndimine. Meie kehaehitus on kujunenud just selliseks, et saaksime kahel jalal k\u00f5ndida. Seega on jalgade peamine \u00fclesanne kanda keharaskust ning t\u00f5ugata meid maast lahti, et v\u00f5iksime liikuda.<\/p>\n\n\n\n<figure data-wp-context='{\"imageId\":\"69dedef16bb71\"}' data-wp-interactive=\"core\/image\" data-wp-key=\"69dedef16bb71\" class=\"wp-block-image alignleft size-large wp-lightbox-container\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1024\" height=\"683\" data-wp-class--hide=\"state.isContentHidden\" data-wp-class--show=\"state.isContentVisible\" data-wp-init=\"callbacks.setButtonStyles\" data-wp-on--click=\"actions.showLightbox\" data-wp-on--load=\"callbacks.setButtonStyles\" data-wp-on-window--resize=\"callbacks.setButtonStyles\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TERVE-VAIM-Kristjan-Mardo-harjutus-3-Jassu-Hertsmann-1024x683.jpeg\" alt=\"Fotol Kristjan Mardo venitusharjutust tegemas\" class=\"wp-image-713\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TERVE-VAIM-Kristjan-Mardo-harjutus-3-Jassu-Hertsmann-1024x683.jpeg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TERVE-VAIM-Kristjan-Mardo-harjutus-3-Jassu-Hertsmann-300x200.jpeg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TERVE-VAIM-Kristjan-Mardo-harjutus-3-Jassu-Hertsmann-768x512.jpeg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TERVE-VAIM-Kristjan-Mardo-harjutus-3-Jassu-Hertsmann-1536x1024.jpeg 1536w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TERVE-VAIM-Kristjan-Mardo-harjutus-3-Jassu-Hertsmann.jpeg 1600w\" sizes=\"auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px\"><button class=\"lightbox-trigger\" type=\"button\" aria-haspopup=\"dialog\" aria-label=\"Enlarge\" data-wp-init=\"callbacks.initTriggerButton\" data-wp-on--click=\"actions.showLightbox\" data-wp-style--right=\"state.imageButtonRight\" data-wp-style--top=\"state.imageButtonTop\">\n\t\t\t<svg xmlns=\"http:\/\/www.w3.org\/2000\/svg\" width=\"12\" height=\"12\" fill=\"none\" viewbox=\"0 0 12 12\">\n\t\t\t\t<path fill=\"#fff\" d=\"M2 0a2 2 0 0 0-2 2v2h1.5V2a.5.5 0 0 1 .5-.5h2V0H2Zm2 10.5H2a.5.5 0 0 1-.5-.5V8H0v2a2 2 0 0 0 2 2h2v-1.5ZM8 12v-1.5h2a.5.5 0 0 0 .5-.5V8H12v2a2 2 0 0 1-2 2H8Zm2-12a2 2 0 0 1 2 2v2h-1.5V2a.5.5 0 0 0-.5-.5H8V0h2Z\"><\/path>\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button><figcaption class=\"wp-element-caption\">Pikalt ja pidevalt istudes kipuvad puusapainutajad ja reiepealsed vahel kangeks j\u00e4\u00e4ma. Neid on v\u00f5imalik venitada ka istudes. Tunneta m\u00f5nusat venitust reiepealses ja puusa eesmises osas. Foto:\u00a0Jassu Hertsmann<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p>Jalalihased, liigesed, k\u00f5\u00f5lused, sidemed ning muud tugi- ja liikumiselundid vajavad piisavat koormust, et olla funktsionaalsed ja t\u00f6\u00f6korras. Kui t\u00f6\u00f6viisiks on aga istumine ning p\u00e4evane sammude arv on 3000\u20134000 v\u00f5i veelgi v\u00e4hem, ei ole jalgade koormus piisav. Tulemus on enamasti kehv lihastoonus ja vastupidavus, \u00fclekoormus ning sellest tulenevad pinged ja valud lihastes, k\u00f5\u00f5lustes, liigestes ja mujal.<\/p>\n\n\n\n<p>Iga p\u00e4ev on vaja k\u00f5ndida, soovitatav sammude arv p\u00e4evas v\u00f5iks olla 6000 ja 10\u00a0000 vahel. Samuti on aga vaja joosta, h\u00fcpata, ronida, k\u00fckitada, keksida jne \u2013 kehale meeldib variatiivsus. Piisav variatiivsus tagab vajaliku funktsionaalsuse.<\/p>\n\n\n\n<p>Kehat\u00fcve peamine \u00fclesanne on l\u00fclisamba stabiliseerimine ja kaitsmine: l\u00fclisamba sees asub seljaaju ning selle kahjustus oleks katastroof. Kehat\u00fcves toimub ka j\u00f5u \u00fclekanne \u00fcla- ja alakeha vahel. Stabilisatsiooni tagab heas toonuses lihaskorsett, milles on suur t\u00e4htsus k\u00f5hulihastel. Kui kehat\u00fcve lihased on treenitud ja hea toonusega, siis on nende vastupidavus koormusele parem ning seel\u00e4bi on ka l\u00fclisammas ja seljaaju paremini hoitud.<\/p>\n\n\n\n<blockquote class=\"wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow\">\n<p>Jalad vajavad keharaskust, kehat\u00fcvi stabilisatsiooni ja \u00f5lav\u00f6\u00f6de maksimaalset liikuvust. Valige endale sobiv trenn ja tehke algust!<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n<p>\u00d5lav\u00f6\u00f6tme p\u00f5hit\u00f6\u00f6 on tagada maksimaalne liikuvus. \u00d5laliigese kompleks koos rangluu kahe liigese ning abaluu ja rinnakorvi liigesega on inimese keha k\u00f5ige liikuvam osa. \u00d5laliiges ise on olemuselt ebastabiilne ning amplituud \u00f5laliigesest koos abaluuga v\u00e4ga suur. Liikuvust aga v\u00f5imaldavad lihased, mis peavad maksimaalses ulatuses pingutades l\u00fchenema ja pikenema. Sellist funktsionaalsust need lihased \u00f5lav\u00f6\u00f6tmes, \u00fcmber \u00f5laliigese ning abaluu ka vajavad.<\/p>\n\n\n\n<p>Kui suurt liikumisamplituudi n\u00f5uab meilt tavap\u00e4rane t\u00f6\u00f6p\u00e4ev, kui me ei k\u00e4i trennis? Enamiku toimetusi teeme rindkere ees, kus asuvad klaviatuur, s\u00f6\u00f6gilaud, autorool jms, ning selleks kasutame \u00f5laliigeste liikuvusest v\u00e4ga v\u00e4ikest osa. \u00d5lav\u00f6\u00f6tme lihased, mis vajavad heaks toimimiseks amplituudiga liikumist, kipuvad muutuma d\u00fcsfunktsionaalseks ning saavad kergesti \u00fclekoormuse.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Kuidas ennast targalt liigutada?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Niisiis, meie jalad vajavad keharaskust, kehat\u00fcvi stabilisatsiooni ja \u00f5lav\u00f6\u00f6de maksimaalset liikuvust. Milline treening annab tervise m\u00f5istes nendest kolmest meile kolm punkti? K\u00f5ndimine tagab jalgadele keharaskuse, kuid stabiliseeriv t\u00f6\u00f6 kehat\u00fcves on selle ajal pigem v\u00e4hene ning \u00f5lav\u00f6\u00f6tme liikuvus ebapiisav, sest k\u00e4ed on k\u00fclgedel, mitte ei k\u00e4i suure amplituudiga \u00fcle pea. Rattas\u00f5idul on \u00f5lav\u00f6\u00f6de lausa sundasendis ning jalalihased ei saa piisavalt keharaskust. Pisut ehmatav, et kaks k\u00f5ige populaarsemat ja lihtsamat liikumisviisi ei tundugi enam nii tervislikud!<\/p>\n\n\n\n<p>Leidub muidugi erandeid, mil jalgadel t\u00f6\u00f6tav inimene saab t\u00f6\u00f6p\u00e4evaga 12\u00a0000 sammu t\u00e4is. Tema treening v\u00f5iks olla k\u00f5ike muud kui jalgadel. Sellisel juhul sobib v\u00e4ga h\u00e4sti n\u00e4iteks ujumine v\u00f5i muu basseinitrenn, mingil m\u00e4\u00e4ral ka jalgrattas\u00f5it.<\/p>\n\n\n\n<p>Kui inimesel on aga istuv t\u00f6\u00f6, on universaalselt head treeningud j\u00f5usaali- ja r\u00fchmatreeningud, crossfit, palli- ja reketim\u00e4ngud \u2013 eriti hea oleks rannavolle. Peamine, et treeningu viis erineks t\u00f6\u00f6tamise viisist ning eri kehaosad saaksid v\u00f5imalikult mitmek\u00fclgselt l\u00e4bi liigutatud.<\/p>\n\n\n\n<p>Valige endale sobiv trenn ja tehke algust! Laua taga istudes aga \u00e4rge unustage niheleda.<\/p>\n\n\n\n<figure data-wp-context='{\"imageId\":\"69dedef16c49e\"}' data-wp-interactive=\"core\/image\" data-wp-key=\"69dedef16c49e\" class=\"wp-block-image size-large wp-lightbox-container\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1024\" height=\"683\" data-wp-class--hide=\"state.isContentHidden\" data-wp-class--show=\"state.isContentVisible\" data-wp-init=\"callbacks.setButtonStyles\" data-wp-on--click=\"actions.showLightbox\" data-wp-on--load=\"callbacks.setButtonStyles\" data-wp-on-window--resize=\"callbacks.setButtonStyles\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TERVE-VAIM-Kristjan-Mardo-harjutus-1-Jassu-Hertsmann-1024x683.jpeg\" alt=\"Fotol Kristjan Mardo venitusharjutust tegemas\" class=\"wp-image-715\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TERVE-VAIM-Kristjan-Mardo-harjutus-1-Jassu-Hertsmann-1024x683.jpeg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TERVE-VAIM-Kristjan-Mardo-harjutus-1-Jassu-Hertsmann-300x200.jpeg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TERVE-VAIM-Kristjan-Mardo-harjutus-1-Jassu-Hertsmann-768x512.jpeg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TERVE-VAIM-Kristjan-Mardo-harjutus-1-Jassu-Hertsmann-1536x1024.jpeg 1536w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TERVE-VAIM-Kristjan-Mardo-harjutus-1-Jassu-Hertsmann.jpeg 1600w\" sizes=\"auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px\"><button class=\"lightbox-trigger\" type=\"button\" aria-haspopup=\"dialog\" aria-label=\"Enlarge\" data-wp-init=\"callbacks.initTriggerButton\" data-wp-on--click=\"actions.showLightbox\" data-wp-style--right=\"state.imageButtonRight\" data-wp-style--top=\"state.imageButtonTop\">\n\t\t\t<svg xmlns=\"http:\/\/www.w3.org\/2000\/svg\" width=\"12\" height=\"12\" fill=\"none\" viewbox=\"0 0 12 12\">\n\t\t\t\t<path fill=\"#fff\" d=\"M2 0a2 2 0 0 0-2 2v2h1.5V2a.5.5 0 0 1 .5-.5h2V0H2Zm2 10.5H2a.5.5 0 0 1-.5-.5V8H0v2a2 2 0 0 0 2 2h2v-1.5ZM8 12v-1.5h2a.5.5 0 0 0 .5-.5V8H12v2a2 2 0 0 1-2 2H8Zm2-12a2 2 0 0 1 2 2v2h-1.5V2a.5.5 0 0 0-.5-.5H8V0h2Z\"><\/path>\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button><figcaption class=\"wp-element-caption\">Istudes on v\u00f5imalik ka trenni teha. Selleks on vaja ainult v\u00e4ikest kummilinti. Jalgu saab t\u00f5sta, laiali ja risti, ette ja taha viia. Kasuta oma teadmisi ja fantaasiat! Foto:\u00a0Jassu Hertsmann<\/figcaption><\/figure>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Istu sirgelt! \u00c4ra nihele! K\u00f5ht sisse! \u00d5lad taha! Rind ette! Selliseid k\u00e4sklusi on ilmselt k\u00f5ik kuulnud ning v\u00f5imalik, et paljud on neid ka ise \u00f6elnud. Kui neid soovitusi j\u00e4rjepidevalt j\u00e4rgida, kujuneb r\u00fcht, mida nimetatakse esteetiliseks, ilusaks, \u00f5igeks. Kas aga saame &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":784,"featured_media":712,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[3,18],"tags":[],"class_list":["post-787","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-aktuaalne","category-terve-vaim"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/787","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/784"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=787"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/787\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":813,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/787\/revisions\/813"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/712"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=787"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=787"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=787"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}