{"id":757,"date":"2025-04-11T01:11:00","date_gmt":"2025-04-10T22:11:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/?p=757"},"modified":"2025-04-10T16:48:45","modified_gmt":"2025-04-10T13:48:45","slug":"elusorganism-ja-masin-mille-poolest-nad-erinevad","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/elusorganism-ja-masin-mille-poolest-nad-erinevad\/","title":{"rendered":"Elusorganism ja masin \u2013 mille poolest nad erinevad?"},"content":{"rendered":"<p><strong>Inimestena meeldib meile asju defineerida ja raamistada\u00a0\u2013 selleta ei oska me nende olemust seletada. Kui suudame asjaolu, n\u00e4htust, olukorda, probleemi v\u00f5i toimingut seletada nii, et k\u00f5ik seda m\u00f5istavad ja sellest \u00fchtemoodi aru saavad, on seda lihtsam uurida ning ka j\u00e4reldusi teha. Niisiis, kuidas defineerida tehisaru?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Kui me ei oska mingit asjaolu seletada ega vastata k\u00fcsimusele \u201eMiks?\u201c, on kaks v\u00f5imalust: kas l\u00f5petame arutelu, j\u00e4reldades, et \u201esee lihtsalt on nii\u201c, v\u00f5i p\u00fc\u00fcame leida viisi, kuidas uuritavat katsete, vaatluste v\u00f5i muude meetodite abil selgitada.<\/p>\n\n\n\n<p>Esimene j\u00e4reldus v\u00f5ib kergesti tekkida siis, kui k\u00fcsime, miks on universum piiritu v\u00f5i miks tekkis elu. Usun, et inimese m\u00f5istus ei ole v\u00f5imeline nii suuri k\u00fcsimusi hoomama, mist\u00f5ttu m\u00f5ned keerds\u00f5lmed j\u00e4\u00e4vadki lahti harutamata. Teisalt oleme inimkonnana piisavalt v\u00f5imekad, et leida paljudele k\u00fcsimustele vastused eksperimentide abiga. Siinses kirjutises k\u00e4sitlengi sedalaadi k\u00fcsimusi: mille poolest erinevad elusorganism ja masin? Millised on nende erinevused? Miks muutub piir elusorganismi ja masina vahel aina h\u00e4gusamaks?<\/p>\n\n\n\n<p>Definitsioon aitab kirjeldada uuritava objekti tunnuseid ning paigutada need kindlate seaduste alusel raamistikku, et suudaksime asjaolusid m\u00f5ista.<\/p>\n\n\n\n<p>21.\u00a0sajandil on meil olemas tehisaru, mis on v\u00f5imeline kogemusest \u00f5ppima ja uute tingimustega kohanema ning millel on keeruline sisemine organiseeritus\u00a0\u2013 niisiis v\u00f5ib sellel leida piisavalt paralleele elusorganismiga.<\/p>\n\n\n\n<blockquote class=\"wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow\">\n<p>Masinal on sisse- ja v\u00e4ljal\u00fclitusnupp, mis tuleneb selle sisemisest \u00fclesehitusest. Inimesel sellist nuppu ei ole.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n<p>K\u00f5ige elementaarsemal tasandil on nii organismid kui ka masinad piiratud f\u00fc\u00fcsilised s\u00fcsteemid, mis toimivad koosk\u00f5las loodusseadustega. M\u00f5lemad kasutavad v\u00f5i muundavad energiat, et muuta osa sellest t\u00f6\u00f6ks. M\u00f5lemad on hierarhiliselt \u00fcles ehitatud ja sisemiselt diferentseeritud, kuna organismi ja masina iga osa on tervikust erinev struktuur\u00a0\u2013 erinevalt n\u00e4iteks kivist. Seet\u00f5ttu \u00f6eldakse, et nii mis tahes organismi kui ka masinat saab kujutada omavahel interakteeruvate osade vaheliste p\u00f5hjuslike suhete kaudu.<\/p>\n\n\n\n<p>Pealegi on nii organismid kui ka masinad organiseeritud nii, et nad tegutsevad koosk\u00f5lastatult teatud eesm\u00e4rkide saavutamiseks. J\u00e4relikult saab m\u00f5lemat iseloomustada teleoloogilise v\u00f5i funktsionaalse terminiga. Kas see aga t\u00e4hendab, et elusorganism ja masin on sarnased?<\/p>\n\n\n\n<p>L\u00fchidalt \u00f6eldes: ei t\u00e4henda. Masin on ikkagi inimlooming, millel on kellegi programmeeritud eesm\u00e4rk. Sellest hoolimata arutletakse, mille poolest v\u00f5ivad inimene ja masin sarnaneda. Miks see nii on?<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Inimm\u00f5te ja teadusterminid<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Meie arusaama masinatest ja tehisarust kujundavad paljuski t\u00e4nap\u00e4evased meediakanalid, eriti filmid ja teleseriaalid. Sageli kujutatakse masinate arengut d\u00fcstoopilises v\u00f5tmes: nutikad robotid v\u00f5tavad inimkonna \u00fcle kontrolli v\u00f5i p\u00f5hjustavad ulatuslikke katastroofe. Sellised narratiivid loovad hirmu ja ekslikke ettekujutusi, et masinate areng on paratamatult ohtlik ja inimkonna vastu suunatud.<\/p>\n\n\n\n<p>Tegelikkuses on tehnoloogia arengustsenaariumid palju n\u00fcansirikkamad\u00a0\u2013 masinad ja tehisaru on loodud inimeste elu lihtsustamiseks, mitte h\u00e4vitamiseks. Ainult negatiivsetele ja \u00e4\u00e4rmuslikele stsenaariumidele keskendudes v\u00f5ime alahinnata tehisaru positiivseid v\u00f5imalusi, mis ulatuvad meditsiinist ja haridusest igap\u00e4evaelu mugavusteni.<\/p>\n\n\n\n<p>Bioloogia ja masina\u00f5petuse terminid on ajast aega olnud l\u00e4bi p\u00f5imunud: s\u00f5nad mehhanism, masinad, programm, disain, kontroll, tagasiside, regulatsioon, l\u00fcliti, sisend, v\u00e4ljund, t\u00f5husus jne on kasutuses m\u00f5lema puhul. Sellised \u00fctlused nagu \u201erakk kui masin\u201c v\u00f5i \u201emitokonder on raku j\u00f5ujaam\u201c on otseses v\u00f5rdluses masinateadusega, mist\u00f5ttu v\u00f5ib tekkida arusaam, et elusorganism ongi masin.<\/p>\n\n\n\n<p>\u00dchelt poolt on arusaadav, et bioloogilist uurimisobjekti\u00a0\u2013 rakku, mitokondrit\u00a0\u2013 on lihtsam m\u00f5ista, kui k\u00f5rvutame seda masinaga, millel on kindel siht ja piiratud ressursid. Kuid tegelikkuses pole see nii lihtne, elusorganism on palju komplekssem.<\/p>\n\n\n\n<p>Seda keerulisust demonstreerib h\u00e4sti Kanti emergentsuse printsiip, mille kohaselt ei saa madalama eluvormi defineerimisega \u00e4ra seletada k\u00f5rgemat eluvormi. Me v\u00f5ime teada k\u00f5ike DNA-st, aga see ei selgita meile organiseeritust raku tasemel. Samas on programmi koodi j\u00e4rgi v\u00f5imalik kirjeldada, kuidas ja millistel tingimustel masin t\u00f6\u00f6tab.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Eesm\u00e4rgip\u00e4rane k\u00e4itumine<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Tehisaru, mis on v\u00f5imeline \u00f5ppima ja selle p\u00f5hjal oma tegevusk\u00e4iku muutma, teeb seda ikkagi v\u00e4lise suunamise abil\u00a0\u2013 olgu siis n\u00e4iteks omal k\u00e4el sihtm\u00e4rki otsiv rakett, mis muudab jooksvalt trajektoori, v\u00f5i radiaator, mis hoiab termostaadi n\u00e4idu j\u00e4rgi toatemperatuuri. M\u00f5lemal on olemas andur, mis juhib masina toimimist, pidades silmas konkreetset \u00fclesannet.<\/p>\n\n\n\n<p>Kui k\u00e4sitleda elusorganismi, mille eesm\u00e4rk on paljuneda, tuleb v\u00e4lja hulk sarnasusi. Nii masinal kui ka elusorganismil on olemas kindel siht ja vastavalt sellele kindlaks m\u00e4\u00e4ratud tegevusviis. Siin aga tuleb m\u00e4ngu s\u00fcsteemne erinevus.<\/p>\n\n\n\n<p>Nimelt on masinal sisse- ja v\u00e4ljal\u00fclitusnupp, mis tuleneb selle sisemisest \u00fclesehitusest. Elusorganismil sellist nuppu ei ole.<\/p>\n\n\n\n<p>Sisemine \u00fclesehitus ongi masina ja elusorganismi erinevus. Masin hakkab t\u00f6\u00f6le alles siis, kui see on l\u00f5plikult ja korrektselt kokku pandud. Tal puudub isemajandav organisatsioon. Masinat, mis ei t\u00f6\u00f6ta nii, nagu peaks, loetakse defektseks.<\/p>\n\n\n\n<p>Elusorganismid seevastu toimivad oma reeglite j\u00e4rgi. Neil on v\u00f5imekus oma \u00fclesehitusest tulenevaid vigu ise korrigeerida, sest vastasel juhul lakkavad nad olemast.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>M\u00f5te ja elu<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Masina ja elusorganismi erinevus ei seisne vaid nende f\u00fc\u00fcsilises ehituses v\u00f5i autonoomias, vaid ka m\u00f5tte, vaimu v\u00f5i hinge olemasolus, mis ei taandu pelgalt mehhanistlikele teguritele.<\/p>\n\n\n\n<p>Ren\u00e9 Descartes pidas loomi keerukateks masinateks, arvates, et nende k\u00e4itumist saab seletada vaid mehaaniliste seadusp\u00e4radega, samas kui inimeste m\u00f5tlemine ja eneseteadvus tulenevad tema meelest immateriaalsest hingest\u00a0\u2013 <em>cogito, ergo sum<\/em>.<\/p>\n\n\n\n<blockquote class=\"wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow\">\n<p>Masinad t\u00f6\u00f6tlevad andmeid ja teevad prognoose inimeste seatud piirides, kuid elu on v\u00f5imeline looma uusi ja ootamatuid v\u00f5imalusi v\u00e4ljaspool raame.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n<p>N\u00fc\u00fcdisaegsete seisukohtade j\u00e4rgi ei ole elusorganismid, ei loomad ega ka inimesed, taandatavad pelgalt biokeemilistele ja f\u00fc\u00fcsikalistele protsessidele. Teadvus, subjektiivne kogemus ja m\u00f5tlemine viitavad millelegi, mida ei saa t\u00e4ielikult seletada molekulide ja neuronite toimemehhanismide kaudu. Masin v\u00f5ib k\u00fcll simuleerida intelligentsust ja isegi empaatiat, kuid sel pole sisemist eneseteadvust ega iseseisvat vaimu, mis suunaks selle olemust.<\/p>\n\n\n\n<p>Seega v\u00f5ib v\u00e4ita, et elu ja teadvus on midagi enamat kui lihtsalt keerukas mehaaniline s\u00fcsteem\u00a0\u2013 need viitavad s\u00fcgavamale reaalsuse tasandile, mida ei saa t\u00e4ielikult kirjeldada mehhanitsistliku maailmapildi kaudu.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Piirid ja juhuslikkus<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Masina ja elusorganismi \u00fcks funda\u00admentaalsemaid erinevusi peitub nende p\u00e4ritolus: masinad on inimeste loodud eesm\u00e4rgip\u00e4rased konstruktsioonid, ent elu on arenenud evolutsioonilises protsessis.<\/p>\n\n\n\n<p>Selle erinevuse \u00fcks n\u00e4ide on DNA ja programmeerimiskoodi vahe. Kuigi DNA-d saab muuta, on selle muutmise piirid seatud bioloogiliste reeglite poolt: k\u00e4rbest v\u00f5ib geneetiliselt muundada, kuid ta j\u00e4\u00e4b siiski k\u00e4rbseks. Kui aga muuta programmi koodi, v\u00f5ib tulemuseks olla t\u00e4iesti erineva funktsiooniga masin v\u00f5i tarkvara.<\/p>\n\n\n\n<p>Niisiis tekivad elusorganismid juhuslikkuse ja loodusliku valiku kaudu, masinad ei saa aga tekkida muudmoodi kui inimk\u00e4e abil.<\/p>\n\n\n\n<p>Masinate maailmas saab programmeerida mudeleid, mis ennustavad tulevikus\u00fcndmuste t\u00f5en\u00e4osust, n\u00e4iteks teevad ilmastikuprognoose v\u00f5i anal\u00fc\u00fcsivad finantsturgu. Sellised mudelid p\u00f5hinevad varasematel andmetel ja mustrite tuvastamisel, kuid nad peavad arvestama ka juhuslikkusega.<\/p>\n\n\n\n<p>N\u00e4iteks Monte Carlo simulatsioonid (matemaatiline tehnika, mis ennustab ebakindla s\u00fcndmuse v\u00f5imalikke tulemusi) kasutavad statistilisi meetodeid v\u00f5imalike tulevikustsenaariumide hindamiseks ja s\u00fcva\u00f5ppemudelid suudavad \u00f5ppida keerulisi mustreid, ent need ei suuda t\u00e4ielikult ette n\u00e4ha juhuslikke, kaootilisi s\u00fcndmusi. See peegeldab fundamentaalset erinevust: masinad t\u00f6\u00f6tlevad andmeid ja teevad prognoose inimeste seatud piirides, kuid elu on v\u00f5imeline looma uusi ja ootamatuid v\u00f5imalusi v\u00e4ljaspool mehhanistlikult m\u00e4\u00e4ratud raame.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>S\u00fcmbiootiline tulevik<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Masinate arenedes areneb ka teadus, mist\u00f5ttu saame vastuseid neilegi k\u00fcsimustele, mida me ei ole seni veel v\u00e4lja m\u00f5elnud. Nii masinateaduses kui ka bioloogias saadud teadmised aitavad teineteise arengule kaasa.<\/p>\n\n\n\n<p>N\u00e4iteks annavad suurema resolutsiooniga mikroskoobid v\u00f5imaluse rakulisi protsesse paremini kaardistada. Bioloogiliste materjalide ja nende toimemehhanismide \u00e4rakasutamine loob v\u00f5imalusi uute masinate tekkeks.<\/p>\n\n\n\n<p>Hetk, mil suudame tekitada bios\u00fcnteesi kaudu tehiselu, v\u00f5ib aga olla see punkt, kus masina ja elusorganismi erinevuste defineerimine l\u00e4heb keerulisemaks ning piiritletud mustvalge ala muutub halliks.<\/p>\n\n\n\n<p>Suures pildis on masinal ja elusorganismil lihtne vahet teha: n\u00e4iteks evolutsioon vs. inimtekkelisus, teadvus vs. simulatsioon. Nende erinevuste t\u00e4pne m\u00e4\u00e4ratlemine aga osutub \u00fcllatavalt keeruliseks. Iga argumendi vastu on v\u00f5imalik leida erand v\u00f5i alternatiivne t\u00f5lgendus, mis s\u00f5ltub vaatenurgast.<\/p>\n\n\n\n<p>See raskus illustreeribki ideed, et olenemata sellest, kui s\u00fcgavale detailidesse me laskume, ei tohi me kaotada suurt pilti. M\u00f5nikord aitab just tervikvaade meil keerukaid ja mitmetahulisi n\u00e4htusi paremini m\u00f5ista.<\/p>\n\n\n\n<hr class=\"wp-block-separator has-alpha-channel-opacity\">\n\n\n\n<p><strong>Kasutatud allikad<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p><strong>D. J.\u00a0Nicholson,<\/strong> Organisms \u2260 Machines. \u2013 Studies in History and Philosophy of Biological and Biomedical Sciences, 44 (4), Part B, December 2013, lk 669\u2013678; DOI: 10.1016\/j.shpsc.2013.05.014.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>J. Bongard, M. Levin,<\/strong> Living Things Are Not (20th Century) Machines: Updating Mechanism Metaphors in Light of the Modern Science of Machine Behavior. \u2013 Frontiers in Ecology and Evolution, 9, 2021; DOI: 10.3389\/fevo.2021.650726.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>M. R. Ebrahimkhani, M. Levin,<\/strong> Synthetic living machines: A new window on life. \u2013\u00a0iScience, 24 (5), May, 2021; DOI: 10.1016\/j.isci.2021.102505.<\/p>\n\n\n\n<p><a href=\"http:\/\/cliffsnotes.com\/cliffsnotes\/subjects\/literature\/can-you-explain-cartesian-dualism-and-how-descartes-philosophical-endeavors-led-him-to-dualism\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">Can you explain Cartesian Dualism and how Descartes\u2019 philosophical endeavors led him to dualism?<\/a> \u2013 Cliff\u2019s Notes.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Inimestena meeldib meile asju defineerida ja raamistada\u00a0\u2013 selleta ei oska me nende olemust seletada. Kui suudame asjaolu, n\u00e4htust, olukorda, probleemi v\u00f5i toimingut seletada nii, et k\u00f5ik seda m\u00f5istavad ja sellest \u00fchtemoodi aru saavad, on seda lihtsam uurida ning ka j\u00e4reldusi &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":784,"featured_media":732,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[4,20],"tags":[],"class_list":["post-757","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-arvamus","category-essee"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/757","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/784"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=757"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/757\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":836,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/757\/revisions\/836"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/732"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=757"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=757"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=757"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}