{"id":744,"date":"2025-04-11T01:15:00","date_gmt":"2025-04-10T22:15:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/?p=744"},"modified":"2025-04-10T11:47:57","modified_gmt":"2025-04-10T08:47:57","slug":"uliopilasteatri-noored-tuhnivad-inimhinges","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/uliopilasteatri-noored-tuhnivad-inimhinges\/","title":{"rendered":"\u00dcli\u00f5pilasteatri noored tuhnivad inimhinges"},"content":{"rendered":"

Mullu oma 25.\u00a0s\u00fcnnip\u00e4eva t\u00e4histanud Tartu \u00dcli\u00f5pilasteatri trepikoda l\u00f5hnab nagu \u00fcks \u00f5ige Tartu koridor. On see end seintes laiali ajanud seeneniidistiku v\u00f5i \u00fclikooli keemialaborites disainitud pesuaine aroom?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Kalevi t\u00e4naval, kunagise S\u00f5bra maja, n\u00fc\u00fcdse Tartu \u00dcli\u00f5pilasmaja ruumides on hulkunud rida kuulsusi: n\u00e4iteks hoone rajaja, Poola aadlik Jossif Zmigrodski, Vanemuise n\u00e4itetrupp, Tartu t\u00e4htsamaid linnakodanikke \u00fchendava ajaviiteklubi Ressource\u2019i Selts liikmed, Eri Klas ja jazz<\/em>-orkester Harvlek, ansambel Rajacas ja Eesti popmuusika paremik. K\u00fcmmekond aastat on seal tegutsenud Tartu \u00dcli\u00f5pilasteater\u00a0\u2013 linna tudengeid \u00fchendav \u00fcha enam musta kasti t\u00fc\u00fcpi eksperimentaalteater.<\/p>\n\n\n\n

Laval ja t\u00e4naval<\/strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n

K\u00e4imasoleval hooajal on publiku ette j\u00f5udnud \u00fcli\u00f5pilasteatri kaks uut lavastust: Odessas kasvanud Kornei T\u0161ukovski \u201eDr. Valuson\u201c ja kuulsa Poola n\u00e4itekirjaniku S\u0142awomir Mro\u017ceki \u201eStrip-tease\u201c, mis m\u00f5lemad sorivad inimhinge tumedates koridorides.<\/p>\n\n\n\n

Juba teatri asutaja ja pikaaegse juhi Kalev Kudu aegadel k\u00f5nniti S\u0142awomir Mro\u017ceki radadel. See v\u00f5imaldab j\u00e4reldada, et m\u00f5ningane Poola m\u00f5ju on Kalevi t\u00e4naval s\u00e4ilinud t\u00e4nase p\u00e4evani.<\/p>\n\n\n\n

\u201eS\u00f5da. Ei tea, kellele v\u00f5i milleks, ainus, mis on kindel, s\u00f5da on kestnud kaua. Grupp s\u00f5dureid on leidnud peavarju rinde l\u00e4hedal purukspommitatud lastehaiglas. Kesk s\u00f5ja vormitud p\u00fcssikandjaid valitseb k\u00fclm ja n\u00e4lg, hirm ja igavus. Haiglarusudest leitakse m\u00e4nguasju, arstiriistu, muusikainstrumente, kui kellelegi meenub lapsep\u00f5lvest muusikaline etendus. Lugu, kus maailm jaguneb valguseks ja pimeduseks, inimesed aga headeks ja kurjadeks,\u201c k\u00f5lab lavastuse \u201eDr. Valuson\u201c tutvustus. Mis teha, elame karmil ajal!<\/p>\n\n\n\n

L\u00f5puks oma lavastajadeb\u00fc\u00fcdi teinud pikaaegne \u00fcli\u00f5pilasteatri liige ja noortestuudio juhendaja Peeter Piiri l\u00e4htub oma s\u00f5nul nii T\u0161ukovski teosest \u201eImepuu\u201c Ellen Niidu ja Jaan Krossi t\u00f5lkes kui ka tuntud multifilmi \u201eDoktor Aibolit\u201c esteetikast, mis on \u00fcmber t\u00f5lgitud teatrikeelde.<\/p>\n\n\n\n

\u201eMulle meeldib teatrit teha. See on minu enesev\u00e4ljendus. Tavaline ettekujutus on, et \u00fclikool on lihtsalt \u00f5ppimise koht. Minu jaoks on alma mater<\/em> pigem kultuuriline keskkond, kuhu sobib h\u00e4sti ka \u00fcli\u00f5pilasteater, kus uurida ja katsetada erinevaid \u00fclikoolis omandatud ideid,\u201c vestab Piiri, kes on teatriga seotud olnud alates 2001.\u00a0aastast.<\/p>\n\n\n\n

Tema enda tuntuimaks rolliks peetakse Huckleberry Finni isa \u00fcli\u00f5pilasteatri 2006. aasta lavastuses \u201eHuck Finni lugu. Seiklused v\u00f5luj\u00f5el\u201c.<\/p>\n\n\n\n

\u201e\u201eDr. Valusoni\u201c v\u00e4ljatoomine oli keeruline kas v\u00f5i seet\u00f5ttu, et kogu n\u00e4itetrupp ei saanud tihti korraga proovis kohal olla,\u201c lisab Piiri.<\/p>\n\n\n\n

Teatriteaduse \u00fcli\u00f5pilane Rudo Verner Vallner, kes lavastab sel hooajal \u201eStrip-tease\u2019i\u201c, ei taha oma lavastuse k\u00f5iki tahke avada. \u201eMinu jaoks on tuntud n\u00e4idendi lavaletoomine esmakordne,\u201c \u00fctleb Vallner. Teda aitavad mentorina Helena K\u00e4bin ja valgustuse alal Enor Niinem\u00e4gi.<\/p>\n\n\n\n

Neile kahele lavateosele lisaks tuleb suvel t\u00e4navateatri projekt, mis h\u00f5lmab klounaadi, osalus- ja liikumisteatrit, neljanda seina\u00a0\u2013 publiku ja n\u00e4itlejate vahelise m\u00f5ttelise piiri\u00a0\u2013 l\u00f5hkumist ning muid elemente vanast ja uuest teatrikeelest.<\/p>\n\n\n\n

Milleks seda k\u00f5ike aga vaja on? Milleks meile \u00fcli\u00f5pilasteater? See annab v\u00f5imaluse tegeleda eneseotsinguga, aitab vastata k\u00fcsimusele, mida oma eluga \u00fcldse peale hakata.<\/p>\n\n\n\n

\u00dcli\u00f5pilasteater on elumuutja<\/strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n

18-aastane noor soovib saada semiootikuks, aga aasta hiljem k\u00fcsib ta endalt, kas semiootik paneb ka hommikul vorsti leivale ja mida ta t\u00f6\u00f6turul oma erialaga tegema hakkaks. Ja ta l\u00e4heb \u00f5ppima hoopis ps\u00fchholoogiat, ajakirjandust v\u00f5i seab sammud lavakunstikateedrisse.<\/p>\n\n\n\n

\u201eMe v\u00f5tame igal aastal truppi vastu kuni kuus uusliiget. Neist ei pea saama n\u00e4itlejad, aga see v\u00f5ib juhtuda! K\u00e4tt saab proovida ka lavatehniku, kost\u00fc\u00fcmikujundaja, projektikirjutajana. Igasuguseid imelikke asju saab proovida ja sellep\u00e4rast ongi \u00e4ge,\u201c kirjeldab teatrijuht Kelly Kittus, kes ise liitus teatriga 19-aastaselt.<\/p>\n\n\n\n

\n

\u00dcli\u00f5pilasteater annab v\u00f5imaluse tegeleda eneseotsinguga, see aitab tudengitel vastata k\u00fcsimusele, mida oma eluga \u00fcldse peale hakata.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

\u201eSee muutis minu elu. Vahepeal k\u00e4isin \u00e4ra ja n\u00fc\u00fcd anti mulle v\u00f5imalus \u00fcli\u00f5pilasteatrit juhtida. See on tagasiandmise aeg. \u00dcli\u00f5pilasteatris pole me selleks, et saada kuulsaks. Oleme siin, et s\u00fc\u00fcvida inimhinge. Kuid ka see pole halb, kui noor inimene leiab \u00fclikoolis oma t\u00f5elise kutsumuse,\u201c arutleb Kittus.<\/p>\n\n\n\n

\u00dcli\u00f5pilasteatri vilistlaste seas edulugusid jagub. \u201ePadjaklubist\u201c tuntuks saanud Kertu Moppel j\u00e4ttis enne seda \u00fclikoolis pooleli maalikunsti eriala ning l\u00f5petas hoopis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli 24.\u00a0lennu. Karl Laumets, kes alustas eneseotsinguid keemiatudengina, on n\u00fc\u00fcd tunnustatud lavastaja.<\/p>\n\n\n\n

Vallo Toomla \u00f5ppis teoloogiat ning seej\u00e4rel l\u00e4ks Tallinna \u00dclikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituuti\u00a0re\u017eiss\u00f6\u00f6riks \u00f5ppima. Tema tuntuimad teosed on m\u00e4ngufilm \u201eTeesklejad\u201c ja dokumentaalfilm \u201eMarju Lepaj\u00f5e. P\u00e4evade s\u00f5nad\u201c. Ago Soots \u00f5ppis Tartus m\u00f5nda aega maaehitust, aga siis l\u00f5petas lavaka 23.\u00a0lennu ja t\u00f6\u00f6tab n\u00fc\u00fcd VAT Teatris.<\/p>\n\n\n\n

\u00dcli\u00f5pilasteatrist on l\u00e4bi k\u00e4inud ka pool teatrist Must Kast, sealhulgas endine teoloogia\u00fcli\u00f5pilane Karl Edgar Tammi.<\/p>\n\n\n\n

Praegu Viljandi kultuuriakadeemias muusikaproduktsiooni \u00f5ppiv Oskar Piik lisab: \u201eEneseareng on t\u00e4htis. \u00dcli\u00f5pilasteater on h\u00e4sti arendav ja silmiavav keskkond. Ma tunnen, et olen siin kasvanud inimesena.\u201c<\/p>\n\n\n\n

Aastal 2025<\/strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n

\u201eMe ei tee lihtsat ilusat lillelist v\u00e4rki. Koolimuusikale ei lavasta, pigem teeme ebamugavaid asju. Me ei tee keskklassi meelelahutust,\u201c s\u00f5nab lavastaja ja valguskunstnik Enor Niinem\u00e4gi, kes \u00f5ppis \u00fclikoolis filosoofiat ja teatriteadust. \u201eOtsisin oma m\u00f5tetele v\u00e4ljundit. \u00dcli\u00f5pilasteater osutus kohaks, kus sai ideid katsetada. Minu esimene lavastajat\u00f6\u00f6 oli dada manifestide kollaa\u017e.\u201c<\/p>\n\n\n\n

\"Fotol