{"id":742,"date":"2025-04-11T01:16:00","date_gmt":"2025-04-10T22:16:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/?p=742"},"modified":"2025-06-06T03:52:15","modified_gmt":"2025-06-06T00:52:15","slug":"akadeemilise-karjaariredeli-komistuskohad","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/akadeemilise-karjaariredeli-komistuskohad\/","title":{"rendered":"Akadeemilise karj\u00e4\u00e4riredeli komistuskohad"},"content":{"rendered":"<p><strong>Igas organisatsioonis on m\u00f5istlik hoida silma peal, kas ja kus vajub karj\u00e4\u00e4rimudel \u00fche v\u00f5i teise sotsiaalse r\u00fchma kahjuks tasakaalust v\u00e4lja, ning m\u00f5elda, kuidas seda ennetada.<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Tartu \u00dclikooli anglistika professor Raili Marling ja personaliosakonna juhataja Kristi Kuningas arutlevad koos ajakirjanikuga, milline on eri sotsiaalsete r\u00fchmade esindajate teekond juhiks \u00fclikoolis, akadeemilises keskkonnas. V\u00f5rdlusena kasutavad nad poliitikauuringute keskuse Praxis avaliku sektori juhtide <a href=\"https:\/\/praxis.ee\/power\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">uuringut<\/a>, mis j\u00f5udis \u00fcldsuse ette 2024. aastal.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Miks me sellest r\u00e4\u00e4gime?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>V\u00f5iks arvata, et probleeme, mis ilmnesid avaliku sektori juhtide uuringus \u2013 et naistel on keerulisem karj\u00e4\u00e4riredelil edeneda ja nad teevad rohkem tasustamata t\u00f6\u00f6d \u2013 hoiavad \u00fclikoolis \u00e4ra siinsed v\u00e4rbamisp\u00f5him\u00f5tted: ametikohtadele konkureerimisel on selged n\u00f5uded, konkursid on avalikud ja lihtsalt telefonik\u00f5ne p\u00f5hjal keegi professoriks ei saa.<\/p>\n\n\n\n<figure data-wp-context='{\"imageId\":\"69dededed38d0\"}' data-wp-interactive=\"core\/image\" data-wp-key=\"69dededed38d0\" class=\"wp-block-image alignright size-large wp-lightbox-container\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"768\" height=\"1024\" data-wp-class--hide=\"state.isContentHidden\" data-wp-class--show=\"state.isContentVisible\" data-wp-init=\"callbacks.setButtonStyles\" data-wp-on--click=\"actions.showLightbox\" data-wp-on--load=\"callbacks.setButtonStyles\" data-wp-on-window--resize=\"callbacks.setButtonStyles\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/DISKUSSIOON-akadeemiline-karjaar_pustine-Jassu-Hertsmann-768x1024.jpeg\" alt=\"Fotol Anu J\u00f5esaar, Raili Marling ja Kristi Kuningas\" class=\"wp-image-765\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/DISKUSSIOON-akadeemiline-karjaar_pustine-Jassu-Hertsmann-768x1024.jpeg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/DISKUSSIOON-akadeemiline-karjaar_pustine-Jassu-Hertsmann-225x300.jpeg 225w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/DISKUSSIOON-akadeemiline-karjaar_pustine-Jassu-Hertsmann-1152x1536.jpeg 1152w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/DISKUSSIOON-akadeemiline-karjaar_pustine-Jassu-Hertsmann-1536x2048.jpeg 1536w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/DISKUSSIOON-akadeemiline-karjaar_pustine-Jassu-Hertsmann.jpeg 1600w\" sizes=\"auto, (max-width: 768px) 100vw, 768px\"><button class=\"lightbox-trigger\" type=\"button\" aria-haspopup=\"dialog\" aria-label=\"Enlarge\" data-wp-init=\"callbacks.initTriggerButton\" data-wp-on--click=\"actions.showLightbox\" data-wp-style--right=\"state.imageButtonRight\" data-wp-style--top=\"state.imageButtonTop\">\n\t\t\t<svg xmlns=\"http:\/\/www.w3.org\/2000\/svg\" width=\"12\" height=\"12\" fill=\"none\" viewbox=\"0 0 12 12\">\n\t\t\t\t<path fill=\"#fff\" d=\"M2 0a2 2 0 0 0-2 2v2h1.5V2a.5.5 0 0 1 .5-.5h2V0H2Zm2 10.5H2a.5.5 0 0 1-.5-.5V8H0v2a2 2 0 0 0 2 2h2v-1.5ZM8 12v-1.5h2a.5.5 0 0 0 .5-.5V8H12v2a2 2 0 0 1-2 2H8Zm2-12a2 2 0 0 1 2 2v2h-1.5V2a.5.5 0 0 0-.5-.5H8V0h2Z\"><\/path>\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button><figcaption class=\"wp-element-caption\">Intervjuu Toomel. Professor Raili Marling (keskel) ja personaliosakonna juhataja Kristi Kuningas (paremal) seletavad ajakirjanik Anu J\u00f5esaarele, millistel tingimustel on \u00fclikoolis kergem karj\u00e4\u00e4ri teha. Foto:\u00a0Jassu Hertsmann<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p>\u201eJah, \u00fclikoolis on meritokraatlikum s\u00fcsteem,\u201c n\u00f5ustub Raili Marling, \u201eaga tegelikult on samad komistuskivid mingis m\u00f5ttes meilgi.\u201c Illustratsiooniks kuvab Kristi Kuningas ekraanile statistika: \u00fclikoolis oli aasta l\u00f5pu seisuga 265 professorit, kellest naisi oli 87.<\/p>\n\n\n\n<p>M\u00f5nes valdkonnas tajutakse seisu kindlasti rohkem tasakaalus olevana, n\u00e4iteks humanitaaridel on 20 nais- ja 25 meesprofessorit. Loodus- ja t\u00e4ppisteaduste valdkonnas seevastu on professori ametikohal 91 meest ja 21 naist, sotsiaalteaduste valdkonnast leiame aga \u00fchiskonnateaduste instituudi, kus korralise professori kohal on ainult naised.<\/p>\n\n\n\n<p>Tasakaalun\u00e4itajaid on oluline silmas pidada: t\u00e4nap\u00e4eva maailmas eeldab hea juhtimine, et eri rollides oleks piisavalt erinevaid inimesi.<\/p>\n\n\n\n<p>\u201eNii juhtimispraktikud kui ka eksperdid on sama meelt, et mitmekesistes organisatsioonides ja r\u00fchmades on parem t\u00f6\u00f6- ja juhtimiskvaliteet,\u201c kinnitab professor Marling. \u201eTunduvalt v\u00e4iksem on t\u00f5en\u00e4osus, et juht l\u00e4heneb mingile teemale oma silmaklappide ja v\u00e4ljakujunenud harjumustega, ja siis, \u00fcllatus-\u00fcllatus, avastab, et on mingis asjas t\u00e4iesti m\u00f6\u00f6da pannud!\u201c<\/p>\n\n\n\n<p>Nii v\u00f5ib juhtuda kollektiivis, kus k\u00f5ik on juhi n\u00e4gu\u00a0\u2013 kui kasutada lihtsustavat n\u00e4idet, siis k\u00f5ik on l\u00f5petanud Tallinna 7. Keskkooli, seej\u00e4rel \u00f5igusteaduskonna ning kuuluvad E\u00dcS-i.<\/p>\n\n\n\n<p>\u201eMitmekesine t\u00f6\u00f6tajaskond aitab kaasa uute ideede tekkimisele,\u201c \u00fctleb Kristi Kuningas. \u201eSarnase taustaga inimesed v\u00f5ivad kirglikult vaielda, kas valida A v\u00f5i B, kuid variantide C, D, E ja F peale nad isegi ei tule.\u201c<\/p>\n\n\n\n<p>Jutt ei k\u00e4i ainult soolisest mitmekesisusest. On paratamatu, et n\u00e4iteks keskeas inimesele v\u00f5ib olla avastuseks, et nooremad m\u00f5tlevad t\u00e4iesti teistmoodi, ja vastupidi.<\/p>\n\n\n\n<p>\u201eSamuti on teadus rahvuse\u00fclene, pole olemas eesti f\u00fc\u00fcsikat,\u201c j\u00e4tkab Raili Marling. \u201eTippteadust saab teha ainult rahvusvahelises kogukonnas. Aga isegi kui v\u00e4rbamine ja edutamine on meritokraatlikud, on suur v\u00e4ljakutse saada kokku mitmek\u00fclgne tiim. Peame l\u00e4htuma rahvusvahelisest t\u00f6\u00f6turust.\u201c<\/p>\n\n\n\n<blockquote class=\"wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow\">\n<p>\u201eSarnase taustaga inimesed v\u00f5ivad kirglikult vaielda, kas valida A v\u00f5i B, kuid teiste variantide peale nad isegi ei tule.\u201c<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-text-align-right\">\u2013 Kristi Kuningas<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n<p>Praxise uuringu \u00fcks j\u00e4reldusi oli, et naine peab karj\u00e4\u00e4ri tegemiseks varustama end diplomite ja kraadidega, et m\u00f5juda t\u00f5siseltv\u00f5etavalt. Seejuures oleks parem, kui haridus oleks saadud loodus- ja t\u00e4ppisteaduste alal. Uuringu p\u00f5hjal annavad meestele autoriteedi pigem teised omadused kui formaalne haridus.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Kuidas saada valitud?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Kas kirjeldatud mustrit v\u00f5ib ka \u00fclikoolis m\u00e4rgata? Raili Marling \u00fctleb, et \u00fchest k\u00fcljest mitte, sest akadeemilised ametikohad on v\u00e4ga selgete kvalifikatsioonin\u00f5uetega: akadeemiline kraad, teatud hulk publikatsioone, saadud teadusraha jne. Seda poolt karj\u00e4\u00e4rist sugu ei m\u00f5juta. K\u00fcll aga v\u00f5ivad mitteformaalsed v\u00f5rgustikud\u00a0\u2013 n\u00e4iteks see, millisesse seltsi v\u00f5i korporatsiooni kuulutakse, millises trennis k\u00e4iakse\u00a0\u2013 hakata kaasa m\u00e4ngima siis, kui on vaja otsustada, keda pidada usaldusv\u00e4\u00e4rsemaks. \u201eV\u00f5rgustikes toetutakse kirjutamata reeglitele, mis \u00fctlevad, et hea juht r\u00e4\u00e4gib k\u00f5va h\u00e4\u00e4lega, toob koosolekutelt raha, ei v\u00f5ta liiga palju t\u00fc\u00fctuid kohustusi juurde ja oskab ei \u00f6elda igasugusele jamale,\u201c kirjeldab Marling.<\/p>\n\n\n\n<p>\u201eUuringust tuli v\u00e4lja, et naisjuhi alluvuses t\u00f6\u00f6tanud inimesed arvavad k\u00fcll, et naised sobivad juhiks, ja v\u00e4ga h\u00e4sti. Aga need, kel see kogemus puudub, leiavad, et naist ei ole m\u00f5tet juhiks valida. \u00dclikoolis siiski karismast \u00fcksi ei piisa\u00a0\u2013 p\u00e4ris luhvtivend edasi ei p\u00e4\u00e4se, sisu peab ikka ka olema,\u201c lisab ta.<\/p>\n\n\n\n<p>Siiski saavad meessoost kandidaadid tihtipeale ka objektiivselt kirja rohkem karj\u00e4\u00e4riredelil edenemiseks vajalikke \u201elinnukesi\u201c\u00a0\u2013 seda p\u00f5hjusel, et naistel on harilikult rohkem \u00f5ppet\u00f6\u00f6d ja mitmesuguseid kirjapanemata kohustusi, mist\u00f5ttu j\u00e4\u00e4b v\u00e4hem aega teaduspublikatsioonide kirjutamiseks.<\/p>\n\n\n\n<p>Kui arvudele otsa vaadata, siis praegu on \u00fclikooli juhtimistasandil siiski suurep\u00e4rane olukord: dekaanide ja instituudijuhtide seas on mehi-naisi v\u00f5rdselt ja paarituarvulises rektoraadis vaid \u00fcks mees rohkem. Teadust\u00f6\u00f6s j\u00e4\u00e4b naine aga kaasprofessori astmel toppama.<\/p>\n\n\n\n<p>\u201eTippjuhist naisele algab kodus teine t\u00f6\u00f6p\u00e4ev, mehele puhkus,\u201c on \u00fcpriski provokatiivselt pealkirjastatud Praxise uuringuaruande \u00fcks alapeat\u00fckke.<\/p>\n\n\n\n<p>Akadeemilises maailmas v\u00f5iks seda s\u00f5nastada nii, et eriti selge m\u00f5ju naiste karj\u00e4\u00e4rile on kodusel hoolduskoormusel. T\u00f5siasi, et keegi ei saa edasij\u00f5udmiseks \u00fchestki astmest \u00fcle h\u00fcpata, toidab omal moel sugude ebav\u00f5rdset esindatust. Sest kui teadlasest ema j\u00e4\u00e4b n\u00e4iteks kolmeks aastaks lastega koju, siis j\u00e4\u00e4b ta oma s\u00fcnnikohordist sedav\u00f5rd palju maha, et vahe tasategemiseks on vaja v\u00e4ga k\u00f5vasti vaeva n\u00e4ha.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Kas s\u00f5nad ja teod k\u00e4ivad kokku?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Kristi Kuningas n\u00f5ustub: \u201eMe oleme \u00fclikoolis kokku leppinud, et vanemapuhkusel oldud aeg ei l\u00e4he tulemuslikkuse hindamisel arvesse, n\u00e4iteks atesteerimine l\u00fckkub selle aja v\u00f5rra edasi. Tegelikkus ei pruugi aga nii arvestav olla. Kindlasti s\u00f5ltub see, millistesse projektidesse sind kutsutakse, sellestki, kas sa oled parasjagu t\u00f6iselt k\u00e4ttesaadav.\u201c<\/p>\n\n\n\n<p>\u201eOn isegi v\u00f5rreldud, mis juhtub nais- ja meesteadlase karj\u00e4\u00e4riga, kui nad v\u00f5tavad vanemapuhkust,\u201c lisab Raili Marling. \u201eMeesteadlase produktiivsus suureneb, sest laste eest hoolitseb ju suuresti abikaasa, aga naisteadlase produktiivsus v\u00e4heneb. Karj\u00e4\u00e4rikatkestuse eest saad naisena karistada.\u201c<\/p>\n\n\n\n<p>Kristi Kuningas meenutab \u00fclikooli akadeemiliste t\u00f6\u00f6tajate tasustamise anal\u00fc\u00fcsi, mis valmis majandusteaduskonnas paar aastat tagasi. \u201eAndmed n\u00e4itasid, et umbes 75%-l naistest v\u00e4heneb lapsevanemaks saades t\u00f6\u00f6tundide arv. Eriti suur on muutus lapse esimesel eluaastal. Isade t\u00f6\u00f6tundide arvu lapse s\u00fcnd samal m\u00e4\u00e4ral ei m\u00f5juta. T\u00f5si, \u00fclikooli emad j\u00f5uavad teistele pisut kiiremini j\u00e4rele kui Eesti v\u00e4ikelaste emad \u00fcldiselt, aga esimesel aastal on t\u00f6\u00f6tundide j\u00e4rsk langus m\u00e4rgiline.\u201c<\/p>\n\n\n\n<p>\u201eNaistele CV-sse tekkinud auk hakkab v\u00f5imenduma,\u201c selgitab Marling. \u201eKui me vaatame soolise jaotuse pilti karj\u00e4\u00e4riastmetel, siis n\u00e4eme, et madalatel astmetel on naisi \u00fclekaalukalt rohkem. Meeste-naiste tasakaalu punkt j\u00f5uab k\u00e4tte umbes kaasprofessori tasandil. Professoriametis, milleni j\u00f5udmiseks tuleb teha k\u00f5ige suurem h\u00fcpe, on juba meeste osakaal suurem.\u201c Seda t\u00f5siasja on vaja teadvustada.<\/p>\n\n\n\n<p>\u00dclikool juba on samme astunud: kui veel k\u00fcmmekond aastat tagasi n\u00e4hti rahvusvahelist t\u00f6\u00f6kogemust, mis on akadeemilise karj\u00e4\u00e4riraja oluline osa, ainult v\u00e4lisriigis t\u00f6\u00f6tamisena, siis praegu ei pea selleks olema tingimata pikalt Eestist eemal; suurt rahvusvahelist projekti v\u00f5ib juhtida ka siit. Samuti on paljudesse Euroopa rahastusmeetmetesse sisse kirjutatud v\u00f5imalus pere kas j\u00e4reldoktorantuuri v\u00f5i konverentsile kaasa v\u00f5tta.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Kes j\u00e4\u00e4b lapsega koju?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Kuidas siis saada v\u00f5rdseid v\u00f5imalusi arenguks \u00fclimalt konkurentsitihedas teadusmaailmas, kui sul on v\u00e4ikesed lapsed \u2013 liiatigi, kui kuulud nn v\u00f5ileivap\u00f5lvkonda ning pead lisaks hoolitsema ka eakate vanemate eest?<\/p>\n\n\n\n<p>Paraku n\u00e4itab statistika, et siin on asjad natuke kreenis. Enamasti on hoolduskoormus ehk kodu ja lapsed ikkagi naiste \u00f5lul.<\/p>\n\n\n\n<p>Raili Marlingu s\u00f5nul peaks hea t\u00f6\u00f6andja sellest probleemist teadlik olema. \u201eMinu \u00fcks m\u00f5te on alati olnud, et juhil tuleks r\u00e4\u00e4kida ka meeskolleegidega ja k\u00fcsida, mitte kas, vaid millal nemad vanemapuhkust v\u00f5tavad. Kuidas nad kavatsevad abikaasat toetada?\u201c<\/p>\n\n\n\n<p>Kristi Kuninga s\u00f5nul kinnitab statistika, et \u00fclikoolis v\u00f5tavad vanemapuhkust vaid v\u00e4hesed mehed ja pigem on need tugi- kui akadeemilised t\u00f6\u00f6tajad. On ka v\u00e4he uuritud, millist retoorikat kasutatakse selle \u00f5igustuseks, et mehed ei v\u00f5ta isapuhkust. \u201eMe r\u00e4\u00e4gime emadusest, aga statistikas on ka isaduse boonuse m\u00f5iste: lapsevanemaks saades meestel sageli palgad t\u00f5usevad, naiste t\u00f6\u00f6tundide arv ja t\u00f6\u00f6tasu aga v\u00e4henevad. Tuleks esile t\u00f5sta ka isapuhkusel olevaid noorteadlasi.\u201c<\/p>\n\n\n\n<p>Professor Marling meenutab, et koroonaaeg avas palju uksi, aknaid ja silmi, sest selgus, et \u00fclikooli t\u00f6\u00f6d oli v\u00f5imalik paari p\u00e4evaga \u00fcmber korraldada. \u201eTeisest k\u00fcljest said k\u00f5ik, kellel on kodus lapsed, peagi aru, et kodus t\u00f6\u00f6tamine on probleem, eriti kui on kaks lapsevanemat ja mitu last. Kellele jagus t\u00f6\u00f6koht laua taga, kes pidi t\u00f6\u00f6tama mujal\u00a0\u2013 kas v\u00f5i pesumasina peal\u00a0\u2013, kes pidi t\u00f6\u00f6\u00fclesannete t\u00e4itmise vahel aitama lapsi kooli\u00fclesannetega. Pandeemiaaeg tegi selgeks, et kodus t\u00f6\u00f6tamine ei ole alati privileeg, vaid enne tuleb luua keskkond, kus on v\u00f5imalik t\u00f6\u00f6d teha.\u201c<\/p>\n\n\n\n<p>\u00dclikoolis saab neid kogemusi \u00e4ra kasutada, kui tahame n\u00e4ha ka teadlaskonna tippastmetel mitmekesisemat seltskonda, lihtsamalt \u00f6eldes: n\u00e4ha siin rohkem nooremaid naisi, v\u00f5tab Marling teema kokku. Lastega inimesele on v\u00e4ga suur vahe, kui arvestatakse ka temale v\u00e4ga olulisi asjaolusid ega eeldata, et ta lahendab mured \u00fcksi.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Mis toimub eri valdkondades?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Eestis on Euroopa Liidu keskmisest palju suurem ka horisontaalne segregatsioon: naiste ja meeste osakaal eri valdkondades v\u00f5ib k\u00f5vasti erineda. Kristi Kuningas toob n\u00e4iteid: klassikaliselt on personaliosakonnas ja raamatupidamises valdavalt naised, IT-s j\u00e4llegi mehed. Akadeemilisel poolel on \u00fclikooli loodus- ja t\u00e4ppisteaduste valdkonnas \u00fclekaalus mehed, sotsiaalteadustes ja humanitaarias naised.<\/p>\n\n\n\n<p>Erialadel, kus sisseastumisel on akadeemilised tulemused v\u00e4ga t\u00e4htsad, v\u00f5ib teaduse ja k\u00f5rghariduse \u00fcldpilti hakata m\u00f5jutama asjaolu, et poiste osakaal g\u00fcmnaasiumides kahaneb. Nii on meditsiiniteaduste valdkonnas j\u00e4relkasvust\u00a0\u2013 doktorantidest-nooremteaduritest\u00a0\u2013 juba 73% naised.<\/p>\n\n\n\n<p>\u201e\u00dchel hetkel hakkab see m\u00f5jutama ka \u00fclemisi astmeid, kui mingites valdkondades ei tule mehi ehk enam \u00fclikooligi. Tulevikku vaadates peame olema v\u00e4ga t\u00e4helepanelikud, sest eesm\u00e4rk ei ole ju see, et naisi oleks rohkem, vaid et mehi-naisi oleks v\u00f5rdselt,\u201c \u00fctleb Raili Marling.<\/p>\n\n\n\n<p>Niisiis, lahendus pole selles, et rohkem naisi ja ongi korras.<\/p>\n\n\n\n<p>Raili Marling: \u201eIdeaalis soovime, et \u00fclikool oleks organisatsioon, mida t\u00e4idavad lihast ja luust inimesed, kellel on elu ka v\u00e4ljaspool t\u00f6\u00f6d. Heas organisatsioonis m\u00f5istetakse, et teadlase muu elu hoiab ka teaduses m\u00f5tlemise ja tegutsemise kvaliteeti; et inimesel on vaja aega oma pereelule, hobidele, k\u00f5igele, millega ta oma maailma t\u00e4idab.\u201c<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Kes piirab teadlase t\u00f6\u00f6aega?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Utilitaarse maailmapildi kohaselt on inimene justkui sidrun, mida saab pigistada, ja kui ta on t\u00fchi, siis\u00a0\u2026 v\u00f5etakse j\u00e4rgmine. Veel parem oleks, kui \u00f5nnestuks hoida seda sidrunit parajalt pringina ja l\u00fcpsta aegam\u00f6\u00f6da. \u00dchiskonnana tahame k\u00fcll, et inimestel oleks pereelu ja s\u00fcnniks lapsi, aga t\u00f6\u00f6elus ei m\u00f5elda sellele piisavalt. Toetame rahaliselt laste s\u00fcndi, aga pereelu hoidmine on justkui v\u00e4het\u00e4htis.<\/p>\n\n\n\n<p>\u201eT\u00f6\u00f6 on ahne, tahab inimeselt saada v\u00f5imalikult palju tunde k\u00e4tte, aga inimesel on neid tunde vaja ka mujal,\u201c nendib Kristi Kuningas. \u201eOn perekondlikud kohustused ja on vaja ka oma akusid laadida ning puhata.\u201c<\/p>\n\n\n\n<blockquote class=\"wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow\">\n<p>\u201eMeie inimesed saavad h\u00e4\u00e4letada jalgadega ja minna v\u00e4lismaale. Meil tuleks v\u00e4ga oma noori talente hoida.\u201c<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-text-align-right\">\u2013 Raili Marling<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n<p>Raili Marling \u00fctleb, et osalt on see kultuuri k\u00fcsimus. \u201eM\u00e4letan, kuidas mind kunagi noore teadlasena \u0161okeeris v\u00e4lismaalasega aega kokku leppides tema vastus: ma sel kellaajal ei saa, mul on jooga. M\u00f5tlesin tookord: mis jooga, jooga j\u00e4etakse \u00e4ra! N\u00fc\u00fcd ma saan aru, et on <em>fine<\/em>, kui sa ei saa t\u00f6\u00f6d teha sel ajal, kui oled plaaninud olla trennis v\u00f5i lastega suusapuhkusel.\u201c<\/p>\n\n\n\n<p>\u201eMuutus saab alguse sellest, et teadvustame vajadust t\u00f6\u00f6st puhata ega idealiseeri 15-tunniseid t\u00f6\u00f6p\u00e4evi ning n\u00e4dalavahetustel t\u00f6\u00f6tamist,\u201c r\u00f5hutab Kuningas. Pikas perspektiivis ei ole viimane lihtsalt j\u00e4tkusuutlik\u00a0\u2013 r\u00e4\u00e4kimata sellest, et pealekasvav p\u00f5lvkond ei ole enam n\u00f5us v\u00f5tma nii palju lisakoormust.<\/p>\n\n\n\n<p>\u201eKas meil on tehtud riskianal\u00fc\u00fcs: mis saab siis, kui praegu suuremat koormust kandvad keskeas inimesed j\u00e4\u00e4vad pensionile?\u201c uurib Marling. \u201eEraldi anal\u00fc\u00fcsi pole, kuid riski on selgelt teadvustatud,\u201c vastab Kuningas.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Kui vanalt saadakse juhiks?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Arvud n\u00e4itavad, et vanuselt on \u00fclikooli akadeemiline t\u00f6\u00f6tajaskond mitmepalgeline. K\u00f5ige vanem kolleeg on 96-aastane ja noorim akadeemiline t\u00f6\u00f6taja 22. Alla 26-aastaseid nooremteadureid on suisa 74.<\/p>\n\n\n\n<p>Juhiks t\u00f5ustakse \u00fclikoolis pigem keskeas. S\u00fcsteem on selline, et karj\u00e4\u00e4riastmeid ei saa kuigi palju vahele j\u00e4tta. Juhtide keskmine vanus on rektoraadis 56 (mediaanvanus 53), instituutides on need n\u00e4itajad 52 ja 51, prodekaanidest on k\u00f5ige nooremad 46 ja keskmine vanus 49.<\/p>\n\n\n\n<p>\u201eMeil ei saa olla verinoori tippjuhte,\u201c \u00fctleb Marling. \u201eKui idufirmas v\u00f5ib 20-aastane juht jalaga ukse lahti l\u00fc\u00fca, siis \u00fclikool on institutsionaalset ja professionaalset redelit pidi \u00fcles ronimise koht, kus on selgelt defineeritud, millised etapid peab uuele karj\u00e4\u00e4riastmele j\u00f5udmiseks l\u00e4bima.\u201c<\/p>\n\n\n\n<p>Paradoksaalselt tuleb aga teiste \u00fclikoolidega konkureerida just nooremate teadlaste p\u00e4rast. 50-aastasi ja vanemaid teadlasi enam \u00fcle ei osteta.<\/p>\n\n\n\n<p>Kui mitteakadeemilises sf\u00e4\u00e4ris peetakse \u00fcle 50-aastast t\u00f6\u00f6tajat sageli probleemiks, siis \u00fclikoolis on see teisiti. \u201e\u00dclikooli erip\u00e4ra v\u00f5rreldes muude organisatsioonidega on see, et meil t\u00f6\u00f6tab arvestatav hulk inimesi \u00fcle pensioniea, vanuses 65 v\u00f5i \u00fcle selle,\u201c m\u00e4rgib Kuningas. \u201eSee n\u00e4itab, et \u00fclikoolid v\u00e4\u00e4rtustavad kogemust keskmisest rohkem.\u201c<\/p>\n\n\n\n<p>Traditsiooniliselt on \u00fclikoolid olnud vanemas keskeas inimeste hallata, t\u00fc\u00fcpiline juht on \u00fcle 55-aastane. Ka 55 on j\u00e4tkusuutlik iga, aga me teame ka, et j\u00f5ulisest r\u00e4hklemisest mingist vanusest alates enam r\u00e4\u00e4kida ei saa. Nii v\u00f5ibki \u00fclikoolis aeg-ajalt n\u00e4ha v\u00e4\u00e4rtusl\u00f5het noorte ja vanemate vahel.<\/p>\n\n\n\n<p>\u201e\u00dclikoolis kipub juhtuma, et k\u00f5ik, kes saavad, istuvad oma kohal nii kaua kui v\u00f5imalik. Selleks et olla professor, peab iga viie aasta j\u00e4rel l\u00e4bima \u201eol\u00fcmpiam\u00e4ngud\u201c (atesteerimise \u2013 <em>toim<\/em>.) ja nulliringi teha ei saa, muidu hakatakse ukse poole n\u00fcgima. Kui sul raha jookseb ja sa oled edukas, hoiad sa oma kohast kinni,\u201c nendib Marling.<\/p>\n\n\n\n<figure data-wp-context='{\"imageId\":\"69dededed5037\"}' data-wp-interactive=\"core\/image\" data-wp-key=\"69dededed5037\" class=\"wp-block-image size-large wp-lightbox-container\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1024\" height=\"465\" data-wp-class--hide=\"state.isContentHidden\" data-wp-class--show=\"state.isContentVisible\" data-wp-init=\"callbacks.setButtonStyles\" data-wp-on--click=\"actions.showLightbox\" data-wp-on--load=\"callbacks.setButtonStyles\" data-wp-on-window--resize=\"callbacks.setButtonStyles\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/DISKUSSIOON-Tartu-Ulikooli-akadeemiliste-tootajate-arv-valdkonna-soo-ja-ametikoha-jargi-Allikas-TU-personaliosakond--1024x465.png\" alt=\"Joonisel Tartu \u00dclikooli akadeemiliste t\u00f6\u00f6tajate arv valdkonna, soo ja ametikoha j\u00e4rgi\" class=\"wp-image-698\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/DISKUSSIOON-Tartu-Ulikooli-akadeemiliste-tootajate-arv-valdkonna-soo-ja-ametikoha-jargi-Allikas-TU-personaliosakond--1024x465.png 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/DISKUSSIOON-Tartu-Ulikooli-akadeemiliste-tootajate-arv-valdkonna-soo-ja-ametikoha-jargi-Allikas-TU-personaliosakond--300x136.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/DISKUSSIOON-Tartu-Ulikooli-akadeemiliste-tootajate-arv-valdkonna-soo-ja-ametikoha-jargi-Allikas-TU-personaliosakond--768x349.png 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/DISKUSSIOON-Tartu-Ulikooli-akadeemiliste-tootajate-arv-valdkonna-soo-ja-ametikoha-jargi-Allikas-TU-personaliosakond--1536x698.png 1536w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/DISKUSSIOON-Tartu-Ulikooli-akadeemiliste-tootajate-arv-valdkonna-soo-ja-ametikoha-jargi-Allikas-TU-personaliosakond-.png 1600w\" sizes=\"auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px\"><button class=\"lightbox-trigger\" type=\"button\" aria-haspopup=\"dialog\" aria-label=\"Enlarge\" data-wp-init=\"callbacks.initTriggerButton\" data-wp-on--click=\"actions.showLightbox\" data-wp-style--right=\"state.imageButtonRight\" data-wp-style--top=\"state.imageButtonTop\">\n\t\t\t<svg xmlns=\"http:\/\/www.w3.org\/2000\/svg\" width=\"12\" height=\"12\" fill=\"none\" viewbox=\"0 0 12 12\">\n\t\t\t\t<path fill=\"#fff\" d=\"M2 0a2 2 0 0 0-2 2v2h1.5V2a.5.5 0 0 1 .5-.5h2V0H2Zm2 10.5H2a.5.5 0 0 1-.5-.5V8H0v2a2 2 0 0 0 2 2h2v-1.5ZM8 12v-1.5h2a.5.5 0 0 0 .5-.5V8H12v2a2 2 0 0 1-2 2H8Zm2-12a2 2 0 0 1 2 2v2h-1.5V2a.5.5 0 0 0-.5-.5H8V0h2Z\"><\/path>\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button><figcaption class=\"wp-element-caption\">Joonis. Tartu \u00dclikooli akadeemiliste t\u00f6\u00f6tajate arv valdkonna, soo ja ametikoha j\u00e4rgi<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p>Praxise uuringust tuli \u00fcheselt v\u00e4lja, et v\u00f5imekat naissoost keskastmejuhti ei saa sageli edutada p\u00f5hjusel, et \u201ekeegi peab ju t\u00f6\u00f6 ka \u00e4ra tegema\u201c. \u00dclikoolis aga ikka jagub asju, mis vajavad tegemist, ja k\u00f5iki neid kohustusi on t\u00f6\u00f6lepinguga v\u00e4ga raske m\u00e4\u00e4ratleda. \u201eKeskastme juhtidel on h\u00e4sti palju n\u00e4htamatut, sh emotsionaalset t\u00f6\u00f6d, mis organisatsioonides tegemist vajab,\u201c \u00fctleb Marling. \u201eKeegi peab kandma hoolt, et konfliktid ei lahvataks; keegi peab laskma kolleegil ennast t\u00fchjaks nutta, mured v\u00e4lja r\u00e4\u00e4kida. Peab kirjutama projekte, mis l\u00f5puks ei saa rahastust. See k\u00f5ik ei l\u00e4he kirja t\u00f6\u00f6tundidena.\u201c<\/p>\n\n\n\n<figure data-wp-context='{\"imageId\":\"69dededed55c6\"}' data-wp-interactive=\"core\/image\" data-wp-key=\"69dededed55c6\" class=\"wp-block-image size-large is-resized wp-lightbox-container\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1024\" height=\"534\" data-wp-class--hide=\"state.isContentHidden\" data-wp-class--show=\"state.isContentVisible\" data-wp-init=\"callbacks.setButtonStyles\" data-wp-on--click=\"actions.showLightbox\" data-wp-on--load=\"callbacks.setButtonStyles\" data-wp-on-window--resize=\"callbacks.setButtonStyles\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/DISKUSSIOON-tabeli-andmed-keskmine-vanus-ametikoha-ja-soo-jargi-Allikas-TU-personaliosakond-1024x534.png\" alt=\"Tabel: akadeemiliste t\u00f6\u00f6tajate keskmine vanus ametikoha ja soo j\u00e4rgi\" class=\"wp-image-696\" style=\"width:660px;height:auto\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/DISKUSSIOON-tabeli-andmed-keskmine-vanus-ametikoha-ja-soo-jargi-Allikas-TU-personaliosakond-1024x534.png 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/DISKUSSIOON-tabeli-andmed-keskmine-vanus-ametikoha-ja-soo-jargi-Allikas-TU-personaliosakond-300x156.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/DISKUSSIOON-tabeli-andmed-keskmine-vanus-ametikoha-ja-soo-jargi-Allikas-TU-personaliosakond-768x400.png 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/DISKUSSIOON-tabeli-andmed-keskmine-vanus-ametikoha-ja-soo-jargi-Allikas-TU-personaliosakond.png 1291w\" sizes=\"auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px\"><button class=\"lightbox-trigger\" type=\"button\" aria-haspopup=\"dialog\" aria-label=\"Enlarge\" data-wp-init=\"callbacks.initTriggerButton\" data-wp-on--click=\"actions.showLightbox\" data-wp-style--right=\"state.imageButtonRight\" data-wp-style--top=\"state.imageButtonTop\">\n\t\t\t<svg xmlns=\"http:\/\/www.w3.org\/2000\/svg\" width=\"12\" height=\"12\" fill=\"none\" viewbox=\"0 0 12 12\">\n\t\t\t\t<path fill=\"#fff\" d=\"M2 0a2 2 0 0 0-2 2v2h1.5V2a.5.5 0 0 1 .5-.5h2V0H2Zm2 10.5H2a.5.5 0 0 1-.5-.5V8H0v2a2 2 0 0 0 2 2h2v-1.5ZM8 12v-1.5h2a.5.5 0 0 0 .5-.5V8H12v2a2 2 0 0 1-2 2H8Zm2-12a2 2 0 0 1 2 2v2h-1.5V2a.5.5 0 0 0-.5-.5H8V0h2Z\"><\/path>\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button><figcaption class=\"wp-element-caption\">    Allikas: T\u00dc personaliosakond<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p>Ja kes selle t\u00f6\u00f6 tavaliselt \u00e4ra teeb? \u201eFookusgruppide intervjuudest tuleb selgelt v\u00e4lja, et mehed \u00fctlevad kindlamini ja paremini ei, mist\u00f5ttu suur osa sellest n\u00e4htamatust t\u00f6\u00f6st, mis on vaja \u00e4ra teha, j\u00e4\u00e4b paratamatult naistele, keda on koolitatud tublid olema,\u201c vastab Kuningas.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Kas kvootidest oleks kasu?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>K\u00fcsimusele kvootide v\u00f5imalikkuse kohta \u00fclikoolis vastab Marling kiiresti eitavalt. Kvoodid on ajutine meede olukorras, kus \u00fcks r\u00fchm on v\u00e4ga alaesindatud. \u201e\u00dclikoolis t\u00f6\u00f6tab v\u00e4ga h\u00e4sti m\u00fcksamine ja n\u00fcgimine. Juhime t\u00e4helepanu karj\u00e4\u00e4ri ja pereelu \u00fchitamise v\u00f5imalustele, p\u00fc\u00fcame eemaldada t\u00f5kkeid, mis seda takistavad, m\u00f5tleme, keda juhtimisrajale suunata.\u201c<\/p>\n\n\n\n<figure data-wp-context='{\"imageId\":\"69dededed5b1d\"}' data-wp-interactive=\"core\/image\" data-wp-key=\"69dededed5b1d\" class=\"wp-block-image alignright size-full is-resized wp-lightbox-container\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"636\" height=\"856\" data-wp-class--hide=\"state.isContentHidden\" data-wp-class--show=\"state.isContentVisible\" data-wp-init=\"callbacks.setButtonStyles\" data-wp-on--click=\"actions.showLightbox\" data-wp-on--load=\"callbacks.setButtonStyles\" data-wp-on-window--resize=\"callbacks.setButtonStyles\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/DISKUSSIOON-tabeli-andmed-teise-kodakondsusega-tootajate-arv-soo-jargi-Allikas-TU-personaliosakond.png\" alt=\"Tabel: teise kodakondsusega t\u00f6\u00f6tajate arv soo j\u00e4rgi\" class=\"wp-image-697\" style=\"width:360px;height:auto\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/DISKUSSIOON-tabeli-andmed-teise-kodakondsusega-tootajate-arv-soo-jargi-Allikas-TU-personaliosakond.png 636w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/DISKUSSIOON-tabeli-andmed-teise-kodakondsusega-tootajate-arv-soo-jargi-Allikas-TU-personaliosakond-223x300.png 223w\" sizes=\"auto, (max-width: 636px) 100vw, 636px\"><button class=\"lightbox-trigger\" type=\"button\" aria-haspopup=\"dialog\" aria-label=\"Enlarge\" data-wp-init=\"callbacks.initTriggerButton\" data-wp-on--click=\"actions.showLightbox\" data-wp-style--right=\"state.imageButtonRight\" data-wp-style--top=\"state.imageButtonTop\">\n\t\t\t<svg xmlns=\"http:\/\/www.w3.org\/2000\/svg\" width=\"12\" height=\"12\" fill=\"none\" viewbox=\"0 0 12 12\">\n\t\t\t\t<path fill=\"#fff\" d=\"M2 0a2 2 0 0 0-2 2v2h1.5V2a.5.5 0 0 1 .5-.5h2V0H2Zm2 10.5H2a.5.5 0 0 1-.5-.5V8H0v2a2 2 0 0 0 2 2h2v-1.5ZM8 12v-1.5h2a.5.5 0 0 0 .5-.5V8H12v2a2 2 0 0 1-2 2H8Zm2-12a2 2 0 0 1 2 2v2h-1.5V2a.5.5 0 0 0-.5-.5H8V0h2Z\"><\/path>\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button><figcaption class=\"wp-element-caption\">    Allikas: T\u00dc personaliosakond<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p>Professor leiab, et \u00fclikool vajab head personalipoliitikat isegi rohkem kui m\u00f5ni teine \u00fchiskonna valdkond. \u201eOleme haavatavamad, sest meie inimesed saavad h\u00e4\u00e4letada jalgadega ja minna v\u00e4lismaale. Ja l\u00e4hevad just need, keda meilgi v\u00e4ga vaja on: kaasprofessorid ja professorid, ja eriti noored. Meil tuleks v\u00e4ga oma talente hoida.\u201c<\/p>\n\n\n\n<p>\u00dclikool on keskkond, kus t\u00f6\u00f6tamiseks peab olema mitmes asjas v\u00e4ga hea. Uue p\u00f5lvkonna ootus t\u00f6\u00f6keskkonnale on, et tegeldaks ka t\u00f6\u00f6tajate heaoluga. Ka noored ise soovivad kasvada juhtideks, kes sellega tegelevad. Just see muudab v\u00e4ga t\u00e4htsaks suunavad vestlused, arendamise, koolituste pakkumise.<\/p>\n\n\n\n<p>Raili Marling v\u00f5tab kokku: \u201e\u00dcldiselt on maailmas v\u00e4he inimesi, kes on v\u00f5rdselt head mitmes asjas, aga \u00fclikoolis me ootame, et inimesed oleksid head teadlased, head \u00f5petajad, head administreerijad ja veel ka rahvavalgustajad. Kui meil on hea organisatsioon, siis me tuvastame need asjad, mida inimene teeb v\u00e4ga h\u00e4sti, ja suuname teda olema \u00f5nnelik just neis asjus; \u00fclej\u00e4\u00e4nutes aga julgustame teda piisavalt h\u00e4sti hakkama saama.\u201c<\/p>\n\n\n\n<hr class=\"wp-block-separator has-alpha-channel-opacity\">\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">\u00dclikool v\u00f5iks olla suunan\u00e4itaja<\/h2>\n\n\n\n<p>\u00dclikool saab t\u00f6\u00f6andjana kaasa aidata, et naiste teaduskarj\u00e4\u00e4r toppama ei j\u00e4\u00e4ks, muu hulgas<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>edendada organisatsioonikultuuri (nt teadvustada soostereot\u00fc\u00fcpe, tagada l\u00e4bipaistvus edutamisel);<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>k\u00e4sitleda juhtide koolitustel paindlikku ja pereelu tasakaalu arvestavat t\u00f6\u00f6korraldust;<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>v\u00f5imaldada paindlikku t\u00f6\u00f6aega;<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>hoida infov\u00e4ljas neid, kes on lastega kodus \u2013 koosolekute korraldamisel on enamasti v\u00f5imalik arvestada selliste lihtsate asjadega nagu lasteaedade t\u00f6\u00f6aeg ja koolivaheajad.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p><em>Allikad: Kristi Kuningas, Raili Marling<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Igas organisatsioonis on m\u00f5istlik hoida silma peal, kas ja kus vajub karj\u00e4\u00e4rimudel \u00fche v\u00f5i teise sotsiaalse r\u00fchma kahjuks tasakaalust v\u00e4lja, ning m\u00f5elda, kuidas seda ennetada. Tartu \u00dclikooli anglistika professor Raili Marling ja personaliosakonna juhataja Kristi Kuningas arutlevad koos ajakirjanikuga, milline &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":784,"featured_media":694,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[3,11],"tags":[],"class_list":["post-742","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-aktuaalne","category-diskussioon"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/742","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/784"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=742"}],"version-history":[{"count":6,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/742\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":786,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/742\/revisions\/786"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/694"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=742"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=742"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=742"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}