{"id":693,"date":"2025-04-11T01:22:00","date_gmt":"2025-04-10T22:22:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/?p=693"},"modified":"2025-04-10T14:30:12","modified_gmt":"2025-04-10T11:30:12","slug":"aasta-teadustegu-inimtekkelise-ohusaaste-pohjustatud-pilvede-lumestumise-avastamine","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/aasta-teadustegu-inimtekkelise-ohusaaste-pohjustatud-pilvede-lumestumise-avastamine\/","title":{"rendered":"Aasta teadustegu: inimtekkelise \u00f5husaaste p\u00f5hjustatud pilvede lumestumise avastamine"},"content":{"rendered":"<p><strong>F\u00fc\u00fcsika instituudi kliimauurin\u00adgute keskuse teadlased avastasid, et inimtekkeline \u00f5husaaste tekitab t\u00f6\u00f6stuspiirkondades lund ja v\u00e4hendab pilvede hulka.<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Saasteosakeste m\u00f5ju pilvedele on seni olnud inimtegevuse kliimam\u00f5ju k\u00f5ige ebaselgem komponent, kuigi teatakse, et see korvab osaliselt inimtekkeliste kasvuhoonegaaside p\u00f5hjustatud soojenemist.<\/p>\n\n\n\n<p>T\u00f6\u00f6r\u00fchm n\u00e4itas esimesena maailmas, et \u00f5husaasteosakesed k\u00e4ituvad atmosf\u00e4\u00e4ris j\u00e4\u00e4tekke tuumadena, p\u00f5hjustades pilvede lumestumist. See v\u00e4hendab pilvede hulka ning m\u00f5jutab p\u00e4ikese- ja soojuskiirguse voogusid. Kui pilvi on v\u00e4hem, neeldub selle n\u00e4htuse tagaj\u00e4rjel aluspinnal rohkem p\u00e4ikeseenergiat.<\/p>\n\n\n\n<p>Kliimaf\u00fc\u00fcsika kaasprofessor Velle Toll selgitas, et tema juhitava t\u00f6\u00f6r\u00fchma avastus r\u00f5hutab edaspidise uurimist\u00f6\u00f6 vajadust. \u201eKui j\u00e4\u00e4tuumadena k\u00e4ituvate saasteosakeste m\u00f5ju peaks avalduma ka mujal kui tehaste vahetus l\u00e4heduses, v\u00f5ib n\u00e4htus m\u00f5jutada peale t\u00f6\u00f6stuspiirkondade ka kogu Maa kliimat,\u201c \u00fctles Toll.<\/p>\n\n\n\n<p>Varasemast on teada, et saasteosakesed muudavad pilvi heledamaks, mis omakorda jahutab kliimat. Kui teadlased suudaksid t\u00e4psemalt kindlaks teha \u00f5husaasteosakeste jahutava m\u00f5ju tugevuse, saaks koostada veelgi t\u00e4psemaid ja usaldusv\u00e4\u00e4rsemaid kliimaprognoose.<\/p>\n\n\n\n<p>\u201eMeie uurimist\u00f6\u00f6 laiem eesm\u00e4rk on uurida, kas \u00f5husaasteosakeste jahutav m\u00f5ju on seni arvatust tugevam ja kas ees ootavad kliimamuutused on kiiremad, kui praeguse kliimapoliitika aluseks v\u00f5etud prognoosid n\u00e4itavad,\u201c s\u00f5nas Toll. Kui mainitud m\u00f5ju on suur, t\u00e4hendaks see ka seda, et senise \u00fcleilmse soojenemise on esile kutsunud arvatust v\u00e4iksem inimm\u00f5ju ja Maa kliima on inimm\u00f5ju suhtes v\u00e4ga tundlik.<\/p>\n\n\n\n<p>Uued teadmised aitavad koostada usaldusv\u00e4\u00e4rsemaid kliimaprognoose ja kujundada teadusp\u00f5hist kliimapoliitikat.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>F\u00fc\u00fcsika instituudi kliimauurin\u00adgute keskuse teadlased avastasid, et inimtekkeline \u00f5husaaste tekitab t\u00f6\u00f6stuspiirkondades lund ja v\u00e4hendab pilvede hulka. Saasteosakeste m\u00f5ju pilvedele on seni olnud inimtegevuse kliimam\u00f5ju k\u00f5ige ebaselgem komponent, kuigi teatakse, et see korvab osaliselt inimtekkeliste kasvuhoonegaaside p\u00f5hjustatud soojenemist. T\u00f6\u00f6r\u00fchm n\u00e4itas esimesena &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":784,"featured_media":687,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[3,19],"tags":[],"class_list":["post-693","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-aktuaalne","category-uudis"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/693","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/784"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=693"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/693\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":695,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/693\/revisions\/695"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/687"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=693"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=693"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=693"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}