{"id":657,"date":"2025-04-11T01:25:00","date_gmt":"2025-04-10T22:25:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/?p=657"},"modified":"2025-04-09T11:09:15","modified_gmt":"2025-04-09T08:09:15","slug":"veidike-ajakirjanduse-koogipoolest","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/veidike-ajakirjanduse-koogipoolest\/","title":{"rendered":"Veidike ajakirjanduse k\u00f6\u00f6gipoolest"},"content":{"rendered":"<p><strong>Eesti Akadeemilise Ajakirjanduse Seltsi arutelukoosolekul tehti viimati juttu aeglasest ajakirjandusest. Mis see \u00f5igupoolest on? Igatahes ei peaks see olema midagi, mis seondub uimasusega, leidsid praktikud.<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Ajakirja Edasi peatoimetaja Janeck Uibo s\u00f5nul ei vasta t\u00f5ele ettekujutus, et lugeja ei taha enam pikematesse, aega n\u00f5udvatesse tekstidesse s\u00fcveneda. Daniel Vaarik, Levila eestvedaja, kirjeldas praegusaja meediakasutuse r\u00fctmi: tekst peab esimese 40\u00a0sekundi jooksul lugejas midagi k\u00f5netama, tema huvi \u00e4ratama, kuid pikki lugusid loetakse endiselt. Vaarik r\u00e4\u00e4kis ka, et Levila on oma toorev\u00f5itu, lihvimata videolugude kaudu j\u00f5udnud lugejani, keda on \u00fcldiselt raske k\u00e4tte saada\u00a0\u2013 v\u00e4ljaspool Tallinna elavate noorte meesteni.<\/p>\n\n\n\n<p>Marju Lauristin toetas nii Uibo kui ka Vaariku m\u00f5tet, et t\u00e4htis on ajakirjanduse ehedus, autentsus. \u201eKahjuks tuleb aga enne, kui ma ajalehtede veebik\u00fclgedel mind huvitava sisuni j\u00f5uan, s\u00f5na otseses m\u00f5ttes pr\u00fcgis sobrada,\u201c m\u00e4rkis ta kriitiliselt. See pole tema s\u00f5nul k\u00fcll otse lehkav, vaid pigem \u201el\u00f5hnastatud ja kloreeritud plastmasspr\u00fcgila\u201c.<\/p>\n\n\n\n<p>Eks nende ajakirjanduse k\u00f6\u00f6gipoole teemadega tegeleb p\u00e4evast p\u00e4eva ka \u00fclikooli ajakirja toimetus. Numbri kokkupanemisel k\u00fcsime endalt: mis on \u00f5hus? Mis on just praegu oluline; mis k\u00f5netab lugejat? Paari kuu tagant ilmuva ajakirja puhul on selle \u00f5husoleva m\u00e4\u00e4ratlemine riskantne, sest maailm me \u00fcmber ei seisatu.<\/p>\n\n\n\n<p>Kui numbri ilmumise j\u00e4rel kuuleme, et toimetuse tunnetus on olnud \u00f5ige, teeb see muidugi heameelt. P\u00e4rast novembrikuiseid teaduse rahastamise lugusid saime p\u00f5hjaliku tagasiside \u00fclikooli ameti\u00fchingult: leiti, et on t\u00e4nuv\u00e4\u00e4rne, et ajakiri valgustab tegelikku elu. Sama oli kuulda m\u00f5negi teadlase suust. Veebruari ajakiri leidis head vastukaja oma eesti keele ja riigi arengu ning kultuuriloo kesksusega, samuti p\u00e4lvis t\u00e4helepanu intervjuu k\u00fclalisprofessori president Toomas Hendrik Ilvesega. Meeldivaks \u00fcllatuseks peeti emeriitprofessor J\u00fcri Talveti kokkupandud luulerubriiki.<\/p>\n\n\n\n<p>Niisiis, mis (ja kes) on \u00f5hus t\u00e4navu kevadel? \u201eSee aasta tuleb kevad teisiti, tiu-tiu! ja teisiti, see aasta teisiti,\u201c luulendas 1919.\u00a0aasta lehekuul r\u00f5\u00f5mu ja kergusega Henrik Visnapuu. Toona oli \u00f5hus suuri lootusi, muutusi ja \u00f5hinat: loodi Eesti Vabariik ja eestikeelne \u00fclikool.<\/p>\n\n\n\n<p>Milliseks kujuneb see kevad, kesk maailmas pulbitsevaid poliitilisi vapustusi, Venemaa-Ukraina s\u00f5da ja tehnoloogilist h\u00fcperrevolutsiooni?<\/p>\n\n\n\n<p>Kas oskame hoida kokku kui mesilaspere?<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Eesti Akadeemilise Ajakirjanduse Seltsi arutelukoosolekul tehti viimati juttu aeglasest ajakirjandusest. Mis see \u00f5igupoolest on? Igatahes ei peaks see olema midagi, mis seondub uimasusega, leidsid praktikud. Ajakirja Edasi peatoimetaja Janeck Uibo s\u00f5nul ei vasta t\u00f5ele ettekujutus, et lugeja ei taha enam &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":784,"featured_media":660,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[4,24],"tags":[],"class_list":["post-657","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-arvamus","category-juhtkiri"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/657","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/784"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=657"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/657\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":663,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/657\/revisions\/663"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/660"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=657"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=657"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=657"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}