{"id":631,"date":"2025-02-21T15:03:00","date_gmt":"2025-02-21T13:03:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/?p=631"},"modified":"2025-02-27T11:14:18","modified_gmt":"2025-02-27T09:14:18","slug":"sonade-hirmutav-joud","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/sonade-hirmutav-joud\/","title":{"rendered":"\u201eS\u00f5nade hirmutav j\u00f5ud\u201c"},"content":{"rendered":"

Tartu \u00dclikooli poliitika- ja sotsiosemiootika professori Andreas Ventseli ettekanne vabariigi aastap\u00e4eva kontsertaktusel 21.\u00a0veebruaril 2025.<\/em><\/strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n

T\u00e4na, pidup\u00e4eva ootuses k\u00f5lab k\u00f5ne pealkiri \u201eS\u00f5nade hirmutav j\u00f5ud\u201c ehk pisut ebakohaselt, v\u00f5iks ju r\u00e4\u00e4kida millestki helgest. Samas\u00a0\u2013 Eesti Vabariiki meile rohkem kui saja aasta eest kena naeratuse eest ei kingitud, vaid see tuli k\u00e4tte v\u00f5idelda. Vabadust tuli siis ja tuleb ka n\u00fc\u00fcd kaitsta. Riigikaitse aga ei t\u00e4henda juba ammu ainult kahureid ja miine, vaid lahinguid l\u00fc\u00fcakse s\u00f5nade, piltide ja narratiivide abil, mis m\u00f5jutavad ja hirmutavad meid, kui me neid kollektiivselt uskuma j\u00e4\u00e4me. S\u00f5da peetakse ka meie peade ja s\u00fcdamete p\u00e4rast.<\/p>\n\n\n\n

Euroopat tabanud r\u00e4ndekriisi, \u00fcleilmse koroonapandeemia ja Venemaa agressiooniga Ukrainas on avalikku m\u00f5ttevahetusse juurdunud sellised terminid nagu infos\u00f5da, infooperatsioonid, h\u00fcbriids\u00f5da, as\u00fcmmeetrilised ohud, mitteriiklikud toimijad jne. \u00dcks termin, mis on inimeste s\u00f5navarasse j\u00f5udnud ennek\u00f5ike seoses s\u00f5jaga Ukrainas, on heidutus. L\u00fchidalt \u00f6eldes v\u00f5iks seda m\u00f5ista kui s\u00f5jaliste, poliitiliste ja s\u00fcmboolsete tegevuste kogumit, mille eesm\u00e4rk on vastaspoolt plaanitavast k\u00f5rvale kallutada. Seda saame teha, kui v\u00e4ljendame oma valmisolekut ja kavatsust j\u00f5uliselt vastata.<\/p>\n\n\n\n

Keskendun t\u00e4na ennek\u00f5ike s\u00fcmboolsele tegevusele\u00a0\u2013 infojulgeolekule. R\u00e4\u00e4gin sellest, mida saaksime ise \u00e4ra teha, et ennast mitte heidutada lasta, n\u00e4idates \u00fchtlasi oma valmisolekut ja kaitsetahet.<\/p>\n\n\n\n

Taktikaline hirmufoon<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Nagu infos\u00f5ja kontseptsiooni m\u00f5testamisel, on ka heidutuse m\u00f5istmisel t\u00e4helepanu keskmesse t\u00f5usnud avalikkuse roll\u00a0\u2013 ka iga siinviibija roll\u00a0\u2013, sest toimiv heidutus tugineb paljuski usaldusv\u00e4\u00e4rsusel ehk emotsionaalsel uskumusel, mis mingis kindlas auditooriumis tekkinud on. Nii infos\u00f5ja kui ka heidutuse puhul on suureks probleemiks kujunenud k\u00fcsimus, kelle eesm\u00e4rke s\u00f5num teenib, sest teatud teemad levivad kontrollimatult, eriti digitaliseeritud infokeskkonnas, mis on praegu meie peamine infokanal.<\/p>\n\n\n\n

Sotsiaalmeedia kasutajate fantaasialennu t\u00f5ttu saab m\u00f5ni s\u00f5num suure t\u00e4helepanu osaliseks ja levib hoogsasti. Selle saavutamiseks kasutatakse \u00e4ra teemade mitmet\u00e4henduslikkust ja kultuuriruumis eksisteerivaid vastuolusid. Kriisiolukordades v\u00f5imendab infomanipulatsiooni ka hirmufoon, mis suunab meedias auditooriumi t\u00e4hendusloomet. Seejuures kasutatakse hirmutamist sageli taktikana, et t\u00f5mmata m\u00f5nele negatiivsele pealkirjale, verisele fotole v\u00f5i millelegi muule avalikku t\u00e4helepanu ja innustada inimesi tegutsema.<\/p>\n\n\n\n

Seet\u00f5ttu v\u00f5ib hirmu pidada \u00fcheks liikumapanevaks j\u00f5uks, mille abil on v\u00f5imalik erinevaid (poliitilisi) otsuseid kas \u00f5igustada v\u00f5i vastupidi\u00a0\u2013 \u00f5\u00f5nestada.<\/p>\n\n\n\n

Kuid mis see hirm siis on?<\/p>\n\n\n\n

Semiootikuna p\u00fc\u00fcan vastuse andmisel tugineda kultuurisemiootiku Juri Lotmani m\u00f5tetele, mille j\u00e4rgi on hirm k\u00f5ige kohutavam siis, kui konkreetset pelutavat n\u00e4htust pole kusagil n\u00e4ha, vaid \u00fcksnes aimata. Sellisel juhul on hirmu objektid sageli m\u00fcstifitseeritud ja semiootiliselt konstrueeritud. Hirmu objekt ehk see, mida me kardame, on nende semiootiliste koodide s\u00fcnnitis, mille abil sootsium ennast ja \u00fcmbritsevat maailma t\u00e4hendustab. Kokkuv\u00f5tvalt on meie hirm sageli meie kultuuri n\u00e4gu ja sellest tingitud.<\/p>\n\n\n\n

Kui liikuda semiootikast julgeoleku-uuringute juurde, siis selles valdkonnas on k\u00e4ibel termin strateegiline kultuur. See t\u00e4histab \u00fchiseid uskumusi ja kogemusi, mis kujundavad riigi julgeolekupoliitikat ja ohtudele reageerimist. See seletab, miks eri riigid k\u00e4sitlevad ohte ja turvalisust erinevalt: meie julgeolekuprobleemide taju on paljuski tingitud meie mineviku kultuurikogemusest. Kultuuri m\u00f5ju julgeolekuohtude teadvustamisel v\u00f5ib aidata meil neid paremini m\u00f5ista ja vastustrateegiaid v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada ning ka vastupidi\u00a0\u2013 nende t\u00e4ielik eiramine v\u00f5i \u00fclereageerimine v\u00f5ib saada takistuseks adekvaatsete vastuste leidmisel.<\/p>\n\n\n\n

Ps\u00fchholoogilise kaitsega heidutuse vastu<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Teadup\u00e4rast l\u00e4htub Eesti oma riigikaitses avarast julgeolekuk\u00e4situsest, mille \u00fcks osiseid on elanikkonna ps\u00fchholoogiline kaitse. Tsiteerin: \u201ePs\u00fchholoogilise kaitse eesm\u00e4rk on v\u00e4ltida paanika teket, vaenuliku m\u00f5jutustegevuse ja v\u00e4\u00e4rkuulduste levikut ning m\u00f5ju, tagades sellega usalduse riigi ja riigikaitselise tegevuse suhtes.\u201c<\/p>\n\n\n\n

Teadup\u00e4rast tekib suurem hirm ja paanika segaduste ja katastroofide ajal, mil inimesed on maailma m\u00f5testamisel kaotanud selge orientiiri. K\u00f5ne alguses osutatud s\u00fcndmused\u00a0\u2013 migratsioonikriis, pandeemia, s\u00f5da Ukrainas\u00a0\u2013 kuuluvad kindlasti niisuguste hulka, mis \u00fchiskonnas segadust ja hirmu vallandavad. Kui hirm v\u00e4ljendub ennek\u00f5ike mitmesuguste ennetavate m\u00e4rkide t\u00f5lgendamises hirmu\u00e4ratava ja ohtlikuna, siis m\u00f5jutab hirmutamine ja seega ka heidutamine meid seda t\u00f5husamalt, mida suuremas hulgas meist see resonantsi ehk vastukaja tekitab. Ps\u00fchholoogilise kaitse \u00fcks eesm\u00e4rk ongi hinnata vastaspoole usaldusv\u00e4\u00e4rsust ning teadvustada oma v\u00f5imalikku haavatavust ja strateegilist kultuuri. Esmane, mida vastane saaks kas oma s\u00f5nade v\u00f5i tegudega heidutada, v\u00f5iks seega olla meie kultuurim\u00e4lu narratiivid.<\/p>\n\n\n\n

Oleme j\u00f5udnud ajaj\u00e4rku, mida iseloomustab tugev vastasseis Venemaaga. On justkui kujunenud iseenesestm\u00f5istetavaks, et Kreml p\u00fc\u00fcab l\u00e4\u00e4nemaailma oma infomanipulatsiooniga m\u00f5jutada ja et ta on selles ka edukas. T\u00f5ene on selles ettekujutuses lause esimene pool, kuid propagandat on Venemaa ja tema eelk\u00e4ija N\u00f5ukogude Liit teinud kogu aeg. Kas niisugune infom\u00f5jutus ka alati edukaks osutub, on hinnangu k\u00fcsimus. Propaganda efektiivsust on raske m\u00f5\u00f5ta ja see s\u00f5ltub paljudest teguritest, n\u00e4iteks sellest, kui viljakale v\u00f5i rahulolematule pinnasele \u00fcks v\u00f5i teine infom\u00f5jutus langeb.<\/p>\n\n\n\n

Vaatamata Venemaa retoorikale ja Putini lemmikv\u00e4ljendile \u201eanalooge mitteomavad relvad\u201c, olgu selleks Ore\u0161nik v\u00f5i Armata tank, ei ole need praktikas Kremli s\u00f5jalisele heidutusele usaldusv\u00e4\u00e4rsust lisanud. Teadup\u00e4rast oli neist esimene varasema raketi modifikatsioon, Armata tankid aga lagunesid juba Punasel v\u00e4ljakul v\u00f5idup\u00fcha paraadil. Sellegipoolest kujutab selline relvaretoorika endast m\u00e4rki, mille hirm Vene s\u00f5jav\u00e4e kui Kremli s\u00f5nul \u201eteise armee ees maailmas\u201c on m\u00f5ne jaoks suureks t\u00e4hendustanud. Kas nii ei olnud ka mitte vabaduss\u00f5ja algp\u00e4evil, kui rindele mineku hirmu Venemaa ees ei tundnud \u00fcksnes koolipoisid, kes esimeste hulgas relvad haarasid? Ps\u00fchholoogilise kaitse tugevdamiseks peaks teadvustama manipuleeritavaid riskir\u00fchmasid ning m\u00f5istma nende tausta, hirme ja ootusi, mis teevad nad eespool osutatud narratiivide suhtes vastuv\u00f5tlikuks.<\/p>\n\n\n\n

\u00dchiskonna l\u00f5hestamine<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Sarnasel viisil tuleks m\u00f5testada, mis v\u00f5iks olla Eesti strateegilise kultuuri erip\u00e4ra. \u00dcks t\u00e4nase Eesti identiteediloome nurgakivi on Tiigrih\u00fcppest alguse saanud e-Eesti edulugu, mille enesekirjelduslik pilk n\u00e4eb meid innovaatilise ja digitehnoloogiliselt k\u00f5rgelt arenenud rahvana. Selles loos kandub edasi jakobhurdalik loosung arvult v\u00e4iksest, kuid vaimult suurest rahvast.<\/p>\n\n\n\n

Arvult v\u00e4ike aga viitab ka meie \u00fchele haavatavale k\u00fcljele, mis ei pruugi alati olla piisav kaitsmaks eestlase vabadusearmastuse narratiivi, mille kulminatsiooni t\u00e4na siin t\u00e4histame. Vastane v\u00f5ib seda narratiivi edukalt r\u00fcnnata. Lood Eesti poliitilise eliidi pugejalikkusest Euroopa Liidu ja NATO liitlaste ees v\u00f5i e-valimistega seonduvast \u201edemokraatia varastamisest\u201c on n\u00e4ited niisugustest strateegilise kultuuri haavatavust r\u00fcndavatest narratiividest. Meenutagem, et veebruari alguses vallandas e-valimiste turvalisusega seotud artikkel debati, mis sotsiaalmeediaski vihaseid s\u00f5nav\u00f5tte esile kutsus. Seega polnud meil vaja oodata valimistenigi, et niisuguste polariseeruvate lugude plahvatust sotsiaalmeedias n\u00e4ha.<\/p>\n\n\n\n

Oluline on siinjuures teadvustada, et sotsiaalmeedia manipulatsiooniv\u00f5tted on muutumas \u00fcha varjatumaks. On ekslik arvata, et Kreml soovib meid Putini-usku p\u00f6\u00f6rata. Eesm\u00e4rk on \u00fchiskondlike l\u00f5hede s\u00fcvendamine, milleks sobib k\u00f5iksugu polariseerumist v\u00f5imaldavate narratiivide v\u00f5imendamine. Need kajavad meis k\u00f5igis vastu ja nendega minnakse kaasa. Selleks v\u00f5ib olla nii e-valimiste turvalisus, Nursipalu v\u00f5i Draamateatri vana-aasta identiteedi-show<\/em>. Kriisisituatsioonides peame teadvustama m\u00f5jutusv\u00f5tete ps\u00fchholoogilisi k\u00fclgi, n\u00e4iteks tajuvigu, kinnituskalduvusi vms, et v\u00e4hendada s\u00fcvenematusest, automatismist ja emotsioonidest tulenevat kriitikavabadust ning s\u00e4ilitada selge pea ja m\u00f5tlemine.<\/p>\n\n\n\n

\u00dchiskondlik sidusus<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Ps\u00fchholoogilisel kaitsel on veel \u00fcks, v\u00f5ib-olla isegi peamine eesm\u00e4rk: see on \u00fchiskondliku sidususe ja kaitsetahte edendamine. Sestap on edulootus suurem, kui suudaksime v\u00e4lja pakkuda erinevaid \u00fchiskonnagruppe \u00fchendavaid narratiive. Ukraina s\u00f5ja kontekstis oleme n\u00e4inud, et rindejoon jookseb muukeelse elanikkonna seas sageli p\u00f5lvkondade vahel.<\/p>\n\n\n\n

Eelmise aasta l\u00f5pus ilmunud NATO strateegilise kommunikatsiooni ekspertide koostatud aruandes anal\u00fc\u00fcsiti sotsiaalmeedias levivaid h\u00e4vingunarratiive ning nende m\u00f5ju P\u00f5hjamaades ja Eestis. Need on hirmu, ebastabiilsust ja katastroofi kujutavad lood, mille vaenulik eesm\u00e4rk on riigi v\u00f5i \u00fchiskonna lagundamine ja usaldamatuse k\u00fclvamine. \u00dcks uurimuse tulemusi oli see, et Eesti venekeelse publiku seas v\u00e4henes h\u00e4vingunarratiivide t\u00f5ttu poliitiline usaldus rohkem kui P\u00f5hjamaades. Samuti t\u00e4heldati suuremat viha ja hirmu. Eestikeelse publiku poliitiline usaldus j\u00e4i h\u00e4vingunarratiivide m\u00f5jul peaaegu muutumatuks.<\/p>\n\n\n\n

Siit v\u00f5iks j\u00e4reldada, et Eesti peaks j\u00e4tkama ajaloolise narratiivi ja rahvusliku identiteedi r\u00f5hutamist, et t\u00f5rjuda Kremli narratiive. Samas tuleks aga v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada spetsiaalsed strateegiad venekeelse elanikkonna k\u00f5netamiseks, et suurendada nende vastupanuv\u00f5imet ja teadlikkust propagandamehhanismidest. Ehk peaksid niisugused sidususstrateegiad olema rohkem suunatud tulevikku ning tuginema enam kultuurilise ja sotsiaalse \u00fchisosa leidmisele nendega, kellega see on v\u00f5imalik. Nii nagu s\u00fcgavalt konspiratsiooniusku inimest pole v\u00f5imalik veenda tema seisukoha ebaadekvaatsuses, leidub alati ka neid, kelle jaoks j\u00e4\u00e4b Venemaa igavesti rahu armastavaks vabastajariigiks. Aga ma pole kindel, et see moodustab enamiku Eesti muukeelsest elanikkonnast.<\/p>\n\n\n\n

Kokkuv\u00f5tteks\u00a0\u2013 s\u00fcgaval kultuurim\u00e4lus toimivad identiteedilood on just need, millega vastuollu minnes muutub otsustusprotsess emotsioonidest s\u00f5ltuvaks ja mis viivad keerukate sotsiaal-poliitiliste probleemide taandamiseni mustvalgeteks jah-ei-alternatiivideks.<\/p>\n\n\n\n

Paraku toetab praegune meedia\u00f6koloogia kiirusel, l\u00fchidusel ja konfliktil p\u00f5hinevaid s\u00f5numeid, mille t\u00e4hendust selgitav taustainfo n\u00f5uab sageli liigselt t\u00e4helepanu. Seet\u00f5ttu v\u00f5iks meediastunud maailma t\u00e4hendusloome aspektide ja valeinfo ps\u00fchholoogiliste baasmehhanismide tutvustamine olla osa haridusest ja elukestvast \u00f5ppest. See aitaks minimeerida s\u00f5numite heidutavat j\u00f5udu.<\/p>\n\n\n\n

Seega pole probleem mitte hirmsatest ja ohtlikest asjadest r\u00e4\u00e4kimine. Probleem on see, kuidas me ohtlikest asjadest r\u00e4\u00e4gime.<\/p>\n\n\n\n

Et kodu oleks korras, peab pea selge olema.<\/p>\n\n\n\n

Kui pea on selge ja kodu korras, oleme ka Eesti v\u00e4\u00e4rilised.<\/p>\n\n\n\n

Ait\u00e4h sulle, Eesti! Palju \u00f5nne!<\/p>\n\n\n\n

Vaata ettekande salvestust UTTV-st:<\/em><\/p>\n\n\n

<\/p>

\n\t\t\t
\n\t\t\t
\n\t\t\t
Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t