{"id":526,"date":"2025-02-13T01:24:00","date_gmt":"2025-02-12T23:24:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/?p=526"},"modified":"2025-02-21T16:14:34","modified_gmt":"2025-02-21T14:14:34","slug":"ulikooli-raamatukogus-saab-naha-ligi-200-aasta-vanuseid-oppematerjale","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/ulikooli-raamatukogus-saab-naha-ligi-200-aasta-vanuseid-oppematerjale\/","title":{"rendered":"\u00dclikooli raamatukogus saab n\u00e4ha ligi 200 aasta vanuseid \u00f5ppematerjale"},"content":{"rendered":"

Koos eesti raamatu aastaga avati Tartu \u00dclikooli raamatukogus jaanuari l\u00f5pul suur \u00f5ppekirjanduse n\u00e4itus <\/strong>\u201e\u00d5petusest v\u00f5rsub iva. Esimesest loengukonspektist k\u00f5rgkooli\u00f5pikuni\u201c. N\u00e4itust aitas kokku panna \u00fcle 60\u00a0\u00f5ppej\u00f5u.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

V\u00e4ljapanek annab p\u00f5hjaliku \u00fclevaate viimase 200\u00a0aasta jooksul \u00fclikoolis kasutusel olnud algup\u00e4rastest eesti autorite \u00f5ppematerjalidest. Suure hulga 20.\u00a0sajandi teoste k\u00f5rval on kuraatorid \u00fcles leidnud ka v\u00e4ljaanded, mis v\u00e4\u00e4risid esimesena k\u00f5rgkooli\u00f5piku nime.<\/p>\n\n\n\n

Loodus- ja t\u00e4ppisteaduste valdkonda esindava 40\u00a0\u00f5pperaamatu seas on 1920.\u00a0aastast p\u00e4rit eestikeelne \u00f5pik \u201e\u00dcldise zooloogia p\u00f5hijooned\u201c, autor Johannes Piiper. Raamatu eess\u00f5nas kirjutab ta: \u201eMeie loodusteadusline kirjavara pole suur. See otsus maksab ise\u00e4ranis loomateaduse kohta. K\u00e4esolev kirjat\u00f6\u00f6 p\u00fc\u00fcab olla kiviks alusm\u00fc\u00fcris, mille peale meie teadlased tulevikus avara zooloogilise biblioteegi rajavad.\u201c<\/p>\n\n\n\n

\u00dcks raamatuvaliku tegijatest professor Toivo Maimets hindab n\u00fc\u00fcd, enam kui sajandi jagu hiljem, et alusm\u00fc\u00fcr on osutunud erakordselt tugevaks. \u201eSellel m\u00fc\u00fcrile on rajatud muljetavaldav hulk emakeelset loodusteaduslikku \u00f5ppekirjandust, mis \u00fcha t\u00e4ieneb. On, mille \u00fcle uhke olla,\u201c \u00fctles Maimets.<\/p>\n\n\n\n

Meditsiiniteaduste valdkonna \u00f5ppevara esindab teiste seas Aleksander Kalamehe 1936.\u00a0aasta \u201eAlgkooli kehakasvatuse k\u00e4siraamat\u201c, millega arendati eestikeelset erialas\u00f5navara ja teadmisi \u201ekehaharjutustega\u201c seotud tervishoiu, metoodika, vahendite, harjutusvara ja spordialade kohta.<\/p>\n\n\n\n

K\u00e4siraamatu eess\u00f5nast leiab Belgia pedagoogi ja ps\u00fchholoogi Jean-Ovide Decroly universaalse tsitaadi: \u201eL\u00f5pliku meetodi ja kasvatusliku s\u00fcsteemi leiutamine on utoopia! V\u00f5ttes ajutiselt omaks teatava meetodi, peame j\u00e4tma endile v\u00f5imaluse selle \u00fcmberhindamiseks, et kohandada seda olukorratingimusile ja j\u00f5uda samm edasi \u00f5igel ajal ja vajalikul m\u00e4\u00e4ral!\u201c<\/p>\n\n\n\n

Kirjutavad \u00f5ppej\u00f5ud<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Loomulikult on n\u00e4itusel ka m\u00e4rksa uuemaid \u00f5pikuid, mille autorid praegu ise \u00fclikoolis \u00f5petavad. Teiste seas on 2019.\u00a0aasta parima eestikeelse k\u00f5rgkooli\u00f5piku auhinna v\u00f5itnud 830-lehek\u00fcljeline \u201eGeoinformaatika\u201c ja 2023.\u00a0aastal avaldatud 600-lehek\u00fcljeline \u201eTeenindusprotsesside juhtimine ja teenusedisain\u201c.<\/p>\n\n\n\n

Esimene neist on uusim paberil olev \u00f5pik, mis annab \u00fchtse \u00fclevaate geograafia eriala teadmistest, teine aga esimene eestikeelne k\u00f5rgkooli\u00f5pik, mis annab s\u00fcsteemse \u00fclevaate teenindus\u00fchiskonnast ja teenusmajandusest ning nendega seotud terminoloogiast. \u201eSeda \u00f5pikut v\u00f5ib eriliseks pidada seet\u00f5ttu, et sellest leiavad oma \u00f5pingutes tuge mitme eriala \u00fcli\u00f5pilased ja ka \u00f5ppej\u00f5ud,\u201c \u00fctles \u00fcks \u00f5piku autoritest Heli Tooman.<\/p>\n\n\n\n

N\u00e4itusel on ka Maaja Vadi kirjutatud \u00f5piku \u201eOrganisatsioonik\u00e4itumine\u201c 2004.\u00a0aasta v\u00e4ljaanne, mis on j\u00e4rjekorras juba viies\u00a0\u2013 esimene ilmus aastal 1994. Pidev v\u00e4rskendamine v\u00f5imaldab ajatute teoreetiliste k\u00e4sitluste k\u00f5rval lugeda ka hilisemaid kommentaare ja tutvuda uuemate uuringutulemustega.<\/p>\n\n\n\n

Majandusteaduskonna \u00f5ppematerjale n\u00e4itusele soovitanud Juta Sikk t\u00f5deb, et selles \u00f5pikus k\u00e4sitletud teemad\u00a0\u2013 organisatsiooni \u00fclesehitus, gruppide toimimine, motivatsioon, juhi t\u00f6\u00f6 ja roll jne\u00a0\u2013 on endiselt ajakohased. \u201eVastav \u00f5ppeaine kuulub majandusteaduskonna k\u00f5igisse \u00f5ppekavadesse ja seet\u00f5ttu on see \u00f5pik endiselt vajalik,\u201c \u00fctles Sikk.<\/p>\n\n\n\n

Kapsaks loetud kirjavara<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Omaette vaatamisv\u00e4\u00e4rsus on enim laenutatud \u00f5pikud. Neljal viimasel aastal on \u00f5pperaamatute laenutustabeli tipus olnud n\u00e4iteks \u201eImmunoloogia: \u00f5pik k\u00f5rgkoolidele\u201c, \u201ePedagoogilise ps\u00fchholoogia k\u00e4siraamat\u201c, \u201eKaristus\u00f5igus: \u00fcldosa\u201c ja \u201eEesti ajalugu VI, Vabaduss\u00f5jast taasiseseisvumiseni\u201c.<\/p>\n\n\n\n

\u00dcle\u00fcldiselt enim kasutatud \u00f5pikut paraku tagantj\u00e4rele tuvastada ei saa, sest \u00f5ppekirjandus vananeb \u00fcsna kiiresti: ilmuvad uustr\u00fckid v\u00f5i uued samateemalised \u00f5pikud, muutuvad \u00f5ppekavad ja \u00f5pikute kasutajadki.<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a>
Foto: Andres Tennus<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a>
Foto: Andres Tennus<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a>
Foto: Andres Tennus<\/figcaption><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

N\u00e4ituse peakuraator Marianne Tiik nentis, et raamatukogus hoitakse k\u00fcll s\u00e4ilituseksemplare, kuid iga raamatu mahakandmisel kaob ka sellega seotud laenutusstatistika. \u201e\u00d5pikute puhul juhtub sageli, et m\u00f5ni eksemplar loetakse kapsaks. Raamatute parandamine ja \u00fcmberk\u00f6itmine on raamatukogus igap\u00e4evane t\u00f6\u00f6. Liiga lagunenute parandamisel pole aga \u00fcldjuhul m\u00f5tet, kuigi vajaduse korral teeme ka seda,\u201c r\u00e4\u00e4kis Tiik.<\/p>\n\n\n\n

Viimastel aastatel on \u00f5pikute laenutuse statistikas n\u00e4ha langust: eelmisel aastal oli suurim laenutuskordade arv \u00fche eksemplari kohta 19, enamasti j\u00e4\u00e4b see aastas k\u00fcmne piiresse. \u00d5pikuid hoitakse sageli enda k\u00e4es terve semester v\u00f5i kauemgi.<\/p>\n\n\n\n

\u00d5ppekirjanduse n\u00e4itusel on ka interaktiivne osa. Muu hulgas on igal n\u00e4ituse k\u00fclastajal v\u00f5imalik k\u00fcsimustele vastata ja teada saada, millises valdkonnas \u00f5ppimiseks oleksid tal praegu k\u00f5ige paremad eeldused. M\u00e4lestuste seinale v\u00f5ib j\u00e4tta oma tudengip\u00f5lve meenutusi ning n\u00e4itusel on ka postkast, kuhu saab j\u00e4tta t\u00e4nukirja oma k\u00f5ige enam meelde j\u00e4\u00e4nud \u00f5ppej\u00f5ule.<\/p>\n\n\n\n

N\u00e4ituse koostamist toetasid Eesti Kirjanduse Selts, Kultuuriministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, V\u00e4lisministeerium ja Eesti Kultuurkapital. N\u00e4itust saab raamatukogu teisel korrusel vaadata selle aasta l\u00f5puni.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Koos eesti raamatu aastaga avati Tartu \u00dclikooli raamatukogus jaanuari l\u00f5pul suur \u00f5ppekirjanduse n\u00e4itus \u201e\u00d5petusest v\u00f5rsub iva. Esimesest loengukonspektist k\u00f5rgkooli\u00f5pikuni\u201c. N\u00e4itust aitas kokku panna \u00fcle 60\u00a0\u00f5ppej\u00f5u. V\u00e4ljapanek annab p\u00f5hjaliku \u00fclevaate viimase 200\u00a0aasta jooksul \u00fclikoolis kasutusel olnud algup\u00e4rastest eesti autorite \u00f5ppematerjalidest. Suure …<\/p>\n","protected":false},"author":689,"featured_media":527,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[3,19],"tags":[],"class_list":["post-526","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-aktuaalne","category-uudis"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/526","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/689"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=526"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/526\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":611,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/526\/revisions\/611"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/527"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=526"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=526"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=526"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}