{"id":506,"date":"2025-02-13T01:18:00","date_gmt":"2025-02-12T23:18:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/?p=506"},"modified":"2025-02-14T01:47:24","modified_gmt":"2025-02-13T23:47:24","slug":"kuidas-teadustooks-uusi-rahastusallikaid-leida","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/kuidas-teadustooks-uusi-rahastusallikaid-leida\/","title":{"rendered":"Kuidas teadust\u00f6\u00f6ks uusi rahastusallikaid leida"},"content":{"rendered":"

Universitas Tartuensis j\u00e4tkab arutelu teaduse rahastamise \u00fcle. Eesti Teaduste Akadeemia president Mart Saarma kirjeldab oma kogemuste p\u00f5hjal v\u00f5imalusi, mida biomeditsiini ja biotehnoloogia valdkonna teadlastel proovida tasub.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamine on arenenud riikides j\u00f5udsalt kasvanud ja j\u00f5udnud isegi kuni 4%-ni sisemajanduse kogutoodangust. Seal kasutatakse 30\u201340% rahastusest alusuuringuteks ja 60\u201370% valdavalt ettev\u00f5tetes toimuvaks teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks.<\/p>\n\n\n\n

Soome riigi eelarves on see suhe umbes 50\u00a0:\u00a050. Samas tuleb ligi 70% teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastusest Soomes ettev\u00f5tjatelt. P\u00f5hjamaades on just ettev\u00f5tjad rahastuse eestk\u00f5nelejad.<\/p>\n\n\n\n

Teadus- ja arendustegevuse p\u00fcsiv ja ennustatav rahastamine on Eesti arenguks \u00fclimalt t\u00e4htis. Kindlasti oleks vaja kulutusi pidevalt suurendada, aga see on praegu keeruline. Seoses kaitsekulutuste ja \u00fchiskonna vananemisest johtuva sotsiaalkulutuste kasvuga on raske eeldada, et Eesti riigi toetus oluliselt kerkiks.<\/p>\n\n\n\n

Loota, et Eesti ettev\u00f5tted suudaksid rahastust kiiresti suurendada, on ka kaunis ebareaalne\u00a0\u2013 meil lihtsalt on liiga v\u00e4he selliseid ettev\u00f5tteid. Seet\u00f5ttu peaks t\u00f5siselt otsima uusi, alternatiivseid rahastusallikaid.<\/p>\n\n\n\n

N\u00e4en siin kolme kiiresti rakendatavat v\u00f5imalust ning anal\u00fc\u00fcsin neid isikliku kogemuse p\u00f5hjal, mist\u00f5ttu piirduvad need eelk\u00f5ige biomeditsiini ja biotehnoloogia valdkondadega.<\/p>\n\n\n\n

Kiired v\u00f5imalused oleksid esiteks rahvusvaheliste grantide taotlemine riiklikest asutustest; teiseks toetuse taotlemine rahvusvahelistest sihtasutustest ja heategevusfondidest; ning kolmandaks uurimis- ja koost\u00f6\u00f6- ning litsentsilepingute s\u00f5lmimine ettev\u00f5tetega.<\/p>\n\n\n\n

Ameerika \u00dchendriigid, aga ka mitmed teised riigid, v\u00f5imaldavad v\u00e4lismaistel teadlastel taotleda raha oma riiklikest teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni toetavatest asutustest. USA-s on nende hulgas n\u00e4iteks Riiklik Tervishoiuinstituut (National Institutes of Health, NIH) ja Kaitseministeerium (United States Department of Defense), mille eelarved on miljardites dollarites. Neist saab taotleda raha kuni viieks aastaks ja toetussummad j\u00e4\u00e4vad 100\u00a0000\u2013500\u00a0000 dollari vahele aastas.<\/p>\n\n\n\n

Rahvusvahelised grandid riiklikest asutustest<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Riiklik Tervishoiuinstituut rahastab vaid selliseid projekte, mida USA-s ei tehta, aga mis on sellele riigile vajalikud. Seet\u00f5ttu ei tasu neile esitada triviaalseid taotlusi.<\/p>\n\n\n\n

Edukad on originaalsed taotlused, milles osaleb ka USA-s tegutsev partner, ja parimal juhul on juhtuurija USA teadlane. Tervishoiuinstituudi tavaline teadusprojekti (R01) grant on kuni 250\u00a0000 dollarit aastas ja tavaliselt antakse seda kaheks-kolmeks aastaks; loomulikult on ka suuremaid grante. Kaitseministeeriumi grandid on samas suurusj\u00e4rgus.<\/p>\n\n\n\n

USA asutustele esitatavad taotlused erinevad Eesti omadest, seet\u00f5ttu on taotlusvormide t\u00e4itmisel vaja kas kohalike teadlaste v\u00f5i administraatorite abi. USA-s on igal \u00fclikoolil konkreetsed inimesed, kes neid keerulisi vorme t\u00e4idavad. Granditaotluses tuleb esitada publitseerimata andmeid, mis viitavad h\u00fcpoteesi \u00f5igsusele. H\u00fcpotees tuleb s\u00f5nastada selgelt ja esitada on vaja \u00fcksikasjalik katsete plaan.<\/p>\n\n\n\n

Nii tervishoiuinstituudi kui ka Kaitseministeeriumi grantidel on oma administraatorid, kes taotlejaid aitavad ja juhendavad. Nende abi on v\u00e4ga vajalik. Aruandlus on detailne ja sisuline ning eriti rangelt peab j\u00e4rgima finantsn\u00f5udeid. Kokkuv\u00f5ttes on m\u00f5lemad v\u00e4ga realistlikud uurimistoetuse saamise viisid ja neid tasub kindlasti kasutada.<\/p>\n\n\n\n

Toetused rahvusvahelistest heategevusfondidest<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\u00dcks hea viis \u00f5ppida uusi rahastusallikaid tundma on vaadata kolleegide artiklitest, keda nad toetuse eest t\u00e4navad. Nii leiate kiiresti ka sihtasutused ja heategevusfondid (ingl\u00a0Charitable Foundations<\/em>), mis toetavad teie ala.<\/p>\n\n\n\n

Suur osa sellistest fondidest jagab raha vaid oma riigi teadlastele. M\u00f5ned annavad raha riigist v\u00e4lja vaid koost\u00f6\u00f6 korral, aga leidub ka neid, kes jagavad toetust k\u00f5ikidele teadlastele.<\/p>\n\n\n\n

Mul on isiklik kogemus USA, \u00dchendkuningriigi, Taani ja Soome sihtasutustega.<\/p>\n\n\n\n

Soome omad jagavad toetust vaid Soomes t\u00f6\u00f6tavatele teadlastele, aga projektis v\u00f5ib olla ka v\u00e4lismaine partner. Raha saamiseks peab s\u00f5lmima lepingu Soome laboriga. Soome fondidest on suurimad Kone, Sigrid Jus\u00e9liuse ning Jane ja Aatos Erkko sihtasutused. Neilt v\u00f5ib saada kahe-kolme aasta pikkuseid grante, mis v\u00f5ivad ulatuda isegi kahe miljoni euroni.<\/p>\n\n\n\n

\n

Minu labori eelarvest on viimase k\u00fcmne aasta jooksul \u00fcle 50% tulnud rahvusvahelistelt sihtasutustelt ja heategevusfondidelt.<\/p>\n\n\n\n

\u2013 Mart Saarma<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

Taanis on eriti tugevad Novo Nordiski, Lundbecki ja Carlsbergi fond. Need jagavad v\u00e4ga mitmekesiseid toetusi nii akadeemilistes asutustes kui ka idufirmades t\u00f6\u00f6tavatele teadlastele.<\/p>\n\n\n\n

Suurim neist, Novo Nordiski fond pakub v\u00e4ga erinevaid grante, millest m\u00f5ningaid saavad taotleda ka Eesti teadlased. Lundbecki fondi toetused on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsed, suuruse poolest tihti v\u00f5rreldavad Euroopa Teadusn\u00f5ukogu grantidega, kuid Lundbecki fondilt saab toetust ainult siis, kui taotlus on esitatud koost\u00f6\u00f6s Taani laboriga.<\/p>\n\n\n\n

Mul on v\u00e4ga hea kogemus nii Novo Nordiski kui ka Lundbeckiga. Esimesest olen saanud toetust ja teises olin aastaid hindamiskomisjoni esimees.<\/p>\n\n\n\n

\u00dchendkuningriigiski on mitmeid heategevusfonde, kust Eesti teadlased ja ettev\u00f5tted saavad uurimistoetust taotleda. Minul on kogemusi Wellcome Trusti, Parkinson\u2019s UK ja Cure Parkinson\u2019s Trustiga.<\/p>\n\n\n\n

Wellcome Trusti grandid v\u00f5ivad ulatuda miljonitesse eurodesse, aga ka kahe teise nimetatud fondi toetussummad on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsed. Fondide reeglid muutuvad; praegu saab Parkinson\u2019s UK-lt raha vaid koost\u00f6\u00f6ks \u00dchendkuningriigi partneriga.<\/p>\n\n\n\n

USA-s on fonde palju ja m\u00f5ned neist on \u00fclisuured. Minul on kogemust Juvenile Diabetes Research Foundationi ja Michael J.\u00a0Fox Foundation of Parkinson\u2019s Researchiga. M\u00f5lemad jagavad grante, mis v\u00f5ivad ulatuda miljonitesse dollaritesse, tavalisemad on 500\u00a0000\u00a0dollari suurused kaheaastased grandid. USA fondide rahastatud projekte kontrollitakse ja rahakasutust j\u00e4lgitakse teraselt. Harilikult peab kaks korda aastas sisulist aru andma ja kui tulemusi pole, v\u00f5idakse finantseerimine katkestada.<\/p>\n\n\n\n

Minu labori eelarvest on viimase k\u00fcmne aasta jooksul \u00fcle 50% tulnud rahvusvahelistelt sihtasutustelt ja heategevusfondidelt, mis n\u00e4itab, et sealt on v\u00f5imalik toetust saada.<\/p>\n\n\n\n

Uurimis- ja koost\u00f6\u00f6- ning litsentsilepingud ettev\u00f5tetega<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Nii USA kui ka \u00dchendkuningriigi ja Hollandi \u00fclikoolides on biomeditsiini ja tehniliste alade teadust\u00f6\u00f6 rahastamiseks v\u00e4ga tavaline s\u00f5lmida uurimis- ja koost\u00f6\u00f6lepinguid v\u00f5i litsentsilepinguid ettev\u00f5tetega.Skandinaavias tehakse seda samuti, aga tehnilistel aladel rohkem kui biomeditsiinis.<\/p>\n\n\n\n

Tasuks r\u00f5hutada kolme aspekti. Esiteks v\u00f5iks need rahastusallikad ette v\u00f5tta juhul, kui olete teinud t\u00f5esti m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse teadusliku avastuse. N-\u00f6 igap\u00e4evast teadust neile \u201em\u00fc\u00fcma\u201c hakata ei tasu.<\/p>\n\n\n\n

Teiseks on lepingu s\u00fcnni eelduseks tavaliselt intellektuaalne omand. Kui teil pole registreeritud patenti v\u00f5i selle taotlust, siis firmadel huvi kaob.<\/p>\n\n\n\n

Kolmandaks tasuks r\u00f5hutada, et selliste lepingute s\u00f5lmimisel on vaja professionaalset abi. \u00dclikoolide kompetents v\u00f5ib neis k\u00fcsimustes olla puudulik, t\u00f5siseltv\u00f5etava lepingu s\u00f5lmimiseks tasub palgata tippjuriste.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Universitas Tartuensis j\u00e4tkab arutelu teaduse rahastamise \u00fcle. Eesti Teaduste Akadeemia president Mart Saarma kirjeldab oma kogemuste p\u00f5hjal v\u00f5imalusi, mida biomeditsiini ja biotehnoloogia valdkonna teadlastel proovida tasub. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamine on arenenud riikides j\u00f5udsalt kasvanud ja j\u00f5udnud isegi …<\/p>\n","protected":false},"author":689,"featured_media":507,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[4],"tags":[],"class_list":["post-506","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-arvamus"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/506","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/689"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=506"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/506\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":508,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/506\/revisions\/508"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/507"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=506"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=506"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=506"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}