{"id":500,"date":"2025-02-13T01:17:00","date_gmt":"2025-02-12T23:17:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/?p=500"},"modified":"2025-02-21T12:22:15","modified_gmt":"2025-02-21T10:22:15","slug":"rahvusulikool-kui-tunnistus-et-iseolemine-kestab","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/rahvusulikool-kui-tunnistus-et-iseolemine-kestab\/","title":{"rendered":"Rahvus\u00fclikool kui tunnistus, et iseolemine kestab"},"content":{"rendered":"<p><strong>Kas \u00fclikool, vaba m\u00f5tte kandja, on j\u00e4\u00e4nud Eesti avalikkuse silmis ka rahvusm\u00f5tte hoidjaks ja eestvedajaks?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Rahvusm\u00f5te pole midagi imetabast, midagi ise\u00e4ralikku. See on vaid rahvale iseloomuliku\u00a0\u2013 esivanematelt p\u00e4ritud v\u00e4\u00e4rtuste, teadmiste ja traditsioonide\u00a0\u2013 hoidmine ning nende edasikandmine ja t\u00f5lgendamine muutuvates vooludes ja aegades. Iga\u00fcks meist teeb seda omal moel ja kombel, eraldi s\u00f5nastamata ja enamasti endale isegi teadvustamata. Rahvusm\u00f5te elab meis, m\u00f5jutab meie hinnanguid, arusaamisi ja valikuid.<\/p>\n\n\n\n<p>Muuseumid, raamatukogud ja arhiivid on m\u00e4luasutustena seatud koguma, hoidma ja k\u00f5igile k\u00e4ttesaadavaks tegema vaimset p\u00e4randit, esemeid ning s\u00fcndmusi, millesse on j\u00e4\u00e4dvustatud rahva elu arenemislugu oma m\u00e4rgiliste arenguetappide ja p\u00f6\u00f6rdepunktidega. Kui iga \u00fcksik inimene kannab endaga minevikust kaasas eelk\u00f5ige isiklikku ja l\u00e4hedast, siis muuseumid ja raamatukogud otsivad ja p\u00fc\u00fcavad s\u00e4ilitada k\u00f5ike rahvusele v\u00f5i teatud inimgrupile omast. Seejuures on muuseumis ja raamatukogus kogutul ja s\u00e4ilitatul \u00fcsna suur erinevus (mis ei tulene millestki muust kui nende m\u00e4luasutuste \u00fclesannete erinevusest).<\/p>\n\n\n\n<p>M\u00e4luasutustega on meil k\u00fcllaltki h\u00e4sti. Tugev raamatukogude v\u00f5rgustik hoolitseb selle eest, et kirja pandud ja tr\u00fckitud ideed, m\u00f5tted ja s\u00fcndmused \u00fchendavad minevikku ja tulevikku ning kannavad eilset t\u00e4nasesse ja homsesse. Mitmekesised muuseumid oskavad aina huvitavamalt peegeldada kaasaega painavaid k\u00fcsimusi, pakkuda korraga nii teadmisi kui ka meelelahutust.<\/p>\n\n\n\n<p>Hoopis keerulisem on rahvusm\u00f5tte seos rahvus\u00fclikooliga. \u00dclikool on ju eelk\u00f5ige \u00f5ppe- ja teadusasutus, mille esimene eesm\u00e4rk on koolitada inimesi, et need tahaksid ja suudaksid iseenda elu elada ja \u00fches sellega ka \u00fchiskonda edasi viia k\u00f5ige paremal, targemal ja kasulikumal moel, \u00fcmbritsevat \u00f6kos\u00fcsteemi ja elu terviklikkust arvestavalt ja austavalt.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Et tulevik oleks meie p\u00e4ralt<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Riigis, kus esiplaanile pole seatud rahvuse ja selle kultuuri s\u00e4ilitamist, ongi vist \u00fclikoolil rahvusm\u00f5ttega v\u00e4he pistmist. Aga mitte Eesti-suguses v\u00e4ikeriigis. Siin on rahvusm\u00f5te osa riiklikust iseseisvusest ning \u00fches sellega ka osa rahvus\u00fclikooli vereringest, osa selle loomulikust toimimisest ja arengust.<\/p>\n\n\n\n<figure data-wp-context='{\"imageId\":\"69dedeec10db4\"}' data-wp-interactive=\"core\/image\" data-wp-key=\"69dedeec10db4\" class=\"wp-block-image alignright size-large wp-lightbox-container\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"664\" height=\"1024\" data-wp-class--hide=\"state.isContentHidden\" data-wp-class--show=\"state.isContentVisible\" data-wp-init=\"callbacks.setButtonStyles\" data-wp-on--click=\"actions.showLightbox\" data-wp-on--load=\"callbacks.setButtonStyles\" data-wp-on-window--resize=\"callbacks.setButtonStyles\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/ESSEE-rahvusmotlejad-kollaaz-Margus-Evert-664x1024.jpeg\" alt=\"\" class=\"wp-image-502\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/ESSEE-rahvusmotlejad-kollaaz-Margus-Evert-664x1024.jpeg 664w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/ESSEE-rahvusmotlejad-kollaaz-Margus-Evert-194x300.jpeg 194w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/ESSEE-rahvusmotlejad-kollaaz-Margus-Evert-768x1185.jpeg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/ESSEE-rahvusmotlejad-kollaaz-Margus-Evert-995x1536.jpeg 995w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/ESSEE-rahvusmotlejad-kollaaz-Margus-Evert-1327x2048.jpeg 1327w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/ESSEE-rahvusmotlejad-kollaaz-Margus-Evert.jpeg 1600w\" sizes=\"auto, (max-width: 664px) 100vw, 664px\"><button class=\"lightbox-trigger\" type=\"button\" aria-haspopup=\"dialog\" aria-label=\"Enlarge\" data-wp-init=\"callbacks.initTriggerButton\" data-wp-on--click=\"actions.showLightbox\" data-wp-style--right=\"state.imageButtonRight\" data-wp-style--top=\"state.imageButtonTop\">\n\t\t\t<svg xmlns=\"http:\/\/www.w3.org\/2000\/svg\" width=\"12\" height=\"12\" fill=\"none\" viewbox=\"0 0 12 12\">\n\t\t\t\t<path fill=\"#fff\" d=\"M2 0a2 2 0 0 0-2 2v2h1.5V2a.5.5 0 0 1 .5-.5h2V0H2Zm2 10.5H2a.5.5 0 0 1-.5-.5V8H0v2a2 2 0 0 0 2 2h2v-1.5ZM8 12v-1.5h2a.5.5 0 0 0 .5-.5V8H12v2a2 2 0 0 1-2 2H8Zm2-12a2 2 0 0 1 2 2v2h-1.5V2a.5.5 0 0 0-.5-.5H8V0h2Z\"><\/path>\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button><figcaption class=\"wp-element-caption\">Rahvusm\u00f5tte edendajad (vasakult, \u00fclalt alla) Johan K\u00f5pp, Oskar Kallas, Henrik Koppel, Jaan T\u00f5nisson, Jakob Hurt, Juhan Peegel ja Peeter P\u00f5ld. Allikad: T\u00dc muuseum, ERM, Tartumaa muuseum, Liina Raat, Karl Emil Stahlberg<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p>120\u00a0aastat tagasi, aastal 1905, kui valmis eestlaste esimese partei, Eesti Rahvameelse Eduerakonna programm, oli seal k\u00f5rghariduse all kirjas vaid kaks punkti. Esiteks sooviti, et Tartu \u00fclikoolis asutataks kohaliku elu jaoks t\u00e4htsates valdkondades eestikeelsed kaasprofessuurid\u00a0\u2013 eesti keele ja kirjanduse, soome-ugri keelte ning tegeliku usu\u00f5petuse professuur\u00a0\u2013 ning lisaks \u00fcksikutes teaduskondades eesti keele lektoraadid. Tartu teises k\u00f5rgkoolis, veterinaariainstituudis, n\u00f5uti v\u00e4hemalt eesti keele lektoraati. Teise punktina sooviti, et Riia pol\u00fctehnikumis ja Peterburi \u00fclikoolis, kus m\u00f5lemas \u00f5ppis ka eestlasi, saaks \u00f5ppida eesti keelt.<\/p>\n\n\n\n<p>Rohkem ei osatud tollal eestikeelsest k\u00f5rgharidusest m\u00f5elda. Eestikeelne \u00fclikool oli aastal 1905 veel isegi unistusena s\u00f5nastamata, r\u00e4\u00e4kimata selle v\u00f5imalikkusest. Emakeelset kooliharidustki hakati alles \u201ekirves seljas\u201c (nagu selle \u00fclesehitust\u00f6\u00f6 s\u00f5nastas Tartus 18.\u00a0juunil 1906 toimunud rahvakoosolekul Oskar Kallas) ja \u201ekopika kaupa\u201c (lisas sel koosolekul Jaan T\u00f5nisson) \u00fcles ehitama, veendes samas k\u00f5iki kahtlejaid ja k\u00f5hklejaid, et kui rahvas \u201ehariduslikult ei edene, siis on meie tulevik tume\u201c ja et \u201e[o]n meil haridusline k\u00fclg k\u00f5va, siis ei v\u00f5ida meid mitte rahvusvahelises v\u00f5itluses maha suruda\u201c.<sup>1<\/sup><\/p>\n\n\n\n<p>Kuid p\u00fc\u00fcd hariduse ja harituse poole on eestlastele alati olnud nagu sund edasiliikumiseks. See sund on andnud j\u00f5u vaadata \u00fcmbritsevast tegelikkusest kaugemale ja k\u00f5rgemale. Kui alles 1906.\u00a0aasta s\u00fcgisel alustas \u00fches \u00dclikooli (tollase Jaani) t\u00e4nava korteris 48\u00a0\u00f5pilasega t\u00f6\u00f6d Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi T\u00fctarlaste G\u00fcmnaasium, eestikeelne ja -meelne \u00f5ppeasutus, siis juba aastal 1909 r\u00e4\u00e4giti vajadusest luua oma \u201eEesti teaduste-akademia\u201c.<\/p>\n\n\n\n<p>See m\u00f5te \u00f6eldi esmakordselt v\u00e4lja Eesti Kirjanduse Seltsi 2.\u00a0jaanuari koosolekul. L\u00e4htepunktid olid igati arusaadavad ja kaasaegsed: teaduslike k\u00fcsimuste t\u00e4htsus kasvab iga p\u00e4evaga ja et teistest rahvastest mitte maha j\u00e4\u00e4da, tuleb ka iseend teaduses harida. See on v\u00f5imalik, sest eestlased on ju \u201e[\u2014] vabad inimesed, kes teavad, et tulevik meie p\u00e4ralt on ja et ta niisugune saab olema, nagu meie ise seda tahame\u201c<sup>2<\/sup>.<\/p>\n\n\n\n<p>Selline kannustatud tahtmine n\u00f5udis usku, julgust ja usaldust. \u00dcmbrus seda ei pakkunud. See tuli inimestelt endilt. Nii pole ka imestada, et esimese v\u00f5imaluse tekkides, esimese eelduse olemasolul, keset igap\u00e4evast muret ja puudust ning keset vabaduss\u00f5da rutati avama eestikeelset Tartu \u00fclikooli.<\/p>\n\n\n\n<p>Eestikeelse \u00fclikooli avamine 1919.\u00a0aasta 1.\u00a0detsembril polnud mitte ainult p\u00fc\u00fcd k\u00f5rgema hariduse j\u00e4rele, vaid see oli vaimu vastuhakk v\u00e4givallale ja s\u00f5jale. See andis kinnitust riikliku iseolemise tee ainuv\u00f5imalikkusest ning seda saatis rahva uhkustunne. Rahvusm\u00f5te oli l\u00f5imitud loomulikul moel arusaamisesse \u00fclikooli vajalikkusest ja \u00fclesannetest.<\/p>\n\n\n\n<blockquote class=\"wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow\">\n<p class=\"has-text-align-right has-extra-large-font-size\">Endiselt ja <em>v\u00e4\u00e4ramatult<\/em> on \u00fclikool akadeemilise vaimu kants. Aga kas ka meie \u00fchiskonna selgroog, rahvusliku enesetunnetuse ja eneseusu kandja?<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-text-align-right has-extra-large-font-size\">\u00a0\u2013 Krista Aru<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n<p>\u00dclikooli ei surutud kitsarinnalise rahvuslikkuse piiridesse, vaid selles n\u00e4hti vaba akadeemilise vaimu kantsi, teaduse kui j\u00f5u keskpunkti, mis avatuna erinevatele m\u00f5ttevooludele ja kultuuridele peab olema hingelt rahvuslik. \u201eEesti \u00fclikool peab ligemale tulema Eesti rahva elule, peab meile t\u00f5siseks tarkuse emaks saama, kes teaduse piima ei paku \u00fcksi k\u00f5rgematele kihtidele elu m\u00f5nuks, vaid igale rahva liikmele inimese\u00adv\u00e4\u00e4riliseks eluks, igap\u00e4evaseks leivaks,\u201c kirjutas ajaleht Postimees oma juhtkirjas 1.\u00a0detsembril 1919.<\/p>\n\n\n\n<p>See ei t\u00e4hendanud vaid riigi ja rahva eluks vajalike spetsialistide ettevalmistamist, vaid eelk\u00f5ige suver\u00e4\u00e4nse rahva eneseteadvuse ja -v\u00e4\u00e4rikuse kasvatamist. Maailmatasemel teadust\u00f6\u00f6 pidi saama \u00fchitatud Eesti huvide teenimisega\u00a0\u2013 seda k\u00f5ike Eestisse toodud soomlastest, baltisakslastest, rootslastest jt spetsialistide abiga. Eestikeelse hariduse \u00fclesehitamise ideoloogia juurde kuulus ka l\u00e4htekoht, et k\u00f5rgem haridus ei saa ega tohigi olla k\u00e4ttesaadav vaid valitutele.<\/p>\n\n\n\n<p>Jakob Hurda s\u00f5nastatud soovi saada suureks vaimult kandsid Tartu rahvusmeelsed haritlased 19.\u00a0sajandi l\u00f5pu- ja 20.\u00a0sajandi algusaastatel teadlikult ja j\u00f5uliselt edasi: vaimult tugevaks saab vaid t\u00e4nu kogu rahva haritusele.<\/p>\n\n\n\n<p>Kui 1920.\u00a0aastate teises pooles hakati vabariigis mitmel pool r\u00e4\u00e4kima, et k\u00f5rgharidusega haritlasi on liiga palju, et t\u00f6\u00f6tegijatena on nad oskamatud ja saamatud, siis vastusest, mille andis \u00fclikool, k\u00f5las selgesti l\u00e4bi rahvusm\u00f5ttest kantud vastutus riigi ja \u00fchiskonna ees. R\u00f5hutati, et h\u00e4da ei tulene sellest, et k\u00f5rgharituid oleks liiga palju, vaid hoopis sellest, et k\u00f5rgharidusega spetsialistid ei leia rakendust ametites, kus neid vajatakse ja kus neist oleks kasu kogu \u00fchiskonnale.<\/p>\n\n\n\n<p>\u00dclikooli meelsust ja vaimset \u00f5hustikku kujundasid sel ajal veel inimesed, kes ise olid eestikeelse k\u00f5rghariduse v\u00f5imalusi loonud: Henrik Koppel, Johan K\u00f5pp jt. Nad olid alustanud \u201ekirves seljas\u201c k\u00f5ige lihtsamate selgitus- ja k\u00f5nekoosolekutega laulu-, m\u00e4ngu-, karskus- ning p\u00f5llumeeste seltsides; nad olid ise kasvanud koos rahvaga, kelle heaks nad t\u00f6\u00f6tasid, ning nende seos rahva ja riigiga oli l\u00e4hedane, vahetu ja isegi kodune.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>V\u00f5imude ja ettekirjutuste kiuste<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>1930-ndate l\u00f5pu Eestis, kus v\u00f5im hakkas vaba m\u00f5tet ja vaimu kartma ning kontrollima, sattus l\u00f6\u00f6gi alla ka \u00fclikooli autonoomia. See, mis \u00fclikooli siis mingil m\u00e4\u00e4ral kaitses, polnud mitte niiv\u00f5rd \u00fcksikute \u00f5ppej\u00f5udude ja avaliku elu tegelaste seisukohad ja s\u00f5nav\u00f5tud, kuiv\u00f5rd just avalikkuses juurdunud arusaamine \u00fclikoolist kui \u00fchest iseseisva rahvusriigi kandjast. Kallaletungis \u00fclikooli autonoomiale n\u00e4hti seep\u00e4rast kallaletungi riiklikule iseolemisele. Sellist \u00fclikooli v\u00f5im kartis.<\/p>\n\n\n\n<p>N\u00f5ukogude Eesti \u00fclikoolis olid rahvusm\u00f5ttel oma saarekesed, esimestel aastatel kindlasti veel t\u00e4nu neile \u00fcksikutele \u00f5ppej\u00f5ududele, kel oli \u00f5nnestunud k\u00fc\u00fcditamisest, vangistusest v\u00f5i veelgi hullemast p\u00e4\u00e4seda. Neis elas veel omaaegset akadeemilist vaimsust, inimlikku ausust ja t\u00f6\u00f6kust. Nemad esindasid vana ausa akadeemilise p\u00f5lvkonna hoiakuid, s\u00fcgavat lugupidamist teaduse vastu ja k\u00f5ikumatut missioonitunnet oma rahva ees. Nad ei tahtnudki aru saada asjadest, mis nende maailma ei sobinud.<\/p>\n\n\n\n<p>Sissekasvanud veendumus \u00f5iglusest elas neis sedav\u00f5rd loomulikult, et seda kiirgas isegi siis, kui nad pidid kasutama neile v\u00f5\u00f5raid m\u00f5isteid v\u00f5i s\u00f5nu. Juba nende liikumine \u00fclikooliseinte vahel t\u00f5i endaga vaimusuurust ja kitsarinnalisusest vaba rahvuslikkust. N\u00e4iteks \u00f5ppej\u00f5ud Richard Kleis \u00f5petas eelk\u00f5ige lugema ja m\u00f5istma antiikkirjandust, aga oskas selle k\u00f5rval n\u00e4idata ka meie regiv\u00e4rsilise rahvaluule v\u00e4\u00e4rtust ja suurust.<\/p>\n\n\n\n<p>Vanema p\u00f5lvkonna taandudes need rahvusm\u00f5tte saarekesed ei kadunud, vaid pigem kasvasid ja laienesid. Nii nagu eesti avalikkus oli \u00f5ppinud ajalehtedest ja ajakirjadest lugema ridade vahelt ja viskama soovitud kirjandusteose ostmiseks sundkorras juurde lisatud punapropagandistliku bro\u0161\u00fc\u00fcri tuima n\u00e4oga pliidi alla, oli ka \u00fclikoolis omandatud oskus kuulata, aga mitte kuulda, noogutada, aga mitte omaks v\u00f5tta.<\/p>\n\n\n\n<blockquote class=\"wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow\">\n<p class=\"has-extra-large-font-size\">Peegel oli v\u00e4ga heas tujus ja teatas, et v\u00f5ib dekanaadile kinnitada: j\u00f5ulude pidamises tema juhendatavat kursust s\u00fc\u00fcdistada ei saa.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-text-align-right has-extra-large-font-size\">\u2013 Krista Aru<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n<p>\u00dcks mu vana kursusekaaslane tuletas hiljuti meelde, et meil oli olnud \u00f5ppeaine \u201eTeadusliku kommunismi alused\u201c. Enamgi veel: \u00fclikooli l\u00f5petamisel olevat me pidanud selles riigieksami tegema. No mitte ei m\u00e4leta, mis \u00f5ppeaine see oli ja millest seal \u00fcldse r\u00e4\u00e4giti! Ju see lihtsalt oli ja kadus.<\/p>\n\n\n\n<p>K\u00fcll aga m\u00e4letan, kuidas me saabusime 1978.\u00a0aasta 24.\u00a0detsembri \u00f5htul p\u00e4rast n\u00f5ukogude ajakirjanduse teooria ja praktika arvestust (mille sooritamine \u00f5nnestus vaid v\u00e4hestel) heas tujus \u00fchiselamusse (tollal P\u00e4lsoni, n\u00fc\u00fcd Pepleri t\u00e4nav 14) ja leidsime all fuajees istumas oma kursuse juhendaja professor Juhan Peegli. Ta oli samuti v\u00e4ga heas tujus ja teatas meile, et dekanaadi kahtlustused meie suhtes olid olnud alusetud: ta n\u00e4inud n\u00fc\u00fcd oma silmaga, et \u00fchtegi j\u00f5ulupuud meil ei ole ega \u00fchtegi k\u00fc\u00fcnalt ka ei p\u00f5le. Ta olla seda fuajees juba t\u00fckk aega j\u00e4lginud ning v\u00f5ib n\u00fc\u00fcd minna rahuliku s\u00fcdamega raporteerima, et tema juhendatava kursuse \u00fchiselamus ei toimu j\u00f5ulup\u00fchade t\u00e4histamist. Me saime aru. L\u00e4ksime oma tubadesse, t\u00f5mbasime kardinad ette ja s\u00fc\u00fctasime kuusel k\u00fc\u00fcnlad. \u00dchiselamu fuajees j\u00e4i sel \u00f5htul v\u00e4ga vaikseks.<\/p>\n\n\n\n<p>Sellest k\u00f5igest me \u00f5ppisime\u00a0\u2013 ka seda, millal ja kuidas pidutseda ning kuidas olla ja k\u00e4ituda nii, et s\u00fcdames oleks hea ja p\u00fcha tunne ega peaks ka kellelegi teisele peavalu tegema.<\/p>\n\n\n\n<p>105\u00a0aasta vanune rahvus\u00fclikool on v\u00f5rreldes oma algusaastatega rikas ja mitmekesine\u00a0\u2013 nii inimestelt, hoonetelt kui ka varustuselt. Paljude v\u00f5imaluste ja valikute poolest ei j\u00e4\u00e4 Tartu \u00dclikool alla rikkamategi \u00fchiskondade \u00fclikoolidele. Endiselt ja v\u00e4\u00e4ramatult on \u00fclikool \u00fchiskonna akadeemilise vaimu kants. Aga kas ka meie \u00fchiskonna selgroog, rahvusliku enesetunnetuse ja eneseusu kandja?<\/p>\n\n\n\n<p><strong>\u00dclikool peab olema avalikkuse liider<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Ajuti n\u00e4ib, et rahvusvahelistumise tuultes ning uute ootuste ja eesm\u00e4rkide tekkides on j\u00e4\u00e4nud see meie \u00fchiskonna v\u00e4iksusest tulenev \u00fclikooli eriline missioon vaeslapse ossa; et seda tuletatakse meelde vaid pidup\u00e4evadel, peaaegu kohustuslikus korras, seda v\u00e4\u00e4rtustamata ja enesele teadvustamata.<\/p>\n\n\n\n<p>Sellest on kahju, sest nii j\u00e4\u00e4me vaid ise vaesemaks. Me ei tohiks unustada, et juba meie \u00fclikooli s\u00fcnd keset vabaduss\u00f5da \u201erahvuslise kultuuri istandusena\u201c, nagu s\u00f5nastas \u00fclikooli kuraator Peeter P\u00f5ld avaaktuse k\u00f5nes 1.\u00a0detsembril 1919, oli ime\u00a0\u2013 mitte ainult tolles hetkes, vaid ka tuleviku m\u00f5ttes.<\/p>\n\n\n\n<p>Niisama tahtej\u00f5uline ja ettevaatav peaks \u00fclikool olema ka n\u00fc\u00fcdsel ajal: panustama tulevikku, v\u00e4\u00e4rtustades ning hinnates meile erip\u00e4rast. Rahvus\u00fclikooli roll \u00fchiskonna elus on ka praegu vaieldamatu. \u00dclikool peab olema kogu \u00fchiskonda edendava arengu liider nii oma ideede, tegutsemise kui ka v\u00e4\u00e4rtuste ja v\u00e4\u00e4rikusega. Ajal, mis on ettearvamatu ja rabe, vajab avalikkus oma rahvus\u00fclikooli kui kinnitust, et iseolemine kestab ja edeneb.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Viited<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>1 Rahvakoosolek 18.\u00a0juunil Eesti P\u00f5llumeeste Seltsi n\u00e4itusemajas. \u2013 Postimees, 19.06.1906.<\/p>\n\n\n\n<p>2 Tartu teated. Eesti Kirjanduse Seltsi koosolek 2.\u00a0jaanuaril. \u2013 Postimees, 03.01.1909.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kas \u00fclikool, vaba m\u00f5tte kandja, on j\u00e4\u00e4nud Eesti avalikkuse silmis ka rahvusm\u00f5tte hoidjaks ja eestvedajaks? Rahvusm\u00f5te pole midagi imetabast, midagi ise\u00e4ralikku. See on vaid rahvale iseloomuliku\u00a0\u2013 esivanematelt p\u00e4ritud v\u00e4\u00e4rtuste, teadmiste ja traditsioonide\u00a0\u2013 hoidmine ning nende edasikandmine ja t\u00f5lgendamine muutuvates vooludes &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":689,"featured_media":501,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[4,20],"tags":[],"class_list":["post-500","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-arvamus","category-essee"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/500","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/689"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=500"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/500\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":505,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/500\/revisions\/505"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/501"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=500"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=500"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=500"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}