{"id":488,"date":"2025-02-13T01:14:00","date_gmt":"2025-02-12T23:14:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/?p=488"},"modified":"2025-04-11T07:47:15","modified_gmt":"2025-04-11T04:47:15","slug":"piibel-aabits-ja-entsuklopeedia-ning-nende-vaiksemad-velled","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/piibel-aabits-ja-entsuklopeedia-ning-nende-vaiksemad-velled\/","title":{"rendered":"Piibel, aabits ja ents\u00fcklopeedia ning nende v\u00e4iksemad velled"},"content":{"rendered":"<p><strong>Logo \u201eEesti raamat 500 aastat\u201c on lugejale k\u00fcllap juba tuttavaks saanud. Eestikeelne raamat ei s\u00fcndinud aga t\u00fchjalt kohalt: sel on pikk eel- ja j\u00e4rellugu.<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Pool tuhat aastat on auv\u00e4\u00e4rne aeg, selle pika ea sisse mahub tegusust ja kulgemist. Siinjuures identifitseeritakse juubilari eelk\u00f5ige kui eestikeelset raamatut, kuid peategelasel on ka arvukalt h\u00f5imlasi.<\/p>\n\n\n\n<p>Vanim neist on k\u00e4sikirjaline raamat.\u00a0<a>N\u00e4iteks Henriku \u201eLiivimaa kroonika\u201c vahendab infot ka Tartu kohta<\/a>, pikemalt peatutakse linna 1224.\u00a0aasta piiramisel ja vallutamisel. Muu hulgas saame \u00fclevaate tollasest s\u00f5jatehnikast: katapuldid, paterellid (kiviheitemasinad), tulepotid, piiramistorn, tulerattad, siilid (v\u00e4ravate ja m\u00fc\u00fcride purustajad), sead (kaitseehitised, mille varjus piirajad kaevasid linnuse valli) jmt.<\/p>\n\n\n\n<p>Eesti Raamatu (olgu ta t\u00e4htp\u00e4eva peategelasena siin suurte algust\u00e4htedega) h\u00f5imlased on ka siin tr\u00fckitud v\u00f5\u00f5rkeelsed raamatud. Esimene Eesti ala tr\u00fckikoda asutati just Academia Dorpatensise (Academia Gustaviana) juures. Autorkonna moodustasid peamiselt \u00fclikooliga seotud isikud, kuid eestikeelseid raamatuid seal ei tr\u00fckitud. \u00dclikool p\u00fc\u00fcdis sellist luba k\u00fcll korduvalt saada, kuid Riias tegutsenud Fischeri tr\u00fckiprivileegi ei t\u00fchistatud. Seet\u00f5ttu oli enamik tr\u00fckistest ladinakeelsed akadeemilised publikatsioonid.<\/p>\n\n\n\n<p>Eesti alaga seonduvaid tr\u00fckiseid ilmus ka kaugemal. Paavsti legaat P\u00f5hja-Euroopas Antonio Possevino p\u00fc\u00fcdis katoliiklust levitada Tartus asutatud t\u00f5lkide seminari ja jesuiitide g\u00fcmnaasiumi kaudu. Oma tegemistest ning siinsetest kohalikest oludest andis ta \u00fclevaate 1585.\u00a0aastal tr\u00fckituna avaldatud kirjas Mantova hertsoginnale.\u00a0<a>See on eri variantides ja t\u00f5lgetena omal ajal ilmunud Vilniuses, Mantovas, Padovas, Pariisis, Lyonis, Brescias, K\u00f6lnis jm, hiljem ka eestikeelsena.<\/a><\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-gallery has-nested-images columns-default is-cropped wp-block-gallery-1 is-layout-flex wp-block-gallery-is-layout-flex\">\n<figure data-wp-context='{\"imageId\":\"69e1ec2fbcd7f\"}' data-wp-interactive=\"core\/image\" data-wp-key=\"69e1ec2fbcd7f\" class=\"wp-block-image size-large wp-lightbox-container\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1024\" height=\"683\" data-wp-class--hide=\"state.isContentHidden\" data-wp-class--show=\"state.isContentVisible\" data-wp-init=\"callbacks.setButtonStyles\" data-wp-on--click=\"actions.showLightbox\" data-wp-on--load=\"callbacks.setButtonStyles\" data-wp-on-window--resize=\"callbacks.setButtonStyles\" data-id=\"491\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/AKTUAALNE-eesti-raamat-500-Esimene-illustreeritud-eestikeelne-teos-%E2%80%9ETarto-Ma-Kele-Kassi-Ramat-rahvusraamatukogu-1024x683.jpeg\" alt=\"\" class=\"wp-image-491\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/AKTUAALNE-eesti-raamat-500-Esimene-illustreeritud-eestikeelne-teos-\u201eTarto-Ma-Kele-Kassi-Ramat-rahvusraamatukogu-1024x683.jpeg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/AKTUAALNE-eesti-raamat-500-Esimene-illustreeritud-eestikeelne-teos-\u201eTarto-Ma-Kele-Kassi-Ramat-rahvusraamatukogu-300x200.jpeg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/AKTUAALNE-eesti-raamat-500-Esimene-illustreeritud-eestikeelne-teos-\u201eTarto-Ma-Kele-Kassi-Ramat-rahvusraamatukogu-768x512.jpeg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/AKTUAALNE-eesti-raamat-500-Esimene-illustreeritud-eestikeelne-teos-\u201eTarto-Ma-Kele-Kassi-Ramat-rahvusraamatukogu-1536x1024.jpeg 1536w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/AKTUAALNE-eesti-raamat-500-Esimene-illustreeritud-eestikeelne-teos-\u201eTarto-Ma-Kele-Kassi-Ramat-rahvusraamatukogu.jpeg 1600w\" sizes=\"auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px\"><button class=\"lightbox-trigger\" type=\"button\" aria-haspopup=\"dialog\" aria-label=\"Enlarge\" data-wp-init=\"callbacks.initTriggerButton\" data-wp-on--click=\"actions.showLightbox\" data-wp-style--right=\"state.imageButtonRight\" data-wp-style--top=\"state.imageButtonTop\">\n\t\t\t<svg xmlns=\"http:\/\/www.w3.org\/2000\/svg\" width=\"12\" height=\"12\" fill=\"none\" viewbox=\"0 0 12 12\">\n\t\t\t\t<path fill=\"#fff\" d=\"M2 0a2 2 0 0 0-2 2v2h1.5V2a.5.5 0 0 1 .5-.5h2V0H2Zm2 10.5H2a.5.5 0 0 1-.5-.5V8H0v2a2 2 0 0 0 2 2h2v-1.5ZM8 12v-1.5h2a.5.5 0 0 0 .5-.5V8H12v2a2 2 0 0 1-2 2H8Zm2-12a2 2 0 0 1 2 2v2h-1.5V2a.5.5 0 0 0-.5-.5H8V0h2Z\"><\/path>\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button><figcaption class=\"wp-element-caption\">Esimene illustreeritud eestikeelne teos \u201eTarto-Ma Kele K\u00e4ssi Ramat\u201c (1690\u20131691). Mahukas ja ohtra pildimaterjaliga raamat j\u00f5udis Eestisse alles 2015. aastal ja hoopiski Soomest. Allikas: Eesti Rahvusraamatukogu arhiiv<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<figure data-wp-context='{\"imageId\":\"69e1ec2fbd3f6\"}' data-wp-interactive=\"core\/image\" data-wp-key=\"69e1ec2fbd3f6\" class=\"wp-block-image size-large wp-lightbox-container\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1024\" height=\"512\" data-wp-class--hide=\"state.isContentHidden\" data-wp-class--show=\"state.isContentVisible\" data-wp-init=\"callbacks.setButtonStyles\" data-wp-on--click=\"actions.showLightbox\" data-wp-on--load=\"callbacks.setButtonStyles\" data-wp-on-window--resize=\"callbacks.setButtonStyles\" data-id=\"490\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/AKTUAALNE-eesti-raamat-500-Varskelt-pakendist-eemaldatud-Soomest-saabunud-kasiraamat-rahvusraamatukogu-1024x512.jpeg\" alt=\"\" class=\"wp-image-490\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/AKTUAALNE-eesti-raamat-500-Varskelt-pakendist-eemaldatud-Soomest-saabunud-kasiraamat-rahvusraamatukogu-1024x512.jpeg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/AKTUAALNE-eesti-raamat-500-Varskelt-pakendist-eemaldatud-Soomest-saabunud-kasiraamat-rahvusraamatukogu-300x150.jpeg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/AKTUAALNE-eesti-raamat-500-Varskelt-pakendist-eemaldatud-Soomest-saabunud-kasiraamat-rahvusraamatukogu-768x384.jpeg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/AKTUAALNE-eesti-raamat-500-Varskelt-pakendist-eemaldatud-Soomest-saabunud-kasiraamat-rahvusraamatukogu-1536x768.jpeg 1536w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/AKTUAALNE-eesti-raamat-500-Varskelt-pakendist-eemaldatud-Soomest-saabunud-kasiraamat-rahvusraamatukogu.jpeg 1600w\" sizes=\"auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px\"><button class=\"lightbox-trigger\" type=\"button\" aria-haspopup=\"dialog\" aria-label=\"Enlarge\" data-wp-init=\"callbacks.initTriggerButton\" data-wp-on--click=\"actions.showLightbox\" data-wp-style--right=\"state.imageButtonRight\" data-wp-style--top=\"state.imageButtonTop\">\n\t\t\t<svg xmlns=\"http:\/\/www.w3.org\/2000\/svg\" width=\"12\" height=\"12\" fill=\"none\" viewbox=\"0 0 12 12\">\n\t\t\t\t<path fill=\"#fff\" d=\"M2 0a2 2 0 0 0-2 2v2h1.5V2a.5.5 0 0 1 .5-.5h2V0H2Zm2 10.5H2a.5.5 0 0 1-.5-.5V8H0v2a2 2 0 0 0 2 2h2v-1.5ZM8 12v-1.5h2a.5.5 0 0 0 .5-.5V8H12v2a2 2 0 0 1-2 2H8Zm2-12a2 2 0 0 1 2 2v2h-1.5V2a.5.5 0 0 0-.5-.5H8V0h2Z\"><\/path>\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button><figcaption class=\"wp-element-caption\">Esimene illustreeritud eestikeelne teos \u201eTarto-Ma Kele K\u00e4ssi Ramat\u201c (1690\u20131691). Mahukas ja ohtra pildimaterjaliga raamat j\u00f5udis Eestisse alles 2015. aastal ja hoopiski Soomest. Allikas: Eesti Rahvusraamatukogu arhiiv<\/figcaption><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<p>Eesti Raamatu kaaslased on ka raamatukogude, -poodide ja kirjastajate tr\u00fckised. Tartu \u00dclikooli raamatukogus leidub 48\u00a0inkunaablit elik h\u00e4llitr\u00fckist. Kui arvestada k\u00e4sikirjalisi raamatuid, siis on m\u00f5ni kaaslane p\u00e4rit lausa 9.\u00a0sajandist. Ajaloos oluliste isikute raamatukogusid s\u00e4ilitatakse memoriaalkogudena. Mitmek\u00fclgset humanitaariaalast kirjandust sisaldab n\u00e4iteks \u00fclikooli professori ja raamatukogu esimese direktori Johann Karl Simon Morgensterni kogu.<\/p>\n\n\n\n<p>Tr\u00fckkal ja kirjastaja Heinrich Laakmann avas 1867.\u00a0aastal Tartus esimese eesti raamatukaupluse, kus m\u00fc\u00fcs peamiselt oma v\u00e4ljaandeid. Aastatel 1860\u20131880 avaldas ta kolmandiku toonastest eestikeelsetest raamatutest. K\u00f5ige populaarsemaks osutus Carl Robert Jakobsoni \u201eKooli lugemise raamatu\u201c esimene osa, mida ilmus 15\u00a0tr\u00fckis (1867\u20131906) \u00fcle 200\u00a0000\u00a0eksemplari. T\u00e4nu sellele lugemikule sai suurema leviku ka Lydia Koidula luule.<\/p>\n\n\n\n<p>Tavaliselt ei j\u00e4eta raamatuloolistes \u00fclevaadetes k\u00f5rvale ajakirjandust. Varasemad ajakirjanduslikud v\u00e4ljaanded ja raamatud olid v\u00e4ljan\u00e4gemise ning sisu poolest tihti v\u00f5rdlemisi sarnased. M\u00f5lema oluline \u00fclesanne oli lugejate maailmapildi avardamine ja lugemishuvi s\u00fcvendamine. Hiljem hakati avaldama j\u00e4rjejutte, mida sai kokku k\u00f6ita. Levinud olid ajakirjanduslike v\u00e4ljaannete lisadena ilmunud raamatud.<\/p>\n\n\n\n<p>K\u00f5ik need h\u00f5imlased ja veel mitmed teisedki saavad 500\u00a0aasta pidustustest osa.<\/p>\n\n\n\n<p>N\u00fc\u00fcd aga tagasi peategelase juurde. Nagu Gutenbergi, nii ka Eesti Raamatu s\u00fcnniaeg j\u00e4\u00e4b ebam\u00e4\u00e4raseks. Veel sada aastat tagasi teati, et selleks v\u00f5is olla aasta 1554, edasi tulid aastad 1535 ning 1525. On arvamusi, et s\u00fcnniaeg v\u00f5ib olla veelgi varasem, inkunaablite ajas. K\u00f5ik see annab v\u00f5imaluse interpretatsioonideks, mida ilmestavad konfliktid, arestimised, uurimised, keelamised, t\u00f5lgendamised, seikluslikkus. Selle eest v\u00f5lgneme t\u00e4nu 1929.\u00a0aasta \u00f5nnelikule leiule Eestimaa Kirjanduse \u00dchingu raamatukogus ning saksa kirikuloolase Wilhelm Jannaschi 1958.\u00a0aasta p\u00f5hjalikule uurimusele L\u00fcbecki reformatsioonist.<\/p>\n\n\n\n<p>Eesti Raamatu elu t\u00e4htsamaid s\u00fcndmusi aluseks v\u00f5ttes saamegi seda vaadelda kui inimlikku teekonda koos oma keerdk\u00e4ikudega.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Raamat, see t\u00e4hendab keelt<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Maimukesele oli aga vaja kirjakeelt. Grammatikas algas Heinrich Stahlist saksa-ladina periood, mille aluseks olid nendest keeltest l\u00e4htuvad normid.\u00a0<a>Nn vanale kirjaviisile panid aluse Bengt Gottfried Forseliuse ideed\u00a0<\/a>ja Johann Hornungi poolt grammatikasse vormitu. Peamised muutused seisnesid v\u00f5\u00f5rt\u00e4htede ja\u00a0<em>h<\/em>\u00a0pikendusm\u00e4rgina v\u00e4ljaj\u00e4tmises. Uut kirjaviisi juurutanud Eduard Ahrens toetus kohalikule rahvakeelele ning soome ortograafiale. Oma uuendustega m\u00f5tles ta eelk\u00f5ige kirikukirjandusele, kuid see oli \u00fcks viimaseid, mis muutuse l\u00e4bi tegi.<\/p>\n\n\n\n<p>Kirjakeeleoskuse arendamiseks oli tarvis aabitsat. Olulise p\u00f6\u00f6rde selles vallas tegi\u00a0<a>Forselius, kes oli algul \u00f5petajaks Harjumaal Arul Risti kirikum\u00f5isa talurahvakoolis ning seej\u00e4rel Tartumaal Piiskopi m\u00f5isas omaenda rajatud rahvakoolmeistrite seminaris. Ta v\u00f5ttis kasutusele h\u00e4\u00e4likute veerimise meetodi, mis aitas lugema \u00f5ppida senisest hoopis kiiremini. Aabitsaid avaldati nii p\u00f5hja- kui ka l\u00f5unaeestikeelsena. Arusaadavalt polnud uue l\u00e4henemisega aabitsad k\u00f5igile meeltm\u00f6\u00f6da.<\/a><\/p>\n\n\n\n<p>Juurde pidi tekkima kirjandust, mida lugeda. Regulaarselt v\u00e4ljaantavaks tr\u00fckiseks sai kalender. Oma olemuselt oli see vastuoluline v\u00e4ljaanne: kehv paber, v\u00e4ga tagasihoidlik v\u00e4ljan\u00e4gemine, kuid sisult t\u00e4is olulist infot. Kui esimeste kalendrite lisades olid esiplaanil Piibli osised v\u00f5i lood, siis edaspidi lisandusid kirjutised s\u00f5dadest, poliitikast, majandamisest, tervisehoolitsusest, kirjandusest jne.<\/p>\n\n\n\n<p>Tippude vallutamine tuli l\u00f5pule viia. 1739. aastal ilmus \u201ePiibli Ramat\u201c, mille k\u00e4sikiri oli valminud paar aastat varem Anton Thor Helle eestvedamisel. (Vahepealne aeg oli kulunud vajaliku raha kokkusaamiseks ning tr\u00fckkimiseks.) 6015\u00a0eksemplarist m\u00fc\u00fcdi esimese kolme aastaga ligi 2500, j\u00e4rgneva nelja aastaga vennastekoguduste vastuseisu t\u00f5ttu ainult kaks. P\u00f5hjaeesti keele kasutamine Piiblis aitas kaasa selle esilet\u00f5usule \u00fchtse kirjakeele alusena.<\/p>\n\n\n\n<p>\u00d5pikute areaal suurenes. Uuele tasemele t\u00f5stis need Otto Wilhelm Masing, kelle lugemis\u00f5pikus olid k\u00e4su\u00f5petuse ja palvete k\u00f5rval ka ilmalikud jutustused koos lugema\u00f5petamise juhistega lapsevanematele. Kahjuks oli raamatu levik v\u00e4ike. Autor polnud selle keelega enam rahul ja p\u00f5letas m\u00fc\u00fcmata j\u00e4\u00e4nud 300\u00a0eksemplari. Edaspidi avaldas ta arvamise (rehkendamise), usu\u00f5petuse ja lugemise \u00f5pikuid.<\/p>\n\n\n\n<p>T\u00e4iskasvanuiga saabus suure lugulaulu kirjapanekuga. \u201eKalevipoeg\u201c ilmus aastail 1857\u20131861 teadusliku ja 1862 rahvav\u00e4ljaandena. Rahvav\u00e4ljaande levik oli algul v\u00e4ga kesine, see kiirenes alles 1860.\u00a0aastate l\u00f5pul. Kirjanduslikest vaatepunktidest t\u00f5usti k\u00f5rgemale tasandile. Hakati huvi tundma, milline peategelane v\u00e4lja n\u00e4eb. Eeposel on olnud suur m\u00f5ju eesti kultuurile: vabaduss\u00f5jas kandsid s\u00f5jamasinad eeposega seonduvaid nimesid; n\u00f5ukogude ajal oli suur pidup\u00e4ev, kui korvpalli-Kalev oma nutika m\u00e4nguga koljatid alistas; Tartus valmiva kultuurikeskuse nimeks saab Siuru.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Suursugune juubel eestlaste elus<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p><a>Juubeldama hakati alles Eesti Raamatu 400.\u00a0s\u00fcnnip\u00e4eval. Esimene t\u00e4histamine kestis 1935. aasta 24.\u00a0veebruarist 1936. aasta 24.\u00a0veebruarini. T\u00f5status arusaam, et raamat oli valmistanud ette tee iseseisvusele ja omariiklusele. Friedebert Tuglas v\u00f5rdles juubeliaktusel peetud k\u00f5nes teda loodusliku j\u00f5ega: \u201eTa puhkes vaevalt m\u00e4rgatava ja sedamaid kinni tallatud l\u00e4ttena. Ta igritses palju k\u00fcmnendeid n\u00e4htamatuna, kadus kui maa alla, peatus t\u00f5kete ees, soostus kallakuta rabaks. Kuid l\u00f5puks on ta ikkagi paisunud, saanud lisa \u00fcha tihenevaist allikaist ja eri harudest ning saavutanud meie p\u00e4evil laia j\u00f5e ulatuse.\u201c Juubelit raamisid Henrik Visnapuu v\u00e4rsiread \u201eMe t\u00f5us ja langus \u2013 \u00fches raamatuga\u201c.<\/a><\/p>\n\n\n\n<p>Laia j\u00f5e lipulaev oli \u201eEesti ents\u00fcklopeedia\u201c. Esimese katse ents\u00fcklopeedia v\u00e4ljaandmiseks tegi Karl August Hermann, kes aastatel 1900\u20131906 avaldas 13\u00a0vihikut, kuid j\u00e4i toppama m\u00e4rks\u00f5na \u201eBrasiilia\u201c juures. Katkemisel oli mitu p\u00f5hjust: kirjakeel ja terminoloogia polnud veel piisavalt arenenud, \u00fchistegevuse soov ja majanduslikud v\u00f5imalused olid kasinad.<\/p>\n\n\n\n<p>1930.\u00a0aastateks oli olukord paranenud. Majanduses k\u00f5ige paremad ajad k\u00fcll polnud, aga Tartu kirjastus Loodus otsustas suurejoonelise ettev\u00f5tmise taas ellu kutsuda. Ents\u00fcklopeedia ilmus 1932.\u20131937. aastal 56 vihikus, mis moodustasid 8 k\u00f6idet. Teatmeteos sisaldas 75\u00a0754\u00a0artiklit ja selle v\u00e4ljaandmisega tegeles eri aegadel 417\u00a0inimest. Esimeses k\u00f6ites on m\u00e4rge: \u201eP\u00fchendatud E. V. Tartu \u00dclikoolile 300\u00a0a. p\u00f5hjendamisp\u00e4eva m\u00e4lestamise puhul\u201c.<\/p>\n\n\n\n<p>Laial j\u00f5el seilas arvukas laevastik, kokku v\u00e4hemalt 50\u00a0000 eri liiki ja t\u00fc\u00fcpi alust. Tihti olid tuumakamate ettev\u00f5tmiste taga \u00fclikooli \u00f5ppej\u00f5ud, akadeemilised seltsid, Tartu haritlased ja literaadid, organisatsioonid ning institutsioonid. Laeva- ja paadiehituslikult oli see oluline periood, mis aitas vastu pidada ahenevas veestikus ning andis j\u00f5udu alustada uutes oludes. Ei saa k\u00f5rvale vaadata tehnilisest tasemest, kunstilisest kujundusest,\u00a0friiklusest. Eraldi tuleb soodustava tegurina v\u00e4lja tuua Kultuurkapitali rahalisi toetusi. Kui problemaatilist otsida, siis see, et mitmete laevade l\u00f5plik valmimine v\u00f5inuks olla kiirem, aga tulevasi aegu ette ju ei teatud.<\/p>\n\n\n\n<p>Uus teadmine tegi juubilari k\u00fcmme aastat vanemaks. 24.\u00a0veebruarist 1975 kuni 24.\u00a0veebruarini 1976 juubeldati vabas maailmas, v\u00e4liseestlaste seas. K\u00f5ik loovad ja vaimsed j\u00f5ud ning raamatus\u00f5brad pidid koonduma vaimseks v\u00f5itlusrindeks, et luua uus ja edukas ajaj\u00e4rk, kus eesti raamat, kirjas\u00f5na \u00fcldse ja rahvuskultuur on tugevamaid ja m\u00f5jukamaid v\u00f5itlusrelvi.<\/p>\n\n\n\n<p>Kodu-Eestis t\u00e4histati juubelit 1975.\u00a0aastal ideoloogiliste kitsenduste t\u00f5ttu sordiini all. Probleem tekkis kogu ajaj\u00e4rku h\u00f5lmaval \u00fclevaaten\u00e4itusel vabariigiaegse \u201eEesti ents\u00fcklopeedia\u201c v\u00e4ljapanekuga. Ideoloogilised funktsion\u00e4\u00e4rid v\u00f5tsid seisukoha, et seda mitte teha ei tohi. N\u00e4ituse koostaja Voldemar Miller oli j\u00e4releandmatu. Kompromissina lubati v\u00e4lja panna \u00fcks k\u00f6ide. Kui kommunistliku partei kohalik peamees Johannes K\u00e4bin tundis n\u00e4itust k\u00fclastades huvi ents\u00fcklopeedia vastu, siis andis Miller nutika vastuse, et ruumipuudusel on k\u00f6iteid vaid \u00fcks. Selline vastus pani ka funktsion\u00e4\u00e4rid kergemalt hingama.<\/p>\n\n\n\n<p>J\u00e4rgmine suurem t\u00e4histamine toimus 2000.\u00a0aasta j\u00fcrip\u00e4evast 2001.\u00a0aasta j\u00fcrip\u00e4evani. President Lennart Meri ei \u00f6elnud avak\u00f5nes aasta s\u00f5numit v\u00e4lja: \u201eAasta p\u00e4rast \u00fctlete ise.\u201c Aasta l\u00f5ppedes t\u00f5des ta: \u201eElu kvaliteet minu silmis on taandatav sellele, kui t\u00e4pselt \u00fcks p\u00f5lvkond j\u00e4rgmistele p\u00f5lvkondadele oma kogemusi edasi annab. Niiviisi m\u00f5eldes kaob piir informatsiooni ja elu vahel ning alles j\u00e4\u00e4b s\u00e4ilimine.\u201c<\/p>\n\n\n\n<p>Jaan Kross t\u00e4iendas varasemat motot: \u201eMe t\u00f5us ja langus ning me taast\u00f5us \u00fches raamatuga\u201c, et v\u00e4ljavaateks ei j\u00e4\u00e4ks kujutlus langusest. Raamatut vaadeldi eesti elu avaramal taustal. Konverentsidel k\u00e4sitleti varasemaga sarnaseid teemasid: \u201eRahvas, riik\u00a0\u2013 ning raamat\u201c, \u201eRaamatu osa rahva valgustamises ja kasvatamises\u201c; aga ka uuemaid: \u201eRaamat kui asi\u201c, \u201eKas uskuda kirjas\u00f5na \u00fclest\u00f5usmist\u201c. Ettekannetes j\u00f5uti ka internetiajastu problemaatikasse.<\/p>\n\n\n\n<p>Seekordne t\u00e4histamine on eelmistest pikem, algas see eesti kirjanduse p\u00e4eval 30.\u00a0jaanuaril ning l\u00f5peb j\u00e4rgmise aasta emakeelep\u00e4eval, 14.\u00a0m\u00e4rtsil. Lisaks raamatule t\u00e4histatakse eesti kirjakeele 500\u00a0aasta juubelit. Motoks on Hando Runneli luulerida \u201eRahvas algab raamatust\u201c.<\/p>\n\n\n\n<p>Eelmisel korral toimus registreerituna \u00fcle 1800\u00a0\u00fcrituse. Eks seegi kord valmivad tr\u00fckised, peetakse konverentse ja loenguid, kohtutakse kirjarahvaga, koostatakse n\u00e4itusi, kogutakse lugusid, kingitakse ja annetatakse raamatuid, toimuvad konkursid, raamatum\u00fc\u00fcgid ning veel paljugi muud. K\u00f5igil on v\u00f5imalus selles osaleda ning kujundada Eesti Raamatuga isiklik suhe. Nii suursugustel juubelitel saame osaleda vaid v\u00e4hestel kordadel oma elus.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Logo \u201eEesti raamat 500 aastat\u201c on lugejale k\u00fcllap juba tuttavaks saanud. Eestikeelne raamat ei s\u00fcndinud aga t\u00fchjalt kohalt: sel on pikk eel- ja j\u00e4rellugu. Pool tuhat aastat on auv\u00e4\u00e4rne aeg, selle pika ea sisse mahub tegusust ja kulgemist. Siinjuures identifitseeritakse &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":689,"featured_media":489,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[15],"tags":[],"class_list":["post-488","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-aktuaalne-aktuaalne"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/488","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/689"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=488"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/488\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":492,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/488\/revisions\/492"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/489"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=488"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=488"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=488"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}