{"id":471,"date":"2025-02-13T01:13:00","date_gmt":"2025-02-12T23:13:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/?p=471"},"modified":"2025-02-21T16:27:59","modified_gmt":"2025-02-21T14:27:59","slug":"poliitikateooria-vajab-enam-vaikerahvaste-perspektiivi","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/poliitikateooria-vajab-enam-vaikerahvaste-perspektiivi\/","title":{"rendered":"Poliitikateooria vajab enam v\u00e4ikerahvaste perspektiivi"},"content":{"rendered":"<p><strong>Praegust aega v\u00f5rreldakse sageli maailmas\u00f5dade vahelise ajaga\u00a0\u2013 ka tollal r\u00e4\u00e4giti kriisist k\u00f5ikides eluvaldkondades. Septembris Tartu \u00dclikooli poliitikateooria professoriks saanud Eva Piirim\u00e4e hinnangul peaksime m\u00f5tlema, kuidas leida v\u00f5imalusi demokraatia tugevdamiseks.<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>\u201eS\u00f5dadevahelisel ajal oli demokraatia staatus oluliselt madalam ning paljudes praegu demokraatlikes \u00fchiskondades oli arvukalt juhikeskse valitsemise pooldajaid. T\u00e4nap\u00e4eva l\u00e4\u00e4nemaailmas on siiski v\u00e4he neid, kes autoritarismi kaitseksid, ehk ideelises plaanis ei ole demokraatiale t\u00f5siseltv\u00f5etavaid konkurente tekkinud,\u201c s\u00f5nab Piirim\u00e4e.<\/p>\n\n\n\n<p>K\u00fcll aga on n\u00e4ha tugevat pettumust demokraatia toimimises, seega ka v\u00f5\u00f5randumist. K\u00fcsimus on selles, kas suudetakse tagada m\u00f5ttekas poliitiline debatt ja parteilise konkurentsi j\u00e4tkumine, kodanike teadlikkus ja osalemismotivatsioon. \u201eKahjuks on alust arvata, et digitaliseerumine on nende ideaalide teostamist pigem raskendanud, kui kergendanud. Siiski ei maksaks enneaegu alla anda, vaid peaksime m\u00f5tlema, kuidas leida v\u00f5imalusi demokraatia tugevdamiseks.\u201c<\/p>\n\n\n\n<p>Poliitajalugu vaadates v\u00f5iksime Piirim\u00e4e meelest teada, et patriotismil ja rahvuslusel on nii avatumaid kui ka suletumaid vorme. Pingeline rahvusvaheline julgeolekusituatsioon loob selgelt kasvupinnase just viimastele, mis hakkavad omakorda v\u00f5imendama ohutunnetust ka \u00fchiskonna sees, tekitades umbusku ja hirmu v\u00e4hemuste suhtes.\u00a0Ent riikluse sisemine tugevus s\u00f5ltub k\u00f5ige enam sellest, kui j\u00e4rjekindlalt me teostame oma poliitilisi ideaale: \u00f5igusriiklust ja demokraatiat.<\/p>\n\n\n\n<figure data-wp-context='{\"imageId\":\"69dedee1be197\"}' data-wp-interactive=\"core\/image\" data-wp-key=\"69dedee1be197\" class=\"wp-block-image alignright size-large wp-lightbox-container\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1024\" height=\"683\" data-wp-class--hide=\"state.isContentHidden\" data-wp-class--show=\"state.isContentVisible\" data-wp-init=\"callbacks.setButtonStyles\" data-wp-on--click=\"actions.showLightbox\" data-wp-on--load=\"callbacks.setButtonStyles\" data-wp-on-window--resize=\"callbacks.setButtonStyles\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/UUS-PROFESSOR-Eva-Piirimae-00218033-ERR-1024x683.jpeg\" alt=\"\" class=\"wp-image-473\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/UUS-PROFESSOR-Eva-Piirimae-00218033-ERR-1024x683.jpeg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/UUS-PROFESSOR-Eva-Piirimae-00218033-ERR-300x200.jpeg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/UUS-PROFESSOR-Eva-Piirimae-00218033-ERR-768x512.jpeg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/UUS-PROFESSOR-Eva-Piirimae-00218033-ERR-1536x1024.jpeg 1536w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/UUS-PROFESSOR-Eva-Piirimae-00218033-ERR.jpeg 1600w\" sizes=\"auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px\"><button class=\"lightbox-trigger\" type=\"button\" aria-haspopup=\"dialog\" aria-label=\"Enlarge\" data-wp-init=\"callbacks.initTriggerButton\" data-wp-on--click=\"actions.showLightbox\" data-wp-style--right=\"state.imageButtonRight\" data-wp-style--top=\"state.imageButtonTop\">\n\t\t\t<svg xmlns=\"http:\/\/www.w3.org\/2000\/svg\" width=\"12\" height=\"12\" fill=\"none\" viewbox=\"0 0 12 12\">\n\t\t\t\t<path fill=\"#fff\" d=\"M2 0a2 2 0 0 0-2 2v2h1.5V2a.5.5 0 0 1 .5-.5h2V0H2Zm2 10.5H2a.5.5 0 0 1-.5-.5V8H0v2a2 2 0 0 0 2 2h2v-1.5ZM8 12v-1.5h2a.5.5 0 0 0 .5-.5V8H12v2a2 2 0 0 1-2 2H8Zm2-12a2 2 0 0 1 2 2v2h-1.5V2a.5.5 0 0 0-.5-.5H8V0h2Z\"><\/path>\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button><figcaption class=\"wp-element-caption\">2019. aastal ETV saates \u201ePlekktrumm\u201c rahvusluse ja patriotismi ning kosmopoliitsuse ja igavese rahu teemadel vaielnud Euroopa m\u00f5tlejatest r\u00e4\u00e4kimas. Foto: ERR<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p>\u201e\u00d5igusriiklus muu hulgas seda t\u00e4hendabki, et me ei saa k\u00f5ige\u00a0p\u00f5hilisemates k\u00fcsimustes otsustada \u00fchel p\u00e4eval \u00fcht- ja teisel teistmoodi,\u201c arutleb Piirim\u00e4e. \u201eP\u00f5hiseaduse muutmine on v\u00f5imalik, kuid seda ei tohi teha uisap\u00e4isa, sotsiaalteaduslikku ekspertiisi arvestamata v\u00f5i kitsalt ideoloogilistel kaalutlustel. Paraku on nii, et ka enda meelest head tehes v\u00f5ib tegelikult esile kutsuda soovimatuid tagaj\u00e4rgi\u201c, lisab ta, viidates praegusele debatile, milles arutatakse Vene ja Valgevene kodanikest p\u00fcsielanike h\u00e4\u00e4le\u00f5iguse \u00e4rav\u00f5tmist\u00a0kohalikel valimistel.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p>Piirim\u00e4e teadust\u00f6\u00f6 aitab tuua esile unustatud v\u00f5i v\u00e4hetuntud traditsioone. N\u00e4iteks on ta aidanud tutvustada ja kriitiliselt anal\u00fc\u00fcsida erinevaid patriotismi ja enesem\u00e4\u00e4ramise vorme, sh p\u00f5hiseaduspatriotismi ja rahvusluse seoseid. See v\u00f5imaldab m\u00f5ista, kuidas on kujunenud ning milles seisnevad meie poliitilised v\u00e4\u00e4rtused ja moraalsed hoiakud, et omakorda saada aru, millest l\u00e4htuvad v\u00e4\u00e4rtuskonfliktid.<\/p>\n\n\n\n<p>Eelmisel aastal p\u00e4lvis Piirim\u00e4e oma monograafia \u201eHerder and Enlightenment Politics\u201c (Cambridge\u2019i \u00dclikooli kirjastus, 2023) eest kaks k\u00f5rget rahvusvahelist tunnustust, sealhulgas Istv\u00e1n Honti raamatuauhinna parima 2023. aastal ilmunud m\u00f5tteajaloolise teose eest. See auhind oli ka erilise isikliku t\u00e4hendusega, sest Istv\u00e1n Hont oli Piirim\u00e4e doktorantuuris tema juhendaja ning oluline inspireerija. Doktorit\u00f6\u00f6 kaitses Piirim\u00e4e Cambridge\u2019is 2006. aastal.<\/p>\n\n\n\n<p>Eva Piirim\u00e4e on \u00fcles kasvanud l\u00e4bi ja l\u00f5hki akadeemilises peres. Tema<strong>\u00a0<\/strong>ema Marika Mikelsaar on tuntud arstiteadlane ja mikrobioloog, isa Raik-Hiio Mikelsaar oli samuti arstiteadlane ja molekulaarbioloog \u2013 m\u00f5lemad olid arstiteaduskonna professorid. Vanem \u00f5de Margit Sutrop on praktilise filosoofia professor. Tundes lapsena suurt huvi looduse, eriti taimede vastu, k\u00f6itsid Evat hiljem keskkooli ajal sotsiaalps\u00fchholoogia, ladina keel, ajalugu ja filosoofia. Seet\u00f5ttu polnud elukutsevalikul Eva ees mitte k\u00fcsimus, kas uurida, vaid mida uurida.<\/p>\n\n\n\n<p>Eva Piirim\u00e4e on Johan Skytte poliitikauuringute instituudi poliitikateooria professor. Ta on olnud k\u00fclalisteadlane ja -kaasprofessor Harvardi ja Yale\u2019i \u00fclikooli juures. Ta on avaldanud monograafia Cambridge\u2019i \u00dclikooli kirjastuses ning arvukalt artikleid mainekates rahvusvahelistes ja kodumaistes erialastes ajakirjades, korraldanud hulga rahvusvahelisi eriala\u00fcritusi ning kuulub mitmesse erialasesse kolleegiumi. M\u00f6\u00f6dunud aastal nomineeriti ta riigi teaduspreemiale humanitaarteaduste kategoorias. V\u00e4rskelt l\u00f5ppes tema juhitud viie aasta pikkune teadusprojekt \u201eRahvaste enesem\u00e4\u00e4ramine ajaloolises perspektiivis\u201c.<\/p>\n\n\n\n<hr class=\"wp-block-separator has-alpha-channel-opacity\">\n\n\n\n<p><strong>Uurimist\u00f6\u00f6 sisu \u00fche lausega<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Uurin erinevaid riikluse, rahvusvahelise rahu, kollektiivse enesem\u00e4\u00e4ramise ning sotsiaal- ja moraalips\u00fchholoogia teooriaid valgustusajastust t\u00e4nap\u00e4evani.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Huvipakkuvad teemad, mida uurida<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>P\u00f5nevad ongi need teemad, mis n\u00e4itavad meie praeguste v\u00e4\u00e4rtuste sattumuslikkust ja ajaloolisi alternatiive. Seel\u00e4bi saame v\u00e4lja astuda oma kitsama poliitilise ja kultuuriruumi enesestm\u00f5istetavustest, neid kriitiliselt vaagida. N\u00e4iteks on p\u00f5nev leida, et 1920. aastatel oli terve rida Eesti ja L\u00e4ti m\u00f5tlejaid, sh eriti (ent mitte ainult) baltisakslased, kriitilised rahvusriigi ideaali suhtes. See paneb l\u00e4hemalt k\u00fcsima, mida rahvusriigi m\u00f5iste all silmas peeti ning kas ja kuidas see erineb sellest, mida selle all t\u00e4nap\u00e4eval m\u00f5eldakse.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Silmiavav leid<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Riikide \u00f5iguste k\u00f5rval on (post)imperiaalsetes kontekstides ikka ja j\u00e4lle p\u00f5hjust r\u00e4\u00e4kida rahvaste enesem\u00e4\u00e4ramisest ja solidaarsusest. Tsentraliseeritud (rahvus)riikluse suhtes kriitilise f\u00f6deralistliku enesem\u00e4\u00e4ramistraditsiooni filosoofiliste aluste juuri v\u00f5ib otsida juba Johann Gottfried Herderi filosoofias.<\/p>\n\n\n\n<hr class=\"wp-block-separator has-alpha-channel-opacity\">\n\n\n\n<p><strong>Inspireerivad kaasteelised<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Teaduslikus m\u00f5ttes on mind k\u00f5ige enam kujundanud mu doktorit\u00f6\u00f6 juhendaja Cambridge\u2019i \u00dclikoolis dr Istv\u00e1n Hont. Tema vahedad kriitilised \u00fctlemised, originaalsed ideed ja kompromissitud ootused nii iseenda, kolleegide kui ka loomulikult \u00f5pilaste teadust\u00f6\u00f6 suhtes olid juba ta eluajal legendaarsed. Tema k\u00e4e all \u00f5ppisin p\u00fc\u00fcdlema korraga nii avaramat vaadet kui ka maksimaalset v\u00f5imalikku anal\u00fc\u00fctilist teravust ja selgust.<\/p>\n\n\n\n<hr class=\"wp-block-separator has-alpha-channel-opacity\">\n\n\n\n<p><strong>Hobid<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Lapsed on minu ja abikaasa P\u00e4rtel Piirim\u00e4e ellu toonud palju r\u00f5\u00f5mu ja p\u00f5nevust, ka uusi kogemusi ja teadmisi\u00a0\u2013 olgu siis balletist, muusikast v\u00f5i kergej\u00f5ustikust. Lisaks sellele meeldib mulle v\u00e4ga ka lugeda ilukirjandust v\u00f5i vaadata h\u00e4id filme, ehkki tahaksin selleks rohkem aega leida. Suviti m\u00fcttan linna- v\u00f5i maakodu aias, armastan nii korilust kui ka kokkamist. V\u00e4ga naudin pikamaajooksu, suusatamist ja matkamist ilusas looduses.<\/p>\n\n\n\n<figure data-wp-context='{\"imageId\":\"69dedee1bebaa\"}' data-wp-interactive=\"core\/image\" data-wp-key=\"69dedee1bebaa\" class=\"wp-block-image alignleft size-full wp-lightbox-container\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"955\" height=\"955\" data-wp-class--hide=\"state.isContentHidden\" data-wp-class--show=\"state.isContentVisible\" data-wp-init=\"callbacks.setButtonStyles\" data-wp-on--click=\"actions.showLightbox\" data-wp-on--load=\"callbacks.setButtonStyles\" data-wp-on-window--resize=\"callbacks.setButtonStyles\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/UUS-PROFESSOR-Eva-Piirimae-Nyahurus-erakogu.jpeg\" alt=\"\" class=\"wp-image-474\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/UUS-PROFESSOR-Eva-Piirimae-Nyahurus-erakogu.jpeg 955w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/UUS-PROFESSOR-Eva-Piirimae-Nyahurus-erakogu-300x300.jpeg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/UUS-PROFESSOR-Eva-Piirimae-Nyahurus-erakogu-150x150.jpeg 150w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/UUS-PROFESSOR-Eva-Piirimae-Nyahurus-erakogu-768x768.jpeg 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 955px) 100vw, 955px\"><button class=\"lightbox-trigger\" type=\"button\" aria-haspopup=\"dialog\" aria-label=\"Enlarge\" data-wp-init=\"callbacks.initTriggerButton\" data-wp-on--click=\"actions.showLightbox\" data-wp-style--right=\"state.imageButtonRight\" data-wp-style--top=\"state.imageButtonTop\">\n\t\t\t<svg xmlns=\"http:\/\/www.w3.org\/2000\/svg\" width=\"12\" height=\"12\" fill=\"none\" viewbox=\"0 0 12 12\">\n\t\t\t\t<path fill=\"#fff\" d=\"M2 0a2 2 0 0 0-2 2v2h1.5V2a.5.5 0 0 1 .5-.5h2V0H2Zm2 10.5H2a.5.5 0 0 1-.5-.5V8H0v2a2 2 0 0 0 2 2h2v-1.5ZM8 12v-1.5h2a.5.5 0 0 0 .5-.5V8H12v2a2 2 0 0 1-2 2H8Zm2-12a2 2 0 0 1 2 2v2h-1.5V2a.5.5 0 0 0-.5-.5H8V0h2Z\"><\/path>\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button><figcaption class=\"wp-element-caption\">T\u00e4navu jaanuaris Keenias Nyahururus elevante vaatlemas. Foto: erakogu\u00a0<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p><strong>Parim viis puhata<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Parim puhkus ongi kindlasti matk looduses: Eestis on palju v\u00f5rratuid radu, kuid veelgi \u00e4gedam on avastada v\u00f5\u00f5raid maastikke. \u00c4sja naasime perega Keeniast\u00a0\u2013 Aafrika m\u00e4estike vahelised k\u00f5rged tasandikud oma murtud v\u00e4rvidega on imeilusad. V\u00e4hemalt korra aastas tahaks kindlasti m\u00e4gedes matkamas k\u00e4ia. K\u00f5ige sagedasemaks sihtpunktiks on meil abikaasaga kujunenud Alpid, eriti Aosta oru \u00fcmbrus.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Tasub lugeda!<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Lugege 2023. aasta Akadeemia augustikuu numbrist Johann Gottfried Herderi esseed \u201eKas meil on veel vanaaja publik ja isamaa?\u201c. Sealt leiate ka minu pika saates\u00f5na, mis l\u00e4heneb sellele esseele kolmest vaatepunktist, tuues v\u00e4lja selle kaasaegse konteksti, Herderiga tavap\u00e4raselt seostatavad motiivid eesti kultuuris ning uued seosed, mida selle essee lugemine v\u00f5iks tekitada Eesti lugejas t\u00e4nap\u00e4eval.<\/p>\n\n\n\n<hr class=\"wp-block-separator has-alpha-channel-opacity\">\n\n\n\n<p><strong>Mida peaks teadma poliitikateooria kohta?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>M\u00f5isted, mida me poliitikast ja \u00fchiskonnast k\u00f5neldes tarvitame, on ajalooliselt kujunenud, kuid tuleb arvestada, et ka \u00fches keeleruumis ja \u00fchiskonnas on neile alati mitu vaatepunkti. Poliitikateooria aitab neid erinevusi ja vaidlusi teadvustada, anal\u00fc\u00fcsida, korrastada, m\u00f5nikord isegi suunata.<\/p>\n\n\n\n<p>Siin on t\u00e4htsad nii ajaloo- kui ka filosoofiateadmised, samuti saab suhestuda empiirilisemat laadi poliitika uurimise, sotsiaalps\u00fchholoogia v\u00f5i \u00f5igusajalooga. Selle erialadevahelisuse t\u00f5ttu on poliitikateooriat v\u00f5rreldud oaasiga, kus kohtuvad eri karavanid.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Millest v\u00f5iks tudeng alustada?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Poliitikateooriast huvituv tudeng v\u00f5iks tulla minu kursustele ja p\u00f6\u00f6rduda minu poole ka otse. Arutame asja, koostame lugemisprogrammi. Olen huvilisi alati kutsunud oma uurimisgrupi seminaridesse, k\u00fclalisloengutesse ja t\u00f6\u00f6tubadesse. Tasub osaleda ka teema\u00fcritustel.<\/p>\n\n\n\n<p>N\u00e4iteks eelmisel aastal t\u00e4histasime ettekannete, \u00f5htus\u00f6\u00f6gi ja aruteluga Immanuel Kanti 300.\u00a0s\u00fcnniaastap\u00e4eva, Vanemuise n\u00e4itlejad lugesid ette Madis K\u00f5ivu \u201eFilosoofip\u00e4eva\u201c. See oli v\u00e4ga inspireeriv \u00fcritus, kus osalesid eri p\u00f5lvkondade ja erialade esindajad, sh tudengid.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Praegust aega v\u00f5rreldakse sageli maailmas\u00f5dade vahelise ajaga\u00a0\u2013 ka tollal r\u00e4\u00e4giti kriisist k\u00f5ikides eluvaldkondades. Septembris Tartu \u00dclikooli poliitikateooria professoriks saanud Eva Piirim\u00e4e hinnangul peaksime m\u00f5tlema, kuidas leida v\u00f5imalusi demokraatia tugevdamiseks. \u201eS\u00f5dadevahelisel ajal oli demokraatia staatus oluliselt madalam ning paljudes praegu demokraatlikes &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":689,"featured_media":472,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[5,40],"tags":[],"class_list":["post-471","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-inimesed","category-uus-professor"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/471","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/689"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=471"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/471\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":476,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/471\/revisions\/476"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/472"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=471"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=471"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=471"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}