{"id":468,"date":"2025-02-13T01:12:00","date_gmt":"2025-02-12T23:12:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/?p=468"},"modified":"2025-04-11T07:46:57","modified_gmt":"2025-04-11T04:46:57","slug":"naised-teaduses-karjaaril-ei-ole-sugu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/naised-teaduses-karjaaril-ei-ole-sugu\/","title":{"rendered":"Naised teaduses: karj\u00e4\u00e4ril ei ole sugu!"},"content":{"rendered":"

\u201eMe tahame \u00f6elda valjult, et karj\u00e4\u00e4ril ei ole sugu! Tegelikult ei ole vahet, kas oled mees v\u00f5i naine, noor v\u00f5i vana,\u201c \u00fctleb anal\u00fc\u00fctilise keemia kaasprofessor Ester Oras. Nii pole see aga alati olnud ja sooline palgal\u00f5he pole praegugi kadunud.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Neuroloogia professor Pille Taba, riigi t\u00e4navuse teaduspreemia nominent arsti- ja terviseteaduste kategoorias, ei ole oma teadlase- ega arstikarj\u00e4\u00e4ri jooksul soolist ebav\u00f5rdsust tunnetanud. Ta \u00fctleb, et on saanud teha nii kliinilist kui ka uurimist\u00f6\u00f6d ja pole juhtivatele kohtadele kandideerides kogenud sugudevahelist v\u00f5itlust.<\/p>\n\n\n\n

Sadakond aastat tagasi oli olukord aga hoopis teine. Pille Taba vanat\u00e4di Hilda p\u00e4lvis omal ajal Rockefelleri stipendiumi ja l\u00f5petas selle toel doktori\u00f5pingud Columbia \u00dclikoolis. 1930.\u00a0aastal kandideeris ta Tartu \u00dclikooli professoriks, kuid ei leidnud toetust; on avaldatud arvamust, et \u00fcheks p\u00f5hjuseks v\u00f5is olla tema kui noore naise sobimatus vastutusrikkale ametikohale.<\/p>\n\n\n\n

P\u00e4rast seda naasis Hilda Taba USA-sse ning t\u00f6\u00f6tas aastak\u00fcmneid professorina Chicago ja San Francisco \u00fclikoolides. Californias antakse praeguseni v\u00e4lja temanimelist sotsiaalteaduste stipendiumit.<\/p>\n\n\n\n

Tehnoloogia nooremteadur Kadri-Ann Pankratov p\u00e4lvis novembris \u00fchena kolmest Tartu \u00dclikooli teadlasest Balti riikide teaduste akadeemiate ja UNESCO rahvuslike komisjonide konkursil \u201eNaised teaduses\u201c stipendiumi. Ta pakub, et v\u00f5ib-olla aitaks teadusesse rohkem naisi tuua eelk\u00f5ige positiivsed eeskujud: juhtpositsioonidel naisteadlastest v\u00f5iks rohkem r\u00e4\u00e4kida nii meedias kui ka mujal.<\/p>\n\n\n\n

\u201eTeaduses saab osaleda juba enne \u00fclikooli, n\u00e4iteks v\u00f5ib g\u00fcmnaasiumi uurimist\u00f6\u00f6 k\u00e4igus teha koost\u00f6\u00f6d m\u00f5ne uurimisr\u00fchmaga. Julgen \u00f6elda, et paljud teadlased leiaksid hea meelega m\u00f5nele aktiivsele \u00f5pilasele viisi teadusega tegelemiseks. Lisaks on v\u00f5imalik osaleda teaduskooli projektides, \u00f5pikodades, ol\u00fcmpiaadidel. N\u00f5u tasub k\u00fcsida ka oma aine\u00f5petaja k\u00e4est,\u201c \u00fctleb Pankratov.<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a>
Kadri-Ann Pankratov. Foto: Martin Mae<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a>
Eva Piirim\u00e4e. Foto: Andres Tennus<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a>
Pille Taba. Foto: Andres Tennus<\/figcaption><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

Mullu Eesti Akadeemiliste Naiste \u00dchingu poolt aasta naisteadlaseks valitud anal\u00fc\u00fctilise keemia ja arheoloogia kaasprofessor Ester Oras on tippteadlane ja p\u00fchendunud teaduse populariseerija, aga ka soolise v\u00f5rd\u00f5iguslikkuse edendaja. Just tema algatusel t\u00e4histatakse rahvusvahelist \u201eNaised ja t\u00fcdrukud teaduses\u201c p\u00e4eva ka Eestis.<\/p>\n\n\n\n

\u201eSelle p\u00e4eva t\u00e4histamist ja naisteadlaste esilet\u00f5stmist on vaja, et p\u00f6\u00f6rata t\u00e4helepanu v\u00f5rdsetele v\u00f5imalustele ja v\u00f5rdsele kohtlemisele nii akadeemilises maailmas kui ka \u00fchiskonnas laiemalt. Me tahame \u00f6elda valjult, et karj\u00e4\u00e4ril ei ole sugu! Tegelikult ei ole vahet, kas oled mees v\u00f5i naine, noor v\u00f5i vana,\u201c s\u00f5nab Ester Oras.<\/p>\n\n\n\n

Eesti Teadusagentuuri statistika kohaselt<\/a>\u00a0on naisteadlaste osakaal viimastel aastatel kasvanud, kuid sooline palgal\u00f5he kutse-, teadus- ja tehnikavaldkonnas on Eestis endiselt suur: naiste tunnipalk on meeste omast 18% v\u00e4iksem (majanduses \u00fcldiselt on see n\u00e4itaja isegi 20%).<\/p>\n\n\n\n

Tartu \u00dclikoolis on\u00a02023.\u00a0aasta n\u00e4itajate p\u00f5hjal<\/a>\u00a0professorite, teadurite ja nooremteadurite keskmine palk naistel ja meestel sisuliselt v\u00f5rdne, lektori ja \u00f5petaja ametikohal on mehed tasustatud k\u00f5rgemini.<\/p>\n\n\n\n

\u00dclikooli grandikeskuse kogutud andmetest Euroopa Teadusn\u00f5ukogu (ERC) grantide taotlemise ja Tartu \u00dclikooli edukuse kohta on n\u00e4ha huvitavat tendentsi. \u201eMida rohkem granditaotlusi on esitanud naisteadlased, seda edukam on olnud ka \u00fclikool \u00fcldiselt,\u201c nendib grandikeskuse anal\u00fc\u00fctik Kalmer Lauk.<\/p>\n\n\n\n

Eelmisel aastal tuli Tartu \u00dclikooli kolm mainekat ERC isikup\u00f5hist granti, neist kaks siinsetele naisteadlastele. Mullu esitati Tartu \u00dclikoolist ERC alustava teadlase grandi vooru kuus taotlust ja esimest korda olid need k\u00f5ik naisteadlaste koostatud.<\/p>\n\n\n\n

Mullu oma erialase monograafia eest mitu mainekat raamatuauhinda p\u00e4lvinud poliitikateooria professori Eva Piirim\u00e4e meelest on sooperspektiiv sisulises teaduslikus diskussioonis vaid \u00fcks paljudest vaateviisidest ning seda ei peaks \u00fcle r\u00f5hutama. Tema uurimist\u00f6\u00f6s on suurem t\u00e4htsus n\u00e4iteks p\u00fc\u00fcdlustel teadvustada v\u00e4ikerahvaste perspektiivi, mis on samuti alaesindatud.<\/p>\n\n\n\n

\u201eAga kui r\u00e4\u00e4gime teadlaste t\u00f6\u00f6korraldusest, on kahtlemata \u00fclioluline p\u00f6\u00f6rata t\u00e4helepanu t\u00f6\u00f6- ja pereelu \u00fchitamise k\u00fcsimustele. Lisaks on eri maades naiste \u00f5iguste ajalugu erinev ning v\u00f5ibki olla vaja eraldi esile tuua soospetsiifilisi eeskujusid, et k\u00f5rvaldada eelarvamusi v\u00f5i visalt p\u00fcsivaid diskrimineerivaid praktikaid \u2013 seega on algatus \u201eNaised teaduses\u201c igal juhul oluline,\u201c arvab Piirim\u00e4e.<\/p>\n\n\n\n

Muide, kui Johan Skytte poliitikauuringute instituut 2013.\u00a0aastal Toomele endisesse s\u00fcnnitusmajja kolis, leidis Piirim\u00e4e oma kabinetti sisustades \u00fclikooli vana m\u00f6\u00f6bli laost t\u00fcki erilist ajalugu. \u201eLeidsin sealt kirjutuslaua, mis oli varem kuulunud Tartu \u00dclikooli esimesele naisprofessorile Alma Tomingale. Mul oli suur r\u00f5\u00f5m, et mul lubati see laud oma kabinetti tuua ning uuesti kasutusele v\u00f5tta!\u201c \u00fctleb Piirim\u00e4e.<\/p>\n\n\n\n

11. veebruari t\u00e4histamist \u00fcleilmse naisteadlaste p\u00e4evana alustati UNESCO ja \u00dcRO eestvedamisel 2015.\u00a0aastal, et tuua esile naiste ja t\u00fcdrukute rolli teaduse arengus. Eestis on seda peetud alates aastast 2021.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

\u201eMe tahame \u00f6elda valjult, et karj\u00e4\u00e4ril ei ole sugu! Tegelikult ei ole vahet, kas oled mees v\u00f5i naine, noor v\u00f5i vana,\u201c \u00fctleb anal\u00fc\u00fctilise keemia kaasprofessor Ester Oras. Nii pole see aga alati olnud ja sooline palgal\u00f5he pole praegugi kadunud. Neuroloogia …<\/p>\n","protected":false},"author":689,"featured_media":469,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[3,15],"tags":[],"class_list":["post-468","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-aktuaalne","category-aktuaalne-aktuaalne"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/468","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/689"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=468"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/468\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":613,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/468\/revisions\/613"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/469"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=468"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=468"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=468"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}