{"id":464,"date":"2025-02-13T01:10:00","date_gmt":"2025-02-12T23:10:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/?p=464"},"modified":"2025-02-21T16:32:46","modified_gmt":"2025-02-21T14:32:46","slug":"kui-andmetele-anda-varv-voib-tulemuseks-olla-kunst","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/kui-andmetele-anda-varv-voib-tulemuseks-olla-kunst\/","title":{"rendered":"Kui andmetele anda v\u00e4rv, v\u00f5ib tulemuseks olla kunst"},"content":{"rendered":"<p><strong>Ryoji Ikeda isikun\u00e4itusel Eesti Rahva Muuseumis on eksponeeritud teos \u201eThe Critical Paths\u201c (\u201eKriitilised teed\u201c, 2024), mille loomise aluseks oli koost\u00f6\u00f6 Tartu \u00dclikooli genoomika instituudiga<a href=\"applewebdata:\/\/4AF5D0E5-FC22-4A46-A305-9C9A45FFB3CE#_ftn1\"><sup><strong><sup>[1]<\/sup><\/strong><\/sup><\/a>.<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Sisuliselt on tegemist 25\u00a0meetri pikkuse peegelkoridoriga, mille laes olevatel leedekraanidel on liikuvate valgus- ja v\u00e4rvimustrite kaudu visualiseeritud genoomiandmed.<\/p>\n\n\n\n<p>Genoomika instituudi teadlased tutvustasid Ikeda meeskonnale nii Tartu \u00dclikooli teadusprojektides valminud kui ka rahvusvahelisi andmebaase, kust on v\u00f5imalik saada avalikke genoomiandmeid, n\u00e4iteks 1000 v\u00f5i 10\u00a0000\u00a0aastat tagasi maamunal elanud inimeste omi. Siinkohal olgu m\u00e4rgitud, et geenidoonorite andmeid ega ka kellegi teise geenide toorandmeid ei ole kunsti teenistusse antud.<\/p>\n\n\n\n<p>Kunstidest ja reaalteadustest kirjutades olen varem toonud esile nende kolme peamist kokkupuutepunkti: esiteks on m\u00f5lemad inimtegevuse tulemused, teiseks t\u00f5ukuvad m\u00f5lemad samadest n\u00e4htustest ehk soovist m\u00f5ista inimest ja \u00fcmbritsevat maailma ning kolmandaks toimib kunst vahendajana, l\u00e4hendades teadusmaailma laiemale publikumile.<a href=\"applewebdata:\/\/4AF5D0E5-FC22-4A46-A305-9C9A45FFB3CE#_ftn2\"><sup>[2]<\/sup><\/a><\/p>\n\n\n\n<p>ERM-is kogetud visuaalselt v\u00f5imas teos ajendas k\u00fcsima, kas ja kuidas m\u00f5testavad kunsti tippteadlased, kes \u00fchtlasi on olnud selle teose ellukutsumise juures. Palusin endaga vestlema arheogenoomika professori<strong>\u00a0Kristiina Tambetsi<\/strong>\u00a0jaevolutsioonilise genoomika professori<strong>\u00a0Mait Metspalu<\/strong>.<\/p>\n\n\n\n<figure data-wp-context='{\"imageId\":\"69dedef045685\"}' data-wp-interactive=\"core\/image\" data-wp-key=\"69dedef045685\" class=\"wp-block-image size-large wp-lightbox-container\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1024\" height=\"683\" data-wp-class--hide=\"state.isContentHidden\" data-wp-class--show=\"state.isContentVisible\" data-wp-init=\"callbacks.setButtonStyles\" data-wp-on--click=\"actions.showLightbox\" data-wp-on--load=\"callbacks.setButtonStyles\" data-wp-on-window--resize=\"callbacks.setButtonStyles\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/ARS-LONGA-Ikeda_tiim-erakogu-copy-1024x683.jpeg\" alt=\"\" class=\"wp-image-466\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/ARS-LONGA-Ikeda_tiim-erakogu-copy-1024x683.jpeg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/ARS-LONGA-Ikeda_tiim-erakogu-copy-300x200.jpeg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/ARS-LONGA-Ikeda_tiim-erakogu-copy-768x512.jpeg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/ARS-LONGA-Ikeda_tiim-erakogu-copy-1536x1024.jpeg 1536w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/ARS-LONGA-Ikeda_tiim-erakogu-copy.jpeg 1600w\" sizes=\"auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px\"><button class=\"lightbox-trigger\" type=\"button\" aria-haspopup=\"dialog\" aria-label=\"Enlarge\" data-wp-init=\"callbacks.initTriggerButton\" data-wp-on--click=\"actions.showLightbox\" data-wp-style--right=\"state.imageButtonRight\" data-wp-style--top=\"state.imageButtonTop\">\n\t\t\t<svg xmlns=\"http:\/\/www.w3.org\/2000\/svg\" width=\"12\" height=\"12\" fill=\"none\" viewbox=\"0 0 12 12\">\n\t\t\t\t<path fill=\"#fff\" d=\"M2 0a2 2 0 0 0-2 2v2h1.5V2a.5.5 0 0 1 .5-.5h2V0H2Zm2 10.5H2a.5.5 0 0 1-.5-.5V8H0v2a2 2 0 0 0 2 2h2v-1.5ZM8 12v-1.5h2a.5.5 0 0 0 .5-.5V8H12v2a2 2 0 0 1-2 2H8Zm2-12a2 2 0 0 1 2 2v2h-1.5V2a.5.5 0 0 0-.5-.5H8V0h2Z\"><\/path>\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button><figcaption class=\"wp-element-caption\">Teose \u201eThe Critical Paths\u201c genoomika instituudi meeskond (vasakult): Lehti Saag, Monika Karmin, Kristiina Tambets ja Alena Kushniarevich. Pildilt puuduvad Erik Abner ja Mait Metspalu.\u00a0Foto: erakogu<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p><strong>Kas teie oskate lahti kodeerida ekraanidel jooksvat mustrite rada v\u00f5i on tegemist puhta abstraktsiooniga? Kas n-\u00f6 tavainimene m\u00f5istab v\u00f5i kogeb seda teost vaadates v\u00e4hem kui n\u00e4iteks erialaspetsialist?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p><strong>Kristiina Tambets (KT):\u00a0<\/strong>Mida Ikeda ja tema meeskond meie andmestikest t\u00e4pselt kasutas, seda ei tea ka meie. Ja tegelikult ei olegi vaja teada, mis seal t\u00e4pselt on. \u00dchel hetkel s\u00e4hvib seal t\u00f5esti \u00e4ratuntavalt meie teadusandmete alusel koostatud f\u00fclogeneesipuu, aga see ei olegi ehk oluline. K\u00f5ige t\u00e4htsam on, et tekiks tunne ja emotsioon, huvi selle teema vastu, ja vaataja hakkaks selle k\u00f5ige \u00fcle m\u00f5tlema.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Kas kunstil ja reaalteadusel on \u00fchisosa?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p><strong>KT:\u00a0<\/strong>Teadlased tuginevad faktidele, t\u00f5enditele, loogikale, anal\u00fc\u00fcsile, kunstis on aga nende andmete interpreteerimine vaba. Samas on nii kunstis kui ka teaduses \u00fcks osa rutiinne t\u00f6\u00f6 ja teine osa loovus. N\u00e4iteks geneetikud peavad andmete saamiseks v\u00e4ga palju pipeteerima, samamoodi kui kunstitudengid peavad n\u00f5rkemiseni \u00f5ppima inimkeha joonistamist. \u00d5ppimine on rutiinne t\u00f6\u00f6, mille k\u00e4igus v\u00f5iks kasvada loovus. Ja loovust vajavad \u00fchtmoodi palju nii teadlased kui ka kunstnikud.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Mait Metspalu (MM):<\/strong>\u00a0Reaalteaduse ja kunstide \u00fchisosa on selles, et m\u00f5lemad tegelevad maailma tunnetamisega: n\u00e4ha asjade t\u00e4henduse ja pinna taha, selgitada v\u00e4lja p\u00f5hjusi ja leida lahendusi. Need suunad on kunstis ja teaduses v\u00e4ga sarnased. Meetodid ja l\u00f5pptulemused on erinevad.<\/p>\n\n\n\n<p>Teaduses me \u00fcldiselt eeldame, et kuskil on n-\u00f6 universaalne t\u00f5de, mille poole p\u00fcrgida. Kunstis sellist \u00fchist eesm\u00e4rki ei ole ja domineerib individuaalne tunnetuslik t\u00f5de, mis suures pildis j\u00e4llegi moodustab universaalse t\u00f5e kogumi. Kokkuv\u00f5ttes on kunstiline tunnetusp\u00fc\u00fcd teadust\u00f6\u00f6le v\u00e4ga sarnane.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>KT:<\/strong>\u00a0Kunst ja teadus on inimm\u00f5tlemise kaks erinevat viisi, kuid alge on neil \u00fcks.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>MM:<\/strong>\u00a0Jah, see akt, mida tehakse, on teaduses ja kunstis v\u00e4ga sarnane, kuid reeglistik ja kontekst, mille sees tegevus toimub, on erinev.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>KT:<\/strong>\u00a0See viis mu m\u00f5tte fraktalitele \u2013 geomeetrilistele kujunditele, mille struktuur allub matemaatilistele seadusp\u00e4rasustele. Kui neid kujundeid \u201esuurendada\u201c ja v\u00e4rvide abil visualiseerida, saame l\u00f5pmatu enesekorduse, mis visuaalse teosena on minu arust puhas kunst. N\u00e4eme, et kui teadusele anda v\u00e4rv, siis on tulemuseks miski, mida v\u00f5ib nimetada kunstiks.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>MM:<\/strong>\u00a0Kas kunst saab olla ilma inimese tunnetusliku sekkumiseta juhtuv asi nagu fraktal?<\/p>\n\n\n\n<p><strong>KT:<\/strong>\u00a0Inimene saab otsustada v\u00e4rvide \u00fcle.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>MM:<\/strong>\u00a0Huvitav on \u00fctlemine \u201ekunst s\u00fcnnib vaataja silmades\u201c \u2013 et objekt ise ei ole kunst, aga sellest s\u00fcnnib kunst, kui keegi n\u00e4eb selles kunsti. Nii et kunst on subjektispetsiifiline ja tekib objekti l\u00e4bitunnetamisel, kusjuures esmane tunnetaja on (enamasti) objekti looja ise.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>KT:<\/strong>\u00a0Teose \u201eThe Critical Paths\u201c juures on minu hinnangul v\u00e4gagi m\u00e4\u00e4rav, kuidas seda kogeda. Kogemus oleneb n\u00e4iteks sellest, kas minna \u00fcksi v\u00f5i koos kaaslastega. K\u00fclgpeeglitesse tekkiva \u201einimhulga\u201c kaudu v\u00f5imendub ajar\u00e4nnaku kogemus \u2013 tunne, et oleme osa suuremast protsessist ja s\u00fcsteemist, aga me ei ole selles \u00fcksi.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>MM:<\/strong>\u00a0Siit tuleb v\u00e4lja \u00fcks oluline erinevus teaduse ja kunsti vahel. Kui teaduses oled midagi n-\u00f6 valmis teinud, siis tahad, et k\u00f5ik saaksid sellest t\u00e4pselt nii aru, nagu sina sellest aru oled saanud.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Kas v\u00f5iks siis \u00f6elda, et kunstnik on oma t\u00f6\u00f6s vaba? Tema ei pea kontrollima oma eelk\u00e4ijate l\u00e4htepunktide t\u00f5ep\u00e4rasust ja saab alustada teose loomist nullist.<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p><strong>MM:<\/strong>\u00a0Kunstnik ei alusta nullist, kunstnik alustab kontekstist. Praegusel ajal on n\u00e4iteks ootus, et kunstnik peab k\u00f5netama sotsiaalsetel-aktuaalsetel teemadel. Kunstnik ei alusta nullist, kui ta p\u00fc\u00fcab suhestuda \u00fcmbritseva ruumiga.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>KT:<\/strong>\u00a0Kunstnik on kammitsetud oma ajast?<\/p>\n\n\n\n<p><strong>MM:\u00a0<\/strong>K\u00f5ik kindlasti mitte, aga suur osa ilmselt k\u00fcll. Seda n\u00e4itavad ka kunstiteoseid saatvad tekstid, mis selgitavad, mis pildil on ja kuidas sellest aru peab saama. Samas on alati olemas ka kunst, kus looja kisub end oma ajast lahti; saab olla ajast ees v\u00f5i taga v\u00f5i hoopis v\u00e4ljas.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>KT:\u00a0<\/strong>Ikeda puhul on kaasneval tekstimaterjalil oluline osa, kuid see annab pigem taustteadmised \u2013 see ei \u00fctle meile, mida me seal n\u00e4gema peame v\u00f5i kuidas seda m\u00f5ista tuleb. Juba pealkiri annab k\u00e4tte nii palju suundi, et l\u00f5puks leiab iga\u00fcks sealt oma m\u00f5tte.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Kui kunstnik on kammitsetud ajast ja ruumist, kas siis teadlased on vabamad? Teadus ju ei tohiks s\u00f5ltuda publiku ootustest.<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p><strong>MM:\u00a0<\/strong>Teadlased on veel rohkem kammitsetud, alustades rahast ja tehnoloogiast. K\u00f5ik on s\u00f5ltunud tehnoloogia arengust. Evolutsiooniteaduse ajaloos on suurimad arenguh\u00fcpped toimunud otseselt t\u00e4nu tehnoloogilisele arengule, mis pole seotud (evolutsiooni)teadusega. N\u00e4iteks purjetamine andis v\u00f5imaluse reisida ja n\u00e4ha liikide varieeruvust, klaasilihvimine andis v\u00f5imaluse teha h\u00e4id mikroskoope ja n\u00e4ha raku sisse.<\/p>\n\n\n\n<p>Veel enamgi, teadlane on v\u00e4ga seotud oma eelk\u00e4ijatega \u2013 enamik teadlasi tegeleb paradigmateadusega, kus nad sammhaaval viivad teadust edasi, aga k\u00f5ik see on seotud eelnevate teadust\u00f6\u00f6dega.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>KT:<\/strong>\u00a0Me ei tegele kitsalt oma asjaga, see on inimkonna \u00fchisloomingus valminud teadus.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Selle n\u00e4ituse kontekstis n\u00e4en mina kunsti kui kommunikatsioonivahendit, mis aitab teadust n-\u00f6 tavainimesele l\u00e4hendada. Mis eesm\u00e4rki v\u00f5iks kunst teadlaste jaoks kanda?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p><strong>KT:<\/strong>\u00a0V\u00f5ib-olla kunst vahel hoopis l\u00f5hestab\u00a0\u2013 kunst toob esile, kui erinevalt me v\u00f5ime maailma n\u00e4ha ja tajuda. Kindlasti aga on kunst vahendaja ja saab aidata esile tuua, millist teadust meie \u00fcmber tehakse.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>MM:<\/strong>\u00a0Seda \u201esuhet\u201c v\u00f5iks nimetada \u00fchiskonna sidususe edendamiseks. Kui \u00fcks silmaklappidega reaalteadlane ja silmaklappidega kunstnik satuvad korraga \u00fchte ruumi ning selgub, et neil on tegelikult midagi \u00fchist, siis v\u00f5ib-olla hakkavad nad teineteisest paremini aru saama. Tuleb v\u00e4lja, et nende oma maailm ei olegi see \u00fcks ja ainus.<\/p>\n\n\n\n<hr class=\"wp-block-separator has-alpha-channel-opacity\">\n\n\n\n<p><a href=\"applewebdata:\/\/4AF5D0E5-FC22-4A46-A305-9C9A45FFB3CE#_ftnref1\"><sup>[1]<\/sup><\/a>\u00a0T\u00dc genoomika instituudi meeskonda kuulusid \u201eTartu\u00a02024\u201c p\u00f5hiprogrammi raames peale siink\u00f5nelejate Alena Kushniarevich, Lehti Saag, Monika Karmin ja Erik Abner (\u200b\u200berm.ee\/et\/ryoji-ikeda-isikunaitus#Installatsioon).<\/p>\n\n\n\n<p><a href=\"applewebdata:\/\/4AF5D0E5-FC22-4A46-A305-9C9A45FFB3CE#_ftnref2\"><sup>[2]<\/sup><\/a>\u00a0Vt nt Kadri Asmer \u201eKunsti ja teaduse vahekorrast Ilmar Malini n\u00e4itel\u201c,\u00a0Ilmar Malin. Igaviku h\u00f5\u00f5g.<em>\u00a0<\/em>Tartu: Tartu Kunstimuuseum, 2024.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Ryoji Ikeda isikun\u00e4itusel Eesti Rahva Muuseumis on eksponeeritud teos \u201eThe Critical Paths\u201c (\u201eKriitilised teed\u201c, 2024), mille loomise aluseks oli koost\u00f6\u00f6 Tartu \u00dclikooli genoomika instituudiga[1]. Sisuliselt on tegemist 25\u00a0meetri pikkuse peegelkoridoriga, mille laes olevatel leedekraanidel on liikuvate valgus- ja v\u00e4rvimustrite kaudu &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":689,"featured_media":465,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[44,7],"tags":[],"class_list":["post-464","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-ars-longa","category-varia"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/464","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/689"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=464"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/464\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":484,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/464\/revisions\/484"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/465"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=464"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=464"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=464"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}