{"id":446,"date":"2025-02-13T01:09:00","date_gmt":"2025-02-12T23:09:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/?p=446"},"modified":"2025-02-14T01:47:57","modified_gmt":"2025-02-13T23:47:57","slug":"teadlased-on-ka-toredad","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/teadlased-on-ka-toredad\/","title":{"rendered":"\u201eTeadlased on ka toredad!\u201c"},"content":{"rendered":"

Aegade suurimaks L\u00f5una-Eesti kultuurikoost\u00f6\u00f6ks tituleeritud kultuuripealinna-aasta m\u00f6\u00f6dus kui \u00fche hinget\u00f5mbega. \u201eTartu 2024\u201c p\u00f5hiprogrammi kuulunud ja eetikakeskuse veetud teaduskommunikatsiooni projekti\u00a0\u201eTartu maailma\u00fclikool\u201c<\/a>\u00a0juhina m\u00f5tisklen veidi mullu tehtu ja n\u00e4htu \u00fcle.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\u201eTartu 2024\u201c oli m\u00f5istetavalt oma eestvedajate ja ideoloogide n\u00e4gu ning selles ei ole midagi laiduv\u00e4\u00e4rset. Kultuurikorraldajat loovisikuks \u00fcldiselt ei peeta, aga ta loob\u00a0\u2013 oi, kuidas loob! Ta loob meeskonda, selle t\u00f6\u00f6kultuuri, avalikke s\u00f5numeid, r\u00e4\u00e4kimata olmelistest ja majanduslikest v\u00f5imalustest, mille saavutamiseks on vaja \u00fcle keskmise suuremat leidlikkust.<\/p>\n\n\n\n

Tartu identiteedi muutmise ja laiendamise soov, mida kandis elluj\u00e4\u00e4mise kunstide loosung, t\u00f5mbas algusest peale t\u00e4helepanu. Ent juba 2024.\u00a0aasta suvel oli kuulda nurinat ettev\u00f5tmiste rohkuse p\u00e4rast. Oma koha eest publiku t\u00e4helepanu p\u00e4ikese all v\u00f5itles liiga suur hulk esinemisi ja kohtumisi. Novembrikuises\u00a0M\u00fc\u00fcrilehes<\/a>\u00a0v\u00f5rreldi \u00fcrituste tulva t\u00e4iel kiirusel liikunud ekspressrongiga, millele (l\u00f5una)eesti kultuuri r\u00f6\u00f6pmelaius kitsaks j\u00e4i. Poolused rahvusvaheline\u2013kohalik, eksklusiivne\u2013k\u00e4ttesaadav, linlik\u2013maal\u00e4hedane, p\u00e4rimuslik\u2013popkultuuriline on teoorias ehk \u00fchendatavad, kuid praktikas oli see keeruline.<\/p>\n\n\n\n

Vastastikku rikastavad kohtumised<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\u00dcks osa kultuuripealinna tegemistest oli \u201eTartu maailma\u00fclikool\u201c, mille s\u00f5num oli \u00fchtlasi osa \u00fclikooli s\u00f5numist. L\u00f5una-Eesti kogukondades taheti luua suuremat m\u00f5istmist teaduse, \u00fchiste v\u00e4\u00e4rtuste otsimise ja eelarvamustevaba m\u00f5ttevahetuse kasust, mu kodukeeles \u00f6elduna, \u201einemiseperi ilma\u201c hoidmisel. \u00dclikool v\u00f5itis L\u00f5una-Eestis tuntust ja koos saime lahendada kohalikele inimestele olulisi muresid, aidata luua sidemeid ja juhatada k\u00e4tte niidiotsi, millest kinni hakates asja ka edaspidi hea harutada oleks.<\/p>\n\n\n\n

N\u00e4iteks R\u00f5uge kogukonnafestivali \u201eMina tean, kust tuleb minu toit\u201c\u00a0mahek\u00e4rajatel<\/a>\u00a0peeti teadlaste toel aru toidu kasvatamise \u00fcle: p\u00f5llumajanduse m\u00f5just mullale ja veele, kompostimisest ja kestlikust p\u00f5llumajandusest. Maarja k\u00fcla\u00a0kogemusfestivalil<\/a>\u00a0arutlesid intellektipuudega inimesed ja naaberk\u00fclade elanikud koos teadlastega naabrussuhete universaalsuse ning d\u00fcnaamilisuse \u00fcle.<\/p>\n\n\n\n

Maailma\u00fclikool ei olnud ainuke ettev\u00f5tmine, mis maadles \u201eTartu 2024\u201c rahvusvahelise m\u00f5\u00f5tme n\u00f5udega. V\u00e4ljamaa ekspertidega kohtumistest rohkem oodati L\u00f5una-Eesti kogukondades pigem eestikeelset infot Eesti konteksti h\u00e4sti tundvatelt teadlastelt, kuid siiski ka teiste riikide n\u00e4iteid ja kogemusi. \u00dclikool tegutseb rahvusvahelisel skeenel ja saime pakkuda, mis vaja.<\/p>\n\n\n\n

Esmalt tundsime aga kohustust rahvus\u00fclikooli nimel tegutsedes aidata teaduslikku maailmapilti selgitada eesti keeles ja Eesti huvides.<\/p>\n\n\n\n

Inimene tahab asjadest aru saada, aga praegune maailm on keeruline, isegi hektiline. Siin olidki l\u00f5unaeestlastele abiks maailma\u00fclikooli \u00fcritused, mille koondnimetuseks sobib kogukonnaakadeemia, teadlaste ja kogukonna kokku saamise ja koos loomise paik.<\/p>\n\n\n\n

Osalejatele meeldis laiap\u00f5hjalisus, millega teemasid k\u00e4sitlesime, selgus hiljem tehtud uuringu intervjuudest. Olgu\u00a0\u00fcksindus \u00fchiskonnas<\/a>,\u00a0Eesti p\u00f5liskeelte hoidmine<\/a>\u00a0v\u00f5i\u00a0avaliku ruumi planeerimise m\u00f5ju vaimsele tervisele<\/a>\u00a0\u2013 k\u00f5ikteemad said t\u00e4helepanu eri vaatenurkadest. R\u00f5\u00f5mustav oli lugeda kommentaare nagu \u201e[teadlane] annab \u00fclevaadet, laiemat pilti, tausta erinevatest uuringutest, asjadest, mida praktik ei pruugi n\u00e4ha\u201c ja \u201eoli v\u00e4ga huvitav j\u00e4lle meelde tuletada, et teadlased on ka toredad\u201c.<\/p>\n\n\n\n

Et teadus p\u00e4\u00e4seks m\u00f5jule<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Kuidas aga saab teadus p\u00e4\u00e4seda m\u00f5jule olukorras, kus teadusuudised j\u00f5uavad inimesteni infotihedas voos koos kollaste, liba- v\u00f5i lihtsalt argiuudistega ning \u00f5ige ja vale eristamine n\u00f5uab oskusi ja teadmisi?<\/p>\n\n\n\n

Lahendus v\u00f5iks olla avalikkuse s\u00fcgavam arusaamine teadusest ja teadlaste t\u00f6\u00f6st; m\u00f5istmine, et teadus ei ole l\u00f5pptulemus, vaid protsess\u00a0\u2013 selline, millest v\u00f5ib olla abi ka igap\u00e4evaelu m\u00f5testamisel ja otsuste langetamisel.<\/p>\n\n\n\n

Teaduse usaldusv\u00e4\u00e4rsuse suurendamine eeldab teaduse t\u00f5lkimist igap\u00e4evakeelde. \u00d5iguskantsleri n\u00f5unik Kristi Paron parafraseeris rahvus\u00fclikooli 105.\u00a0aastap\u00e4eva aktusel 19.\u00a0sajandi saksa \u00f5igusteadlast Rudolf von Jheringit, \u00f6eldes, et teadlane peab m\u00f5tlema nagu filosoof, kuid r\u00e4\u00e4kima nagu talupoeg. S\u00f5numil aitab k\u00f5lama j\u00e4\u00e4da lihtne, veenev ja karismaatiline esitus. Usaldusv\u00e4\u00e4rsust lisab ka publikuga kohtumine talle koduses keskkonnas. On suur vahe, kas lugeda teadlase s\u00f5nu ajalehest v\u00f5i kuulata teda k\u00fcla seltsimajas vahetult r\u00e4\u00e4kimas.<\/p>\n\n\n\n

Selle t\u00f5estuseks veel \u00fcks tsitaat otse \u201eTartu maailma\u00fclikooli\u201c p\u00f5llult: \u201e[\u2014] need (teadus)teemad said kuidagi niimoodi \u00fclikooli abiga [\u2014] nagu rahvakeeles lahti s\u00f5nastatud, et nad olid m\u00f5istetavad.\u201c<\/p>\n\n\n\n

Kas \u00fclikool peaks edaspidigi selliseid laiemalt \u00fchiskonnale m\u00f5eldud tegemisi ette v\u00f5tma? Kas \u00fclikoolil institutsioonina ja selle teadlastel on ressurssi ja tahet anda ka edaspidi arenguimpulsse Tartust kaugemale?<\/p>\n\n\n\n

Eesti Teadusagentuur jagab igal aastal toetusi teaduskommunikatsiooniks, kuid see ei tohiks olla ainuke rahaallikas ja tahte k\u00e4ivitaja. Projekte planeerides maksab sisse kirjutada rohujuuretasandi teaduskommunikatsiooni osa, mille jaoks kogukonnaakadeemia formaat on t\u00f5estatult sobilik. Kuid see eeldab alustuseks \u00fclikooli ja kogukondade suhtlust ja koost\u00f6\u00f6d.<\/p>\n\n\n\n

N\u00e4iteid teaduse tutvustamisest rahvale on teada nii Eestist kui ka mujalt. Groningeni \u00dclikoolis on juba 1979.\u00a0aastast olemas nn\u00a0teadust\u00f6\u00f6kojad (ingl\u00a0science shops<\/a><\/em>) ja Oxfordi \u00dclikoolis on teaduse avaliku m\u00f5istmise professuur (Professor of Public Understandig of Science<\/a><\/em>). Need on suurep\u00e4rased n\u00e4ited sellest, kuidas j\u00e4tta k\u00f5rvale harjumusp\u00e4rane hoiak, et kedagi saab \u00fclalt alla targaks \u00f5petada, ning keskenduda teaduse laiemale m\u00f5istmisele, mida on \u00fchiskonnas v\u00e4ga vaja. Seda enam, et eesti teaduskeele hoidmine ja arendamine on rahvus\u00fclikooli missioon ning eesti keeles oma teadust\u00f6\u00f6st rahvale r\u00e4\u00e4kimine on teaduskeele hoidmise osa.<\/p>\n\n\n\n

Triinu Laan jagas Euroopa kultuuripealinna-aasta jooksul kogutud m\u00e4rkamisi koos kolleeg Mari-Liisa Parderiga pikemalt 2024.\u00a0aasta 20.\u00a0detsembri ajalehes\u00a0<\/em>Sirp<\/em><\/a>.<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Aegade suurimaks L\u00f5una-Eesti kultuurikoost\u00f6\u00f6ks tituleeritud kultuuripealinna-aasta m\u00f6\u00f6dus kui \u00fche hinget\u00f5mbega. \u201eTartu 2024\u201c p\u00f5hiprogrammi kuulunud ja eetikakeskuse veetud teaduskommunikatsiooni projekti\u00a0\u201eTartu maailma\u00fclikool\u201c\u00a0juhina m\u00f5tisklen veidi mullu tehtu ja n\u00e4htu \u00fcle. \u201eTartu 2024\u201c oli m\u00f5istetavalt oma eestvedajate ja ideoloogide n\u00e4gu ning selles ei ole …<\/p>\n","protected":false},"author":689,"featured_media":447,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[4],"tags":[],"class_list":["post-446","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-arvamus"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/446","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/689"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=446"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/446\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":448,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/446\/revisions\/448"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/447"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=446"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=446"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=446"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}