{"id":440,"date":"2025-02-13T01:08:00","date_gmt":"2025-02-12T23:08:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/?p=440"},"modified":"2025-02-13T23:11:57","modified_gmt":"2025-02-13T21:11:57","slug":"tehnoloogiafolkloor-aitab-uha-modernsemas-uhiskonnas-inimest-naha","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/tehnoloogiafolkloor-aitab-uha-modernsemas-uhiskonnas-inimest-naha\/","title":{"rendered":"Tehnoloogiafolkloor aitab \u00fcha modernsemas \u00fchiskonnas inimest n\u00e4ha"},"content":{"rendered":"<p><strong>Eesti Kirjandusmuuseumis on juba aastak\u00fcmneid uuritud ka moodsa aja n\u00e4htusi\u00a0\u2013 t\u00e4navakunsti, meeme, veebihuumorit, meedia ja folkloori \u00fchisosa jm\u00a0\u2013, kuid seni polnud see fookusena s\u00f5nastatud. Minu uurimist\u00f6\u00f6s on t\u00e4iesti t\u00e4nap\u00e4evased teemad \u00fchendatud 19. sajandi arhiivimaterjalidega.<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Inimese ja tehnoloogia suhteid anal\u00fc\u00fcsiti s\u00fcgavuti juba 20.\u00a0sajandi keskpaiga filosoofias. N\u00e4iteks Martin Heidegger t\u00f5statas oma 1954. aasta teoses \u201eDie Frage nach der Technik\u201c k\u00fcsimuse, kas inimkonna probleemid saab lahendada uue tehnoloogiaga.<\/p>\n\n\n\n<p>N\u00fc\u00fcdseks on k\u00f5rgtehnoloogilised lahendused igap\u00e4evased. Vajaduse korral saab veebi kaudu t\u00f6\u00f6le panna koduse sauna, pesumasina v\u00f5i r\u00f6steri, kontrollida, kas maja ees seisva auto uksed on lukus, jms. Tehnoloogiast r\u00e4\u00e4gitakse k\u00f5ikjal, nii meedias kui ka inimeste omavahelistes jutuajamistes.<\/p>\n\n\n\n<figure data-wp-context='{\"imageId\":\"69dedeee68625\"}' data-wp-interactive=\"core\/image\" data-wp-key=\"69dedeee68625\" class=\"wp-block-image alignright size-large wp-lightbox-container\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"683\" height=\"1024\" data-wp-class--hide=\"state.isContentHidden\" data-wp-class--show=\"state.isContentVisible\" data-wp-init=\"callbacks.setButtonStyles\" data-wp-on--click=\"actions.showLightbox\" data-wp-on--load=\"callbacks.setButtonStyles\" data-wp-on-window--resize=\"callbacks.setButtonStyles\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TEADUS-tehnoloogiafolkloor-erakogu-683x1024.jpeg\" alt=\"\" class=\"wp-image-441\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TEADUS-tehnoloogiafolkloor-erakogu-683x1024.jpeg 683w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TEADUS-tehnoloogiafolkloor-erakogu-200x300.jpeg 200w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TEADUS-tehnoloogiafolkloor-erakogu-768x1152.jpeg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TEADUS-tehnoloogiafolkloor-erakogu-1024x1536.jpeg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TEADUS-tehnoloogiafolkloor-erakogu-1365x2048.jpeg 1365w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TEADUS-tehnoloogiafolkloor-erakogu.jpeg 1600w\" sizes=\"auto, (max-width: 683px) 100vw, 683px\"><button class=\"lightbox-trigger\" type=\"button\" aria-haspopup=\"dialog\" aria-label=\"Enlarge\" data-wp-init=\"callbacks.initTriggerButton\" data-wp-on--click=\"actions.showLightbox\" data-wp-style--right=\"state.imageButtonRight\" data-wp-style--top=\"state.imageButtonTop\">\n\t\t\t<svg xmlns=\"http:\/\/www.w3.org\/2000\/svg\" width=\"12\" height=\"12\" fill=\"none\" viewbox=\"0 0 12 12\">\n\t\t\t\t<path fill=\"#fff\" d=\"M2 0a2 2 0 0 0-2 2v2h1.5V2a.5.5 0 0 1 .5-.5h2V0H2Zm2 10.5H2a.5.5 0 0 1-.5-.5V8H0v2a2 2 0 0 0 2 2h2v-1.5ZM8 12v-1.5h2a.5.5 0 0 0 .5-.5V8H12v2a2 2 0 0 1-2 2H8Zm2-12a2 2 0 0 1 2 2v2h-1.5V2a.5.5 0 0 0-.5-.5H8V0h2Z\"><\/path>\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button><figcaption class=\"wp-element-caption\">Andrus Tins t\u00f6\u00f6tab teadmussiirdedoktorantuuri raames Eesti Kirjandusmuuseumis. Teadmussiirdedoktorantuur on doktori\u00f5ppe vorm, mille korral doktorant t\u00f6\u00f6tab ettev\u00f5ttes, vaba- v\u00f5i avaliku sektori asutuses ja teeb samal ajal \u00fclikoolis doktorit\u00f6\u00f6d, mis valmib selle ettev\u00f5tte v\u00f5i asutuse vajadusi arvestades.\u00a0Foto: erakogu<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p>Seda \u00fcllatavam on, et seni ei ole Eestis tehnoloogiafolkloorile uurimisvaldkonnana erilist t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6ratud. Kas peame tehnikat ja tehnoloogiat nii enesestm\u00f5istetavaks, et ei oska seda jutuainest eraldi n\u00e4htusena esile tuua? Kas n\u00e4eme seda nii loomuliku osana oma reaalsusest, et eraldusjoon inimese ja tehnoloogia vahel on meie argik\u00e4sitluses h\u00e4gustunud?<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Inimeste lood tehnikast<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Minu uurimist\u00f6\u00f6 keskmes on inimeste esitatud lood ehk narratiivid tehnoloogia ja tehnika kohta muutuvas ajas. Uurijana eri ajaj\u00e4rkude narratiive k\u00f5rvutades tulebki ehk enim esile see, mida \u00fches ajahetkes, l\u00e4bil\u00f5ikelises andmestikus on raske n\u00e4ha. Folkloorne materjal ei pruugi r\u00e4\u00e4kida faktilistest asjadest, kuid annab ometigi lisav\u00e4\u00e4rtusena edasi inimm\u00f5\u00f5det ehk hoiakuid ja seisukohti vaadeldava teema kohta.<\/p>\n\n\n\n<p>Folkloori on nimetatud ka rahvaluuleks, ent selles kontekstis oleks see terminina ehk liiga poeetiline. Siiski, inimeste jutustatud lugudes on l\u00e4htekohaks enamasti k\u00fcll faktilised s\u00fcndmused, aga lugude sisu ise v\u00f5ib olla nende poeetiline edasiarendus. Sellised mittefaktilised komponendid v\u00f5i liialdused v\u00f5ivad olla inimeste jaoks aga eriti olulised. Need v\u00f5ivad meelt lahutada, hirme maandada, lasta emotsioone v\u00e4lja elada\u00a0\u2013 mida iganes, et \u00fcmbritsevate oludega paremini toime tulla.<\/p>\n\n\n\n<p>Paljud uurimisvaldkonnad ei k\u00e4sitle kogemuslugude vaimset ja emotsionaalset poolt sellisel kujul. Kultuuriuuringutes on aga tehnoloogiafolklooris ilmnevad diskursused ja d\u00fcnaamikad ainulaadse teadusliku v\u00e4\u00e4rtusega. Samas on mineviku m\u00f5istmiseks loomulikult olulised ka arvud ja faktid erinevate muutuste ja protsesside kohta kultuuris.<\/p>\n\n\n\n<p>Tehnoloogiafolkloor aitab uurijal tundma \u00f5ppida nii muutusi \u00fchiskonnas ja kultuuris kui ka eri \u00fchiskonnakihtide rolle ja vaateid nendele protsessidele. N\u00e4iteks Tallinna\u2013Peterburi raudtee valmimine 1870. aastal t\u00f5i muutusi valdkondades, milles neid ei oskaks eeldadagi \u2013 raudteeliiklus integreeriti \u00fcsna pea \u00fches looduse m\u00e4rkidega ilmaennustamiskunsti. Selle kohta on 1889. aastal Vaivara kihelkonnas kirja pandud, et kui \u201eraud tee masin k\u00f5vast m\u00fcristab, siis on vihma oodata\u201c<a href=\"applewebdata:\/\/BDD6D162-7302-441C-A692-6F0CD8EB87C2#_edn1\"><sup>[1]<\/sup><\/a>.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Ahju asemel pudelisse<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Sellised uued n\u00e4htused ja ka energiaallikad kajastuvad nii folklooris kui ka arhiividokumentides. Kui suurt\u00f6\u00f6stustes kasutati omal ajal enamasti meritsi Inglismaalt toodud suure k\u00fcttev\u00e4\u00e4rtusega kivis\u00fctt, siis kohalikest energiaallikatest leidis paljudes elektrijaamades kasutust turvas.<\/p>\n\n\n\n<p>Turba headust prooviti aga ka teistes, \u00fcpris ootamatutes kohtades. Endise Tapa m\u00f5isa viinak\u00f6\u00f6gis olevat 1920. aastatel turbast eksperimentaalselt piiritust aetud. Selle kvaliteet olevat hinnatud rahuldavaks, kuid mis p\u00f5hjusel taoline eksperiment ette v\u00f5eti, pole teada. V\u00f5iks ju oletada, et selleks ajendas soov s\u00e4ilitada vilja- ja kartuliikalduse korral mingigi toorainekindlus\u00a0\u2026<\/p>\n\n\n\n<p>19. sajandi muutuste valguses ei ole globaliseerumine ja maailmamajanduse integratsioon eriti midagi uut. Tehnoloogiafolkloori uusimad d\u00fcnaamikad kajastuvad ilmekalt meie kaasaegsetes lugudes tehisarust.<\/p>\n\n\n\n<p>Kui \u00fcha tehnoloogilisemaks muutuvas \u00fchiskonnas v\u00f5iks arvata, et elu l\u00e4heb ratsionaalsemaks ja l\u00e4htub esmajoones m\u00f5istusest, pidades au sees teadust ja t\u00f5endusp\u00f5hist arusaama maailmast, siis tehisaruga seotud narratiivid n\u00e4itavad, et m\u00fctoloogilise m\u00f5tlemise ja \u00fcleloomulikkuse komponent pole rahvasuust kuhugi kadunud.<\/p>\n\n\n\n<p>Selle p\u00f5hjuseks v\u00f5ib pidada vajadust maandada raskesti m\u00f5istetavate uute tehnoloogiatega seostuvaid hirme.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Hirmujuttudest naljalugudeni<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>\u00dcks ilmekam veebifolkloori valdkonda kuuluv hirmunarratiiv on tehisaru rollist Ukraina s\u00f5jas. Sattusin 2023. aastal folkloori kogudes juttudele, mille j\u00e4rgi olevat kogu kontrolli sealse s\u00f5jategevuse \u00fcle enda k\u00e4tte haaranud tehisaru ja inimesed olevat sellele vaid vahend oma eesm\u00e4rkide saavutamiseks. Muu hulgas olevat tehisarul kontroll erinevate riikide tuumarelvade \u00fcle ning see kavatsevat l\u00f5puks ka need k\u00e4iku lasta.<a href=\"applewebdata:\/\/BDD6D162-7302-441C-A692-6F0CD8EB87C2#_edn2\"><sup>[2]<\/sup><\/a><\/p>\n\n\n\n<p>Selline folkloor on t\u00f5lgendatav m\u00e4rgina p\u00fc\u00fcdest seletada ja ratsionaliseerida maailmas toimuvaid abstraktseid ja \u00fcksikisiku kontrolli alt v\u00e4ljas olevaid s\u00fcndmusi ning protsesse. Sarnast funktsiooni on t\u00e4heldatud ka varasematel aegadel, n\u00e4iteks mobiiltelefoni demoniseerivat kujutamist 90-ndate mobiilip\u00e4rimuses<a href=\"applewebdata:\/\/BDD6D162-7302-441C-A692-6F0CD8EB87C2#_edn3\"><sup>[3]<\/sup><\/a>, aga ka hirmujutte reaktsioonina 19.\u00a0sajandi tehnoloogilistele uuendustele<a href=\"applewebdata:\/\/BDD6D162-7302-441C-A692-6F0CD8EB87C2#_edn4\"><sup>[4]<\/sup><\/a>.<\/p>\n\n\n\n<figure data-wp-context='{\"imageId\":\"69dedeee69056\"}' data-wp-interactive=\"core\/image\" data-wp-key=\"69dedeee69056\" class=\"wp-block-image size-large wp-lightbox-container\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1024\" height=\"602\" data-wp-class--hide=\"state.isContentHidden\" data-wp-class--show=\"state.isContentVisible\" data-wp-init=\"callbacks.setButtonStyles\" data-wp-on--click=\"actions.showLightbox\" data-wp-on--load=\"callbacks.setButtonStyles\" data-wp-on-window--resize=\"callbacks.setButtonStyles\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TEADUS-tehnoloogiafolkloor-Kunda-tsemendivabriku-elust-olust-aastail-1912-1914-RM1116_Ar1k420_9_lk3-1024x602.jpeg\" alt=\"\" class=\"wp-image-442\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TEADUS-tehnoloogiafolkloor-Kunda-tsemendivabriku-elust-olust-aastail-1912-1914-RM1116_Ar1k420_9_lk3-1024x602.jpeg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TEADUS-tehnoloogiafolkloor-Kunda-tsemendivabriku-elust-olust-aastail-1912-1914-RM1116_Ar1k420_9_lk3-300x176.jpeg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TEADUS-tehnoloogiafolkloor-Kunda-tsemendivabriku-elust-olust-aastail-1912-1914-RM1116_Ar1k420_9_lk3-768x452.jpeg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TEADUS-tehnoloogiafolkloor-Kunda-tsemendivabriku-elust-olust-aastail-1912-1914-RM1116_Ar1k420_9_lk3-1536x903.jpeg 1536w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TEADUS-tehnoloogiafolkloor-Kunda-tsemendivabriku-elust-olust-aastail-1912-1914-RM1116_Ar1k420_9_lk3.jpeg 1600w\" sizes=\"auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px\"><button class=\"lightbox-trigger\" type=\"button\" aria-haspopup=\"dialog\" aria-label=\"Enlarge\" data-wp-init=\"callbacks.initTriggerButton\" data-wp-on--click=\"actions.showLightbox\" data-wp-style--right=\"state.imageButtonRight\" data-wp-style--top=\"state.imageButtonTop\">\n\t\t\t<svg xmlns=\"http:\/\/www.w3.org\/2000\/svg\" width=\"12\" height=\"12\" fill=\"none\" viewbox=\"0 0 12 12\">\n\t\t\t\t<path fill=\"#fff\" d=\"M2 0a2 2 0 0 0-2 2v2h1.5V2a.5.5 0 0 1 .5-.5h2V0H2Zm2 10.5H2a.5.5 0 0 1-.5-.5V8H0v2a2 2 0 0 0 2 2h2v-1.5ZM8 12v-1.5h2a.5.5 0 0 0 .5-.5V8H12v2a2 2 0 0 1-2 2H8Zm2-12a2 2 0 0 1 2 2v2h-1.5V2a.5.5 0 0 0-.5-.5H8V0h2Z\"><\/path>\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button><figcaption class=\"wp-element-caption\">M\u00e4lestusi Kunda tsemendivabriku elust-olust aastail 1912\u20131914 jagas Aleksander Timm. Allikas: Virumaa Muuseumid SA (RM _ 1116 Ar1k 420:9, lk 3)<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p>K\u00fcll aga leidub ka positiivseid lugusid, milles tehnoloogiateema on esitatud optimistlikus v\u00f5i meelelahutuslikus vormis, n\u00e4iteks allj\u00e4rgnevas \u00fcleskirjutuses eelmise aasta kogumist\u00f6\u00f6st.<\/p>\n\n\n\n<p>\u201e[\u2014] kunagi 30 aastat tagasi t\u00f6\u00f6tasin \u00fches Eesti pangas. Noore inimesena oli ka seltsielu \u00e4ge ning tulemas oli stiilipidu, kus vajasime dollareid, mis pungitaks taskutest ja kottidest jne. Pangat\u00f6\u00f6tajana v\u00f5tsin siis kassast m\u00f5ned dollarid ja tegin koopiamasinaga neist parajasti koopiaid, kui osakonna juhataja koos \u00fche uue suurkliendiga minust m\u00f6\u00f6dus, et koosolekuruumi minna. Mida v\u00f5is m\u00f5elda see klient, kui n\u00e4gi pangat\u00f6\u00f6tajat koopiamasinal dollareid kopeerimas \u2026 T\u00e4nap\u00e4eval tuleks sellest suur skandaal, poleks ilmselt \u00fcldse v\u00f5imalikki selline asi, aga siis olid teised ajad. Osakonnajuhataja naeris veel pikalt selle juhtumi \u00fcle.\u201c<a href=\"applewebdata:\/\/BDD6D162-7302-441C-A692-6F0CD8EB87C2#_edn5\"><sup>[5]<\/sup><\/a><\/p>\n\n\n\n<p>Siinkohal n\u00e4emegi ilmekalt taoliste lugude iseloomu, mis peegeldab inimest ja \u00fchiskonda kindlas ajas ja ruumis. Sellele, et folkloori p\u00f5hiolemus isegi moderniseerunud ja linlikus keskkonnas ei muutu ja funktsioonidelt samaks j\u00e4\u00e4b, viitas juba 1960. aastatel Saksa kultuuriuurija Hermann Bausinger<a href=\"applewebdata:\/\/BDD6D162-7302-441C-A692-6F0CD8EB87C2#_edn6\"><sup>[6]<\/sup><\/a>.<\/p>\n\n\n\n<p>Meie kaasaja folklooris j\u00e4\u00e4b uudsena silma aga see, et narratiivid on muutunud l\u00fchemaks ja eri t\u00fc\u00fcpi lugusid ringleb v\u00e4hem kui varem. Suures osas v\u00f5ib seda seletada domineeriva digitaalmeedia m\u00f5ju ja omap\u00e4radega, millest tingitult l\u00fchivormid ning lood emotsionaalse spektri vastaspooltel saavad publikult rohkem t\u00e4helepanu.<\/p>\n\n\n\n<p>Kuigi muutused \u00fchiskonnas on praegu kiiremad kui kunagi varem, on v\u00e4ltimatu tunda ka meie minevikup\u00e4randit \u2013 selleks et m\u00f5ista paremini, kes me oleme ja kuhu l\u00e4heme (v\u00f5i kuhu tahame minna). Mina loodan oma uurimist\u00f6\u00f6 kaudu ja kirjandusmuuseumi pakutavate v\u00f5imaluste abil avada rahvajutu \u017eanri kaudu Eesti kultuuriloos uusi tahke.<\/p>\n\n\n\n<p>Viited<\/p>\n\n\n\n<hr class=\"wp-block-separator has-alpha-channel-opacity\">\n\n\n\n<p><a href=\"applewebdata:\/\/BDD6D162-7302-441C-A692-6F0CD8EB87C2#_ednref1\"><sup>[1]<\/sup><\/a>\u00a0Eesti Kirjandusmuuseum, H\u00a0II, 7\u00a0kd, pala\u00a094.<\/p>\n\n\n\n<p><a href=\"applewebdata:\/\/BDD6D162-7302-441C-A692-6F0CD8EB87C2#_ednref2\"><sup>[2]<\/sup><\/a>\u00a0Kogutud 2023.\u00a0aastal, autori kogus.<\/p>\n\n\n\n<p><a href=\"applewebdata:\/\/BDD6D162-7302-441C-A692-6F0CD8EB87C2#_ednref3\"><sup>[3]<\/sup><\/a>\u00a0S. Wienker-Piepho, Mobiiltelefonijutud ehk mobiilip\u00e4rimus [Mobile phone stories or mobiile lore]. \u2013 Meedia. Folkloor. M\u00fctoloogia [Media, Folklore, Mythology], M. K\u00f5iva (ed.). Tartu: EKM, 2000, lk 9\u201331; https:\/\/www.folklore.ee\/rl\/pubte\/ee\/cf\/cf4\/CF4_Wienker-Piepho.pdf.<\/p>\n\n\n\n<p><a href=\"applewebdata:\/\/BDD6D162-7302-441C-A692-6F0CD8EB87C2#_ednref4\"><sup>[4]<\/sup><\/a>\u00a0L. Milne, Terrors of the Night. Essays on Art, Myth and Dreams. Swansea, UK: Atramentous Press, 2024.<\/p>\n\n\n\n<p><a href=\"applewebdata:\/\/BDD6D162-7302-441C-A692-6F0CD8EB87C2#_ednref5\"><sup>[5]<\/sup><\/a>\u00a0Kogutud 2024.\u00a0aastal, autori kogus.<\/p>\n\n\n\n<p><a href=\"applewebdata:\/\/BDD6D162-7302-441C-A692-6F0CD8EB87C2#_ednref6\"><sup>[6]<\/sup><\/a>\u00a0H. Bausinger, Folk Culture in a World of Technology. Bloomington: Indiana University Press, 1990.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Eesti Kirjandusmuuseumis on juba aastak\u00fcmneid uuritud ka moodsa aja n\u00e4htusi\u00a0\u2013 t\u00e4navakunsti, meeme, veebihuumorit, meedia ja folkloori \u00fchisosa jm\u00a0\u2013, kuid seni polnud see fookusena s\u00f5nastatud. Minu uurimist\u00f6\u00f6s on t\u00e4iesti t\u00e4nap\u00e4evased teemad \u00fchendatud 19. sajandi arhiivimaterjalidega. Inimese ja tehnoloogia suhteid anal\u00fc\u00fcsiti s\u00fcgavuti &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":689,"featured_media":443,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[],"class_list":["post-440","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-teadus"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/440","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/689"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=440"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/440\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":485,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/440\/revisions\/485"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/443"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=440"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=440"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=440"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}