{"id":418,"date":"2025-02-13T01:06:00","date_gmt":"2025-02-12T23:06:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/?p=418"},"modified":"2025-02-14T11:51:11","modified_gmt":"2025-02-14T09:51:11","slug":"kelle-kanda-on-eesti-teaduskeel","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/kelle-kanda-on-eesti-teaduskeel\/","title":{"rendered":"Kelle hoida on eesti teaduskeel?"},"content":{"rendered":"

M\u00f6\u00f6dunud s\u00fcgisel arutles Anto Veldre\u00a0Sirbi artiklis \u201eKas kellelgi peaks v\u00e4ga h\u00e4bi olema?\u201c<\/a>[1]<\/u><\/strong><\/sup><\/u><\/sup><\/a>, kui v\u00f5imatu v\u00f5i v\u00f5imalik on t\u00f5lkida ingliskeelsete magistrit\u00f6\u00f6de pealkirjad ja sisukokkuv\u00f5tted arusaadavasse eesti keelde. Astusime sammu edasi ja uurisime, kuidas on lood Tartu \u00dclikooli doktorit\u00f6\u00f6dega.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Enamik doktorit\u00f6id kirjutatakse Eesti \u00fclikoolides inglise keeles. Eesti keelde tuleb igal juhul t\u00f5lkida v\u00e4hemalt pealkiri ja kokkuv\u00f5te. Keeletoimetajana n\u00e4eme neid tekste tihti ja kahetsusv\u00e4\u00e4rselt sageli paneb n\u00e4htu kukalt kratsima:<\/p>\n\n\n\n

Sotsiaalse\u00a0heaolu kaevandamine<\/strong>\u00a0kasutades mobiilseid andmeid<\/em><\/p>\n\n\n\n

Pehme otsustamine\u00a0agri-toidu 4.0<\/strong>\u00a0jaoks<\/em><\/p>\n\n\n\n

Alfaviiruste nsP2 proteaas:\u00a0n\u00f5uetest funktsionaalsuseks inhibitsioonini<\/strong><\/em><\/p>\n\n\n\n

Aminor\u00fchma sisaldavate \u00fchendite<\/em>\u00a0derivatiseerimine-suunatud<\/em><\/strong>\u00a0LC-MS anal\u00fc\u00fcs<\/em><\/p>\n\n\n\n

Neis pealkirjan\u00e4idetes on tegu kas sisulise v\u00e4\u00e4rt\u00f5lke v\u00f5i lihtsalt arusaamatu konstruktsiooniga. Nende k\u00f5rval m\u00f5juvad lausa t\u00fchiasjana s\u00f5naj\u00e4rjeapsakad v\u00f5i tr\u00fckivead:<\/p>\n\n\n\n

Kodade virvendusar\u00fctmiaga patsientide hemod\u00fcnaamiline ja biokeemiline profiil ning \u2265\u00a065-aastaste kodade<\/strong>\u00a0virvendusar\u00fctmiaga patsientide antikoagulantravi Eestis<\/em><\/p>\n\n\n\n

Haruldaste muldmetallide eraldamine fosforiidimaagist\u00a0kastudes<\/strong>\u00a0vedelikekstraktsiooni meetodit ning sellele j\u00e4rgnevat elektrokeemilist redutseerimist<\/em><\/p>\n\n\n\n

D-vitamiini m\u00f5ju f\u00fc\u00fcsilisele v\u00f5imekusele Eesti Kaitsev\u00e4e\u00a0ajateenjatel<\/strong><\/em><\/p>\n\n\n\n

Doktorit\u00f6\u00f6 pealkirjal\u00a0\u2013 ka selle eestikeelsel t\u00f5lkel\u00a0\u2013 on tohutu t\u00e4htis \u00fclesanne v\u00f5tta l\u00fchidalt kokku doktorandi mitmeaastane mahukas t\u00f6\u00f6. Ka mitmelehek\u00fcljelises kokkuv\u00f5ttes on seda raske teha, isegi oma emakeeles. Eestlastest autorite k\u00f5rval on meil aga ka palju v\u00e4lisdoktorante ja haruldane pole seegi, kui juhendaja ja oponendid on samuti v\u00e4lismaalased.<\/p>\n\n\n\n

\u00dcks lahendusi on kasutada t\u00f5lkimiseks tehisaru, kuid sellest ei piisa. Doktorit\u00f6\u00f6 kirjeldamisel on vaja kasutada termineid, need vajavad aga enamasti peenlihvi. Termineid loovad meil sageli terminikomisjonid, kuhu kuuluvad konkreetse eriala asjatundjad ja keeles\u00fcsteemi tundvad filoloogid. V\u00f5ib k\u00fcll lasta esmase terminiloomet\u00f6\u00f6 \u00e4ra teha robotil, ent masin terminite t\u00f5lkimisega l\u00f5puni hakkama ei saa<\/a>[2]<\/sup><\/a>. Roboti kasutamise j\u00e4rel on seega kriitiline m\u00f5tlemine ja toimetamine h\u00e4davajalik.<\/p>\n\n\n\n

Niisiis, p\u00f5gus pilk \u00fclikooli v\u00e4itekirjadele n\u00e4itab, et olukord on pehmelt \u00f6eldes murettekitav. Teadust ei saa teha ilma terminit\u00f6\u00f6ta. Keeleteadlane\u00a0T\u00f5nu Tender<\/a>\u00a0on \u00f6elnud: \u201eNoor teadlane, tehes doktorit\u00f6\u00f6d, m\u00f5testab seda v\u00f5i p\u00fc\u00fcab leida kokkuv\u00f5tte [tegemise] k\u00e4igus ka eestikeelsed v\u00e4ljendid, oskuss\u00f5nad, terminid oma uurimustulemuste peegeldamisel. Kahtlemata on see mingil m\u00e4\u00e4ral lisapingutus [\u2014], aga see oleks normaalne.\u201c[3]<\/sup><\/a><\/p>\n\n\n\n

Ent kuulda on olnud siiraid k\u00fcsimusi, miks \u00fcldse eestikeelseid termineid vaja on, kui k\u00f5ik leiab inglise keelest, v\u00f5i et miks peaks oskuss\u00f5nade asjus teiste (kas oma eriala v\u00f5i keelevaldkonna) ekspertide k\u00e4est abi k\u00fcsima. \u00dchel hiljutisel termini\u00fcritusel oli esinejatel raskusi\u00a0m\u00f5iste<\/em>\u00a0ja\u00a0termini<\/em>\u00a0eristamisega. Teisel termini\u00fcritusel ei olnud peale erialainimeste kutsutute hulka arvatud \u00fchtegi terminoloogi ega muud keeleasjatundjat, ehkki just nemad saavad pakkuda tuge oskuss\u00f5nade paigutamisel keeles\u00fcsteemi.<\/p>\n\n\n\n

Hiljuti v\u00f5is \u00fches arutelus kuulda m\u00f5tet, et kui termin on v\u00f5\u00f5rs\u00f5nana (nt\u00a0monitooring<\/em>) mingis ringis juba kokku lepitud, siis muus keelekasutuses juurdunud omas\u00f5nale (nt\u00a0seire<\/em>) ei tohiks \u00fcle minna\u00a0\u2013 kiputakse unustama, et nii nagu \u00fcldkeel, on ka oskuskeel pidevas muutumises. Teises arutelus p\u00fc\u00fcti leida inglise terminile eesti vastet, kuid j\u00e4eti arvestamata, et s\u00f5nade t\u00e4hendusv\u00e4lja ei saa \u00fchest keelest teise otse \u00fcle tuua (nt\u00a0expertise\u00a0<\/em>ei ole eesti keeles\u00a0ekspertiis,\u00a0<\/em>vaid\u00a0teadmus, asjatundmus, teadmised, ekspertsus<\/em>\u00a0vm).<\/p>\n\n\n\n

Seda k\u00f5ike m\u00e4rgates tekib tunne, et hakkame minetama arusaamist (eesti) teaduskeele olemusest ning selle tervikliku ja k\u00f5ikeh\u00f5lmava arendamise vajadusest.<\/p>\n\n\n\n

Termini\u00f5petus ja -loome Tartu \u00dclikoolis<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Kuidas aga \u00fcldse on oskus- ja teaduskeele \u00f5petusega rahvus\u00fclikoolis? Millisel \u00f5ppeastmel saavad \u00fcli\u00f5pilased omandada teadmisi\u00a0m\u00f5iste<\/em>\u00a0ja\u00a0termini<\/em>\u00a0erinevuse, n\u00f5tke s\u00f5naloome, hea oskuss\u00f5na omaduste v\u00f5i n\u00e4iteks definitsiooni p\u00f5hitunnuste kohta?<\/p>\n\n\n\n

\u00d5ppeinfos\u00fcsteemi kiigates leiab eri \u00f5ppekavadest \u00fcht-teist k\u00fcll: bakalaureuse\u00f5ppes aine \u201eLadina juriidiline terminoloogia\u201c, magistri\u00f5ppes \u201eLeksikoloogia ja terminoloogia\u201c, doktori\u00f5ppes \u201e\u00dcldsemiootiline teooria ja terminoloogia\u201c. Lisaks puudutatakse oskuskeelt paljudes erialaainetes ja akadeemilise kirjutamise kursustel. \u00dcldpilt aga tundub olevat kirju: termini\u00f5petus on erialati eri mahuga, kohati pinnapealne, m\u00f5nikord olematu. Sageli n\u00e4ib see h\u00f5lmavat pelgalt erialaterminite t\u00f5lkevastete tutvustamist, mitte oskuskeele terviklikumat k\u00e4sitlust.<\/p>\n\n\n\n

Nii m\u00f5ndagi on meil veel. Meie teadlased annavad v\u00e4lja eestikeelseid \u00f5pikuid, mille juures tehakse sageli \u00e4ra suur terminit\u00f6\u00f6. Mitmek\u00fcmnes terminikomisjonis on \u00fclikooli esindajad koos teiste k\u00f5rgkoolide ja teadusasutuste t\u00f6\u00f6tajatega teinud pikaajalist t\u00f6\u00f6d. Instituudid ja valdkonnad korraldavad terminiteemalisi konverentse, arutelusid jne. \u00dclikool osaleb Vikipeedia terminiv\u00f5istluse ja terminikrati stipendiumi \u017e\u00fcriis. Eesti Maa\u00fclikooli algatusel ja koost\u00f6\u00f6s Kaitsev\u00e4e Akadeemiaga oleme viiel aastal korraldanud \u00fchise terminip\u00e4evaku. Kahes \u00fcle\u00fclikoolilises terminikomisjonis tegeldakse \u00fclikooli tegevust puudutavate eesti- ja ingliskeelsete oskuss\u00f5nadega ning tehakse koost\u00f6\u00f6d Euroopa Liidu institutsioonide terminoloogidega.<\/p>\n\n\n\n

Teiste k\u00f5rgkoolide kogemus<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Teiste Eesti k\u00f5rgkoolide olukorda uurides selgub,[4]<\/sup><\/a>\u00a0et \u00fchtset termini\u00f5petust pakutakse \u00fcksnes Tallinna \u00dclikoolis. Lisaks on mitmes k\u00f5rgkoolis on olemas m\u00f5ni keskus v\u00f5i inimene, kes sellega mingil m\u00e4\u00e4ral tegeleb. Oskuskeelt \u00f5petatakse valdkonniti k\u00fcll, aga eri p\u00f5hjalikkusastmega, nagu Tartu \u00dclikooliski.<\/p>\n\n\n\n

Tabel 1. Termini\u00f5petus teistes suuremates Eesti k\u00f5rgkoolides<\/strong><\/p>\n\n\n\n

K\u00f5rgkool<\/strong><\/td>Kas termini\u00f5petust koordineeritakse \u00fcle \u00fclikooli?<\/strong><\/td>Kuidas on termini\u00f5petus korraldatud?<\/strong><\/td><\/tr>
Eesti Kunstiakadeemia<\/td>Iga eriala \u00f5ppej\u00f5ud tutvustab oma aines asjakohaseid termineid ise<\/td>Eraldi termini\u00f5petust ei ole, kuid seda antakse eriala\u00f5ppe raames<\/td><\/tr>
Eesti Maa\u00fclikool<\/td>Tegutseb keelekeskus, mille \u00fcks \u00fclesandeid on ka terminit\u00f6\u00f6<\/td>Eraldi termini\u00f5petust ei ole, kuid keelekeskus \u00f5petab seda nii bakalaureuse-, magistri- kui ka doktori\u00f5ppe ainete raames (u 500\u00a0\u00f5ppijat). Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi doktorandid anal\u00fc\u00fcsivad oma doktorit\u00f6\u00f6 eestikeelse kokkuv\u00f5tte terminite \u00f5igsust ja kohasust. Veterinaarmeditsiini ja toiduteaduse \u00f5ppekava kaitsmiskomisjon ootab koos t\u00f6\u00f6ga instituudi terminikomisjoni hinnangut eestikeelse kokkuv\u00f5tte kohta<\/td><\/tr>
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia<\/td>Iga eriala \u00f5ppej\u00f5ud tutvustab oma aines asjakohaseid termineid ise<\/td>Doktorantide aines \u201eAkadeemiline enesev\u00e4ljendus ja teaduseetika\u201c k\u00e4sitletakse m\u00f5ningaid terminit\u00f6\u00f6ga seotud tahke<\/td><\/tr>
Kaitsev\u00e4e Akadeemia<\/td>T\u00f6\u00f6l on juhtivterminoloog, kes annab loenguid ja juhib riigikaitseterminite t\u00f6\u00f6r\u00fchma<\/td>Eraldi termini\u00f5petust ei ole, kuid seda antakse magistriastmes teiste ainete osana (u 24\u00a0\u00f5ppijat). Pakutakse valikainet \u201eErialakeel\u201c, mille p\u00f5hir\u00f5hk on magistrit\u00f6\u00f6 terminoloogilisel osal<\/td><\/tr>
Tallinna Tehnika\u00fclikool<\/td>Tegutseb\u00a0keelte ja kommunikatsiooni keskus, kes\u00a0teeb terminit\u00f6\u00f6d<\/td>Keskuses on olemas termini\u00f5petuse ainekava. Keskuse inglise keele kursustel loevad \u00fcli\u00f5pilased erialakirjandust, koostavad 50-s\u00f5nalisi terminibaase, esitavad erialaettekandeid ja tutvustavad olulisi termineid inglise ja eesti keeles. Keskus korraldab igal aastal terminoloogiakonverentsi<\/td><\/tr>
Tallinna \u00dclikool<\/td>Tegutseb teaduskeelekeskus, mille p\u00f5hieesm\u00e4rk on uurida, arendada, korraldada ja \u00f5petada eesti teaduskeelt<\/td>Keskus annab doktorantidele 6\u00a0EAP mahus \u00fcle\u00fclikoolilist ainet \u201eEesti teaduskeel ja terminoloogia\u201c (kuni 15\u00a0\u00f5ppijat). Keskus on korraldanud juba aastaid eesti teaduskeele konverentsi ja kaks rahvusvahelist teaduskeele konverentsi. Instituutides samalaadset ainet ei \u00f5petata, kuid aeg-ajalt on peetud terminit\u00f6\u00f6 seminare ja \u00fches instituudis on \u00fcle aasta kahep\u00e4evased terminoloogia ja terminit\u00f6\u00f6 kursused<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n

Et teada saada, kuidas hoolitsetakse teistes k\u00f5rgkoolides l\u00f5put\u00f6\u00f6 keelelise korrektsuse eest, uurisime \u00fchtlasi, kas sealseid eestikeelseid doktorit\u00f6id v\u00f5i kokkuv\u00f5tteid keeletoimetatakse.<\/p>\n\n\n\n

Tabel 2. Doktorit\u00f6\u00f6de v\u00f5i kokkuv\u00f5tete keeletoimetamine teistes suuremates Eesti k\u00f5rgkoolides<\/strong><\/p>\n\n\n\n

K\u00f5rgkool<\/strong><\/td>Kuidas on korraldatud keeletoimetamine?<\/strong><\/td><\/tr>
Eesti Kunstiakadeemia<\/td>Keeletoimetamist korraldab doktorikool ja see tellitakse v\u00e4ljastpoolt akadeemiat<\/td><\/tr>
Eesti Maa\u00fclikool<\/td>Maa\u00fclikooli doktorit\u00f6\u00f6 vormistamise n\u00f5uete kohaselt on ette n\u00e4htud toimetaja nime esitamine tiitellehe p\u00f6\u00f6rdel. Keeletoimetamist ei korraldata, see on doktorandi ja juhendaja \u00fclesanne. Keelekeskus pakub toimetamist tasulise teenusena<\/td><\/tr>
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia<\/td>Valitseb p\u00f5him\u00f5te, et doktorikraadi v\u00e4\u00e4rilise t\u00f6\u00f6 autor peab ise suutma ennast eesti keeles kirjalikult selgelt v\u00e4ljendada. Keeletoimetamist ei korraldata, see on doktorandi ja juhendaja \u00fclesanne. Keelelistele k\u00fcsimustele juhitakse vajaduse korral v\u00e4ga p\u00f5hjalikult t\u00e4helepanu doktorit\u00f6\u00f6 seminarides. Keeleliselt konarlikku t\u00f6\u00f6d kaitsmisele ei lubata. Eestikeelsed kokkuv\u00f5tted kontrollib \u00fcle ka doktori\u00f5ppe keskuse juhataja<\/td><\/tr>
Kaitsev\u00e4e Akadeemia<\/td>Keeletoimetamist ei korraldata. Pisteliselt on aidanud kokkuv\u00f5tteid kohendada juhtivterminoloog, aga enamasti on see doktorantide enda hool ja mure<\/td><\/tr>
Tallinna Tehnika\u00fclikool<\/td>Keeletoimetamist ei korraldata. Eesti keelt valdavad juhendajad teevad seda ise<\/td><\/tr>
Tallinna \u00dclikool<\/td>Keeletoimetamist ei korraldata, see on doktorantide enda \u00fclesanne<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n

Kokkuv\u00f5ttes on Eesti k\u00f5rgkoolides termini\u00f5petus eba\u00fchtlane. Puudu on s\u00fcsteemsusest, \u00fchtsusest ja eesti teaduskeele igak\u00fclgsest v\u00e4\u00e4rtustamisest. Terminit\u00f6\u00f6 on sageli \u00f5hinap\u00f5hine ja tugineb entusiastide missioonitundel. On \u00fclikoole, kus juhtkond terminitegevust ei t\u00e4htsusta. Ingliskeelne kultuuriruum m\u00f5jutab l\u00f5put\u00f6\u00f6de keelelist taset tugevasti ja kohati ei v\u00f5imalda napid terminiloometeadmised laitmatut teaduskeelt viljeleda.<\/p>\n\n\n\n

Kuidas edasi?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Iga doktorant, kes \u00f5pib Tartu \u00dclikoolis, ja iga teadlane, kes teeb siin teadust\u00f6\u00f6d, esindab Eesti teadust, \u00fcksk\u00f5ik mis keeles ta kirjutab. \u00c4sja teaduse populariseerimise eest elut\u00f6\u00f6preemia p\u00e4lvinud rakubioloogia professori\u00a0Toivo Maimetsa s\u00f5nul<\/a>[5]<\/u><\/sup><\/u><\/sup><\/a> on eesti keele hoidmine teaduskeelena, k\u00f5rghariduse ja tippkultuuri keelena v\u00e4ga oluline.<\/p>\n\n\n\n

Rektor Toomas Asser<\/a>\u00a0\u00fctles rahvus\u00fclikooli 105.\u00a0aastap\u00e4eva aktusel kaalukad s\u00f5nad: \u201eHaritud rahva kasvatamine ei t\u00e4henda tipu madalamaks lihvimist, vaid madalike kergitamist.\u201c<\/p>\n\n\n\n

Muu hulgas tuleks kergitada ka teaduskeele madalikku. Iga eesti doktorandi jaoks peaks olema uhkuse asi leida v\u00f5\u00f5rkeelsetele terminitele tabavad eestikeelsed vasted, koostada sisukas pealkiri ja selges keeles kokkuv\u00f5te. Arvestades, et m\u00f5nikord j\u00e4\u00e4vadki pealkiri ja kokkuv\u00f5te ainsaks doktorit\u00f6\u00f6d puudutavaks eestikeelseks infoks, tuleks kvaliteedile p\u00f6\u00f6rata eriti hoolikat t\u00e4helepanu. Kui doktorant on v\u00e4lismaalane ega oska eesti keelt, peaks talle abiks olema \u00fclikool\u00a0\u2013 olgu siis juhendaja v\u00f5i keegi muu asjatundja, kes j\u00e4lgib, et t\u00f6\u00f6 pealkiri ja kokkuv\u00f5te saaksid v\u00e4\u00e4rilise t\u00f5lke. Ei maksa lisadagi, et hoolitseda tuleks ka uute oskuss\u00f5nade j\u00f5udmise eest populaarteaduslikesse tekstidesse, s\u00f5nastikesse, Vikipeediasse jne.<\/p>\n\n\n\n

Teaduskeele arendamine ei puuduta ainult doktorante, vaid k\u00f5iki teadust\u00f6\u00f6 tegijaid\u00a0\u2013 iga teadlast ja iga \u00f5ppej\u00f5udu. Eesti oskuskeele arendamise t\u00e4htsust tuleb hakata r\u00f5hutama juba bakalaureuseastmest peale, et doktorantuuris ja seej\u00e4rel teadust\u00f6\u00f6d tehes oleks selge, milleks seda vaja on.<\/p>\n\n\n\n

V\u00f5imalikke lahendusi<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\u00dclikooli ning Haridus- ja Teadusministeeriumi vahelise halduslepingu kohaselt edendab \u00fclikool \u201eeestikeelse terminivara arendamist, tagab muukeelsetel doktorit\u00f6\u00f6del ammendava eestikeelse kokkuv\u00f5tte ja seab eesm\u00e4rgiks, et teadust\u00f6\u00f6de tulemused on eesti keelees k\u00e4ttesaadavad\u201c. Kuna rahvus\u00fclikoolis tehakse Eesti k\u00f5ige mitmekesisemat teadust, peaks siin asuma ka eesti terminiteaduse kese. Milliseid samme peaksime selleks astuma?<\/p>\n\n\n\n

Maa\u00fclikooli keelekeskuse juhataja\u00a0\u00dclle Sihver<\/a>\u00a0pakkus 2023.\u00a0aasta terminip\u00e4evakul,[6]<\/sup><\/a>\u00a0et v\u00e4hemalt \u00fches \u00fclikoolis v\u00f5i Eesti Keele Instituudis tuleks asutada terminiteaduse professuur. Selle \u00fclesanne oleks muu hulgas \u00fchtlustada terminoloogia teaduslikku arendamist, koguda kokku terminiteadmus, viia see uute p\u00f5hjapanevate uuringutega esmaklassilisele tasemele ning tuua maailma viimase aja terminoloogiasuundumused Eestisse ja meie teaduskeelde. Endastm\u00f5istetavalt kuuluks siia ka termini\u00f5petuse edendamine Tartu \u00dclikoolis ja oskuskeelekoost\u00f6\u00f6 teiste \u00fclikoolidega.<\/p>\n\n\n\n

Kui see plaan on liiga n\u00f5udlik, v\u00f5iks Tartu \u00dclikoolis luua terminikeskuse, mille eesm\u00e4rk oleks termini\u00f5petuse loengu andmine k\u00f5ikides \u00f5ppeastmetes, n\u00f5ustamine doktorit\u00f6\u00f6de eestikeelsete kokkuv\u00f5tete koostamisel, keeletoimetamise vahendamine, terminin\u00f5u andmine, terminikomisjonide t\u00f6\u00f6 propageerimine ja muu teaduskommunikatsioonit\u00f6\u00f6. \u00dcks \u00fclesandeid v\u00f5iks olla viia kokku eriala- ja keeleeksperdid, samuti olla \u00fchendusl\u00fcli \u00fclikooli terminikomisjonide ja -asjatundjate ning \u00fcli\u00f5pilaste vahel. Keskusel oleks hea \u00fclevaade ka vajakaj\u00e4\u00e4mistest ja ta saaks pakkuda v\u00f5imalikke lahendusi.<\/p>\n\n\n\n

Kui seegi tundub keeruline, v\u00f5iks \u00fclikoolis olla t\u00f6\u00f6l terminoloog, kes peab oskuskeele loenguid v\u00e4hemalt doktorantuuris ja pakub terminiabi eri valdkondade esindajatele.<\/p>\n\n\n\n

Kui ka see ametikoht tundub liiast, olgu meil t\u00f6\u00f6l kas v\u00f5i \u00fcks konsultant, kes annab selge keele n\u00f5u ning aitab leida keeletoimetajaid ja terminolooge, et v\u00e4hemalt doktorit\u00f6\u00f6de eestikeelsed pealkirjad ja kokkuv\u00f5tted oleksid selgekeelsed.<\/p>\n\n\n\n

Viimane, v\u00e4ikseim siht v\u00f5iks olla tagada doktorit\u00f6\u00f6de pealkirjade ja kokkuv\u00f5tete keeleline \u00fclevaatamine, sh jagada instituutides v\u00f5i osakondades oskuskeeletundjate v\u00f5i keeletoimetajate kontakte.<\/p>\n\n\n\n

Tehisintellekti professor Meelis Kull \u00fctles rahvus\u00fclikooli 105.\u00a0aastap\u00e4eva aktusel peetud k\u00f5nes: \u201eRahvus\u00fclikoolina peame teadusliku maailmapildi lahti m\u00f5testama eesti kultuuri jaoks ja Eesti riigi jaoks\u00a0\u2013 eestikeelsena.\u201c<\/p>\n\n\n\n

Tartu \u00dclikooli esindav teadusm\u00f5te peab silma paistma nii Eestis kui ka kaugemal. Kas saame uue arengukava koostamisel midagi selleks \u00e4ra teha?<\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n

[1]<\/sup><\/a>\u00a0A. Veldre, Kas kellelgi peaks v\u00e4ga h\u00e4bi olema? \u2013 Sirp, 27.09.2024.<\/p>\n\n\n\n

[2]<\/sup><\/a>\u00a0K. J\u00e4\u00e4rats, T. Tamberg, Tehisaru teaduskeele kujundajana \u2013 t\u00e4ppismeel v\u00f5i tehiskeel? \u2013 Sirp, 20.12.2024.<\/p>\n\n\n\n

[3]<\/sup><\/a>\u00a0Kajalood. T\u00f5nu Tender: keelekorraldus pole praegu t\u00e4helepanu keskmes. \u2013 Vikerraadio, 02.11.2024.<\/p>\n\n\n\n

[4]<\/sup><\/a> Termini\u00f5petuse korraldust ja doktorit\u00f6\u00f6de heakeelsust puudutavale k\u00fcsimustikule vastasid 2024.\u00a0aasta detsembris Pille Epner (Eesti Kunstiakadeemia), \u00dclle Sihver (Eesti Maa\u00fclikool), Margit V\u00f5sa, Kristel Pappel (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia), Reet Hendrikson (Kaitsev\u00e4e Akadeemia), Peep Nemvalts (Tallinna \u00dclikool) ja K\u00e4rt Rummel (Tallinna Tehnika\u00fclikool).<\/p>\n\n\n\n

[5]<\/sup><\/a>\u00a0Toivo Maimets: teadus on ainus viis, kuidas otsida t\u00f5de. \u2013 Vikerraadio, 17.11.2024.<\/p>\n\n\n\n

[6]<\/sup><\/a>\u00a02023. aasta terminip\u00e4evaku salvestis; video.emu.ee\/terminipaevak-2023\/.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

M\u00f6\u00f6dunud s\u00fcgisel arutles Anto Veldre\u00a0Sirbi artiklis \u201eKas kellelgi peaks v\u00e4ga h\u00e4bi olema?\u201c[1], kui v\u00f5imatu v\u00f5i v\u00f5imalik on t\u00f5lkida ingliskeelsete magistrit\u00f6\u00f6de pealkirjad ja sisukokkuv\u00f5tted arusaadavasse eesti keelde. Astusime sammu edasi ja uurisime, kuidas on lood Tartu \u00dclikooli doktorit\u00f6\u00f6dega. Enamik doktorit\u00f6id kirjutatakse …<\/p>\n","protected":false},"author":689,"featured_media":419,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[],"class_list":["post-418","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-teadus"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/418","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/689"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=418"}],"version-history":[{"count":11,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/418\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":575,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/418\/revisions\/575"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/419"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=418"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=418"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=418"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}