{"id":415,"date":"2025-02-13T01:05:00","date_gmt":"2025-02-12T23:05:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/?p=415"},"modified":"2025-02-27T10:33:48","modified_gmt":"2025-02-27T08:33:48","slug":"varsked-teadustood-eesti-sodurite-motivatsioonist-tugeva-elektrivalja-mojuni","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/varsked-teadustood-eesti-sodurite-motivatsioonist-tugeva-elektrivalja-mojuni\/","title":{"rendered":"V\u00e4rsked teadust\u00f6\u00f6d: eesti s\u00f5durite motivatsioonist tugeva elektriv\u00e4lja m\u00f5juni"},"content":{"rendered":"

Novembrist jaanuarini Tartu \u00dclikoolis kaitstud doktorit\u00f6\u00f6des uuriti n\u00e4iteks vabaduss\u00f5ja vaimu, riikliku vaktsineerimisprogrammi m\u00f5ju ja ooteaegade l\u00fchendamist \u00e4riprotsessides. Siit saab lugeda jaanuaris kaitstud t\u00f6\u00f6de kokkuv\u00f5tteid. K\u00f5igi kaitstud t\u00f6\u00f6dega saab tutvuda \u00fclikooli DSpace\u2019is ja kaitsmisele tulevaid v\u00e4itekirju on v\u00f5imalik lehitseda \u00fclikooli raamatukogu lugemissaalis.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond<\/strong><\/h2>\n\n\n\n

Toivo Kikkas\u00a0<\/strong>kaitses ajaloo alal doktorit\u00f6\u00f6\u00a0\u201eEesti s\u00f5jameeste motivatsioon rahvav\u00e4es ja Punaarmee Eesti rahvuslikes v\u00e4eosades 1918\u20131920\u201c<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

Vabaduss\u00f5ja vaimu v\u00f5ib m\u00f5ista kui eestlaste hulgas valitsenud senin\u00e4gematut \u00fchtsust ja patriotismipuhangut, kuid vabaduss\u00f5jas eri pooltel v\u00f5idelnute motiivid on seni saanud v\u00e4he t\u00e4helepanu. Doktorit\u00f6\u00f6 tulemused n\u00e4itavad, et kuigi enamik eesti mehi oli rahvav\u00e4e mobilisatsiooni t\u00f5ttu sundolukorras, innustas neid omakeelne ja -meelne armee. Rahvav\u00e4e ligi 75\u00a0000\u00a0v\u00f5itlejat motiveeris rahvuslus ning soov kodumaad kaitsta ja enamlastele k\u00e4tte maksta. Punaarmee ridades v\u00f5idelnud kuni 10\u00a0000\u00a0eestlast motiveeris peamiselt enamlus.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad prof Aigi Rahi-Tamm ja kaasprof Ago Pajur, oponent vanemteadur Peeter Kaasik (Eesti M\u00e4lu Instituut).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Juho Kaarlo Sakari Lindholm\u00a0<\/strong>kaitses filosoofia alal doktorit\u00f6\u00f6\u00a0\u201eKnowledge and Practice. A Criticism of Epistemology\u201c<\/a>(\u201eTeadmine ja praktika: epistemoloogia kriitika\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Teadmist on traditsiooniliselt defineeritud kui \u00f5igustatud t\u00f5est uskumust, kuid lahtiseks on j\u00e4\u00e4nud k\u00fcsimus, kuidas saaks teadmist arusaadaval viisil isikule omistada. Samuti on anal\u00fc\u00fctilised teadmisteoreetikud eiranud tegevuse ja harjumuse kujunemise osa teadmiste juures. Doktorit\u00f6\u00f6 autor v\u00e4idab klassikalisele pragmatismile tuginedes, et teadmine on praktika, kus kogemus haarab nii vaatluse kui ka tegevuse ja harjumuse kujunemise.<\/p>\n\n\n\n

Juhendaja teadur Ave Mets, oponent prof Sami Johannes Pihlstr\u00f6m (Helsingi \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Antonina Martynenko\u00a0<\/strong>kaitses vene kirjanduse alal doktorit\u00f6\u00f6\u00a0\u201e\u0422\u0440\u0430\u0434\u0438\u0446\u0438\u0438 \u0438 \u0438\u043d\u043d\u043e\u0432\u0430\u0446\u0438\u0438 \u0432 \u0440\u0443\u0441\u0441\u043a\u043e\u0439 \u043f\u043e\u044d\u0437\u0438\u0438 \u0432\u0442\u043e\u0440\u043e\u0439 \u043f\u043e\u043b\u043e\u0432\u0438\u043d\u044b 1830-\u0445 \u0433\u0433.: \u043a\u043e\u043b\u0438\u0447\u0435\u0441\u0442\u0432\u0435\u043d\u043d\u043e\u0435 \u0438\u0441\u0441\u043b\u0435\u0434\u043e\u0432\u0430\u043d\u0438\u0435\u201c<\/a>\u00a0(\u201eTraditsioonid ja uuendused 1830.\u00a0aastate teise poole vene luules: kvantitatiivne uurimus\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Doktorit\u00f6\u00f6s keskenduti 1835.\u20131840.\u00a0aastatele, mida peetakse vene kirjanduse kuldajastu l\u00f5puks ja mida on siiani v\u00f5rdlemisi v\u00e4he uuritud. Kokku koguti ligi 4800 sel ajaj\u00e4rgul tr\u00fckis ilmunud luuletust. Selle suure tekstikorpuse anal\u00fc\u00fcsist selgus, et varasem arvamus, justkui tolle aja autorid oleksid varasemaid tekste imiteerinud, ei vasta t\u00f5ele. Nad polnud ka m\u00e4ssumeelsed uuendajad, sest s\u00e4ilitasid m\u00f5ned konservatiivsed luulekeele aspektid, n\u00e4iteks j\u00e4rgisid \u017eanrite ja meetrumite kasutamise traditsioone.<\/p>\n\n\n\n

Juhendaja kaasprof Roman Leibov, oponendid em-prof David J. Birnbaum (Pittsburghi \u00dclikool) ja prof Igor Pilshchikov (Tallinna \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Muzayin Nazaruddin\u00a0<\/strong>kaitses semiootika ja kultuuriteooria alal doktorit\u00f6\u00f6\u00a0\u201eSemiotics of Natural Disasters: the Entanglements of Environmental and Cultural Transformations\u201c<\/a>\u00a0(\u201eLooduskatastroofide semiootika: keskkonna- ja kultuurimuutuste l\u00e4bip\u00f5imumine\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Looduskatastroofid toovad sageli kaasa vaatepunktide vastandumise. Doktorit\u00f6\u00f6 p\u00f5hineb kahes looduskatastroofi j\u00e4rgses Indoneesia piirkonnas tehtud kvalitatiivsel uurimist\u00f6\u00f6l ning selles anal\u00fc\u00fcsitakse, kuidas inimesed m\u00f5testavad katastroofe, ja n\u00e4idatakse, kuidas semiootika abil saab m\u00f5ista erinevaid katastroofit\u00f5lgendusi. M\u00f5nes kontekstis v\u00f5ib katastroof kiirendada kultuurimuutusi, muul ajal aga tagada olemasoleva sotsiokultuurilise korra p\u00fcsimise.<\/p>\n\n\n\n

Juhendaja teadur Riin Magnus, oponent kaasprof Kati Lindstr\u00f6m (Kuninglik Tehnikainstituut, Rootsi).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Martin Oja\u00a0<\/strong>kaitses semiootika ja kultuuriteooria alal doktorit\u00f6\u00f6\u00a0\u201eSemiotics of Multimodal Conflict: Modes, Modalities and Audio-Visual Incongruence in Feature Film\u201c<\/a>\u00a0(\u201eMultimodaalse konflikti semiootika: moodused, modaalsused ning auditiivse-visuaalse vastuolu m\u00e4ngufilmis\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Multimodaalseid n\u00e4htusi iseloomustab esmajoones kaks tunnust: esiteks v\u00e4ljenduvad nad korraga mitmes m\u00e4rgis\u00fcsteemis, teiseks s\u00f5ltub nende vastuv\u00f5tt ja m\u00f5istmine mitmest tajukanalist. Doktorit\u00f6\u00f6s luuakse multimodaalsete objektide k\u00e4sitlemiseks kahetasandiline raamistik, mis v\u00f5imaldab l\u00e4heneda nii neile objektidele, mida iseloomustab ainult esimene tunnus, kui ka neile, millel on esimene ja teine tunnus kombineeritud. Samuti esitatakse mitme tajumodaalsuse v\u00f5imalike kombinatsioonide t\u00fcpoloogia.<\/p>\n\n\n\n

Juhendaja prof Peeter Torop, oponendid prof Kay O\u2019Halloran (Liverpooli \u00dclikool) ja juhtivteadur Pia Tikka (Tallinna \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Indrek Pekko\u00a0<\/strong>kaitses teoloogia alal doktorit\u00f6\u00f6\u00a0\u201eEesti Evangeelne Luterlik Kirik aastatel 1991\u20132015 \u2013 muutused, identiteet ja teoloogilised hoiakud\u201c<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

Kuigi Eesti on tuntud kui \u00fcks Euroopa ilmalikumaid riike, ei saa \u00f6elda, et eestlased ei tunne usuk\u00fcsimuste vastu \u00fcldse huvi. Eestlaste religioossus v\u00e4ljendub lihtsalt erinevates vormides v\u00e4ljaspool institutsionaalse religiooni piire. Liikmeskonna kahanemisest tulenevate muutustega toimetulemisel on kirikud v\u00f5tnud abiks kristlike v\u00e4\u00e4rtuste ja traditsioonide konservatiivsuse r\u00f5hutamise, see on aga kaasa toonud suurema vastuolu ja vastandumise sekulariseerunud \u00fchiskonnaga.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad kaasprof Lea Altnurme ja kaasprof Priit Rohtmets, oponent Sebastian Rimestad (Leipzigi \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Sergei Sazonov\u00a0<\/strong>kaitses filosoofia alal doktorit\u00f6\u00f6\u00a0\u201eThe Entrepreneurial Theory of Ownership\u201c<\/a>\u00a0(\u201eEttev\u00f5tluslik omanditeooria\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Ettev\u00f5tluslik omanditeooria on uudne l\u00e4henemine omandi\u00f5iguste filosoofilisele \u00f5igustamisele. Selle keskse idee j\u00e4rgi ei ole loodusvarad otsekohe kasutatavad. Enne kui saame neid kasutada, tuleb teha ettevalmistavat m\u00f5ttet\u00f6\u00f6d: selgitada v\u00e4lja, kuidas m\u00f5ne konkreetse asja looduslikud omadused v\u00f5ivad aidata meil oma eesm\u00e4rke saavutada. Arusaam avastamisest kui omandi p\u00f5hialusest aitab \u00fcletada vastuv\u00e4iteid ajaloolise \u00f5iguse p\u00f5histele teooriatele.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad kaasprof Francesco Orsi, kaasprof Helen Eenmaa ja lektor Mats Volberg, oponendid prof Ralf Bader (Fribourgi \u00dclikool) ja prof Jason Brennan (Georgetowni \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

\u00dclo Siirak\u00a0<\/strong>kaitses klassikalise filoloogia alal doktorit\u00f6\u00f6\u00a0\u201eL\u2019Humaniste fran\u00e7ais Marc-Antoine Muret comme commentateur de Catulle et de Pierre de Ronsard\u201c<\/a>\u00a0(\u201ePrantsuse humanist Marc-Antoine Muret Catulluse ja Pierre de Ronsard\u2019i kommenteerijana\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Rooma luuletaja Gaius Valerius Catulluse teosed v\u00f5ivad t\u00f5lkijale palju raskusi valmistada, sest ligi pooled tema luuletused sisaldavad \u0161okeerivaid elemente ja v\u00e4ljendeid. Artiklip\u00f5hine doktorit\u00f6\u00f6 keskendub prantsuse humanisti Marc-Antoine Muret\u2019 t\u00f6\u00f6le kommentaatorina, r\u00f5hutades peamiselt tema k\u00e4sitlust Catulluse obsts\u00f6\u00f6nsustest. Muret\u2019 Catulluse kommentaar erines eelk\u00e4ijate omast, kuna keskendus Catulluse poeesiale, mitte vaid filoloogilisele anal\u00fc\u00fcsile.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad prof Janika P\u00e4ll ja juhtivteadur Kristi Viiding (<\/em>Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus)<\/em>, oponendid prof Sabine Luciani (Aix-Marseille\u2019i \u00dclikool) ja dr Lucie Claire (<\/em>Picardie<\/em>\u00a0Jules Verne\u2019i \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Rain Soosaar\u00a0<\/strong>kaitses religiooniuuringute alal doktorit\u00f6\u00f6\u00a0\u201eThe Process of Secularization in Rural Communes of Estonia and Latvia (1920\u201340). Case Studies of Lutheran\u2013Majority Parishes\u201c<\/a>\u00a0(\u201eSekulariseerumisprotsessist Eesti ja L\u00e4ti valdades (1920\u201340). Juhtumianal\u00fc\u00fcsid luterlastest enamusega kihelkondadest\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Eesti ja L\u00e4ti luterliku enamusega maapiirkondade sekulariseerumise anal\u00fc\u00fcsimiseks vaadeldi kirikuelu ise\u00e4rasusi, individuaalset usupraktikat ning kiriku rolli kohalikus avalikus elus k\u00fcmnes kihelkonnas. Uuritud piirkondades olid majandus, kultuur ja poliitika suures osas kiriku kontrolli alt v\u00e4ljunud, ent luteri vaimulikud ja religioossed tseremooniad olid j\u00e4tkuvalt avalikus elus olulised. Kui usulised ja moraalsed juhised olid vastuolus pragmaatiliste huvidega, j\u00e4eti need suures osas k\u00f5rvale.<\/p>\n\n\n\n

Juhendaja prof Riho Altnurme, oponent prof Hugh McLeod (Birminghami \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Digne \u016adre-Lielb\u0101rde\u00a0<\/strong>kaitses folkloristika alal doktorit\u00f6\u00f6\u00a0\u201eThe Latvian Folk Ornament and Mythology Nexus as Revival: Contested Historical Layers, Visualized Ideologies, and Commodified Creativity\u201c<\/a>\u00a0\u00a0(\u201eL\u00e4ti rahvap\u00e4rase ornamendi ja m\u00fctoloogia neksus kui taastulemine: vaidlustatud ajaloolised kihid, visualiseeritud ideoloogiad ja kaubastatud loovus\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Doktorit\u00f6\u00f6s k\u00e4sitletakse folkloristlike m\u00f5istete ja teooriatega rahvap\u00e4rase ornamendi seostamist m\u00fctoloogiliste kujutelmadega. Mitmed kunstnikud on nii praegu kui ka varem oma loomingus kasutanud m\u00fctoloogilisi teemasid, ka laulva revolutsiooni \u00fcheks peamiseks visuaalseks s\u00fcmboliks kujunes kaheksakand. Teema k\u00e4sitlemine taastulemise v\u00f5tmes v\u00f5imaldab n\u00e4idata, kuidas huvi ornamentide m\u00fctoloogilise t\u00f5lgendamise vastu oli poliitiliselt motiveeritud ning h\u00f5lmas rahvakultuuri elementide taaskasutust, propageerimist ja uutesse t\u00e4hendusseostesse asetamist.<\/p>\n\n\n\n

Juhendaja kaasprof Elo-Hanna Seljamaa, oponendid dotsent\u00a0Mr. Frog<\/a><\/em>\u00a0(Helsingi \u00dclikool) ja kaasprof Alessandro Testa (Praha Karli \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Kristiina Vaik\u00a0<\/strong>kaitses eesti ja soome-ugri keeleteaduse alal doktorit\u00f6\u00f6\u00a0\u201eBeyond genres: A Dimensional Text Model for text classification\u201c<\/a>\u00a0(\u201eV\u00e4ljaspool \u017eanre: dimensionaalne tekstimudel tekstide klassifitseerimiseks\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Interneti v\u00f5iduk\u00e4ik on suurendanud elektrooniliste tekstide hulka. Veebikorpused pakuvad rikkalikku keelematerjali, kuid meil pole selget \u00fclevaadet nende sisust. Doktorit\u00f6\u00f6s pakutakse veebitekstide kategoriseerimiseks v\u00e4lja alternatiivne viis: kindlasse kategooriasse surumise asemel vaadeldakse teksti dimensioone: ametlik v\u00f5i spontaanne, faktiline v\u00f5i arvamuslik, keeruline v\u00f5i lihtne jne. T\u00f6\u00f6 tulemused n\u00e4itavad, et v\u00e4ljapakutud dimensioonidel on selged kommunikatiivsed funktsioonid ja oma ainulaadne koosesinevate keeleliste tunnuste muster.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad kaasprof Kadri Muischnek ja kaasprof Kairit Sirts, oponent prof Veronika Laippala (Turu \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n

Sotsiaalteaduste valdkond<\/strong><\/h2>\n\n\n\n

K\u00e4tlin Anni\u00a0<\/strong>kaitses ps\u00fchholoogia alal doktorit\u00f6\u00f6\u00a0\u201eIntelligence, personality, and socioeconomic outcomes in Estonia\u201c<\/a>\u00a0(\u201eIntelligentsus, isiksuseomadused ja sotsiaalmajanduslikud tulemused Eestis\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Doktorit\u00f6\u00f6s uuriti sotsiaal-majanduslike tulemuste (nt haridus- ja ametialane staatus), vaimse v\u00f5imekuse ja isiksuseomaduste seoseid Eestis, kasutades Wechsleri t\u00e4iskasvanute intelligentsusskaala (WAIS-III) eestindamise projekti ja geenivaramu isiksuseuuringu andmeid. Muu hulgas n\u00e4htus tulemustest, et m\u00f5ne ameti valimiseks v\u00f5i sellele valituks saamiseks on teatud isiksuseomaduste tase vajalik ning vahel v\u00f5ib amet ka inimese isiksust veidi muuta. T\u00f6\u00f6 k\u00e4igus kaardistati 263 ameti p\u00f5hjalikud isiksuseprofiilid, mis on avalikult k\u00e4ttesaadavad veebilehel\u00a0apps.psych.ut.ee\/JobProfiles<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

Juhendaja prof Ren\u00e9 M\u00f5ttus (Tartu \u00dclikool, Edinburghi \u00dclikool), oponent prof Markus Jokela (Helsingi \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Anna-Kati Pahker\u00a0<\/strong>kaitses meedia ja kommunikatsiooni alal doktorit\u00f6\u00f6\u00a0\u201eMeasuring industrial modernity in comparative perspective, 1900\u20132020\u201c<\/a>\u00a0(\u201eT\u00f6\u00f6stusliku modernsuse m\u00f5\u00f5tmine 1900\u20132020, v\u00f5rdlev perspektiiv\u201c).<\/p>\n\n\n\n

18.\u00a0sajandi alguses levima hakanud toimimisloogika, mis panustas inimeste heaolusse, kuid juurutas j\u00e4tkusuutmatuid ideid, institutsioone ja tegutsemisviise, on viinud keskkonnaseisundi halvenemiseni. See suund vajab h\u00e4dasti \u00fcmberkujundamist, nn teist suurt siiret, et \u00fcletada t\u00f6\u00f6stusliku modernsusega seotud probleeme. Doktorit\u00f6\u00f6s t\u00f6\u00f6tati v\u00e4lja t\u00f6\u00f6stusliku modernsuse indeks, et hinnata strukturaalsete piirangute ulatust teise suure siirde k\u00e4ivitumisele eri riikides, ning pakuti v\u00e4lja hulk praktilisi soovitusi, kuidas eesm\u00e4rk saavutada.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad kaasprof Laur Kanger ja kaasprof Mihkel Solvak, oponent prof Ren\u00e9 Kemp (Maastrichti \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Maris Vutt\u00a0<\/strong>kaitses \u00f5igusteaduse alal doktorit\u00f6\u00f6\u00a0\u201eLegal Opportunities for Using Digital Solutions in Decision-Making for a Limited Liability Company\u201c<\/a>\u00a0(\u201e\u00d5iguslikud v\u00f5imalused digitaalsete lahenduste kasutamiseks piiratud vastutusega \u00e4ri\u00fchingu otsuste tegemisel\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Digitaalsete vahendite kasutamine \u00fchingu\u00f5iguses ja selle lisamine \u00f5igusaktidesse on olnud keeruline. Doktorit\u00f6\u00f6s j\u00f5uti j\u00e4reldusele, et virtuaalkoosolekule kehtestatud n\u00f5uded v\u00f5imaldavad tagada osanikele ja aktsion\u00e4ridele koosolekul osalemisel ning h\u00e4\u00e4letamisel samasugused \u00f5igused nagu tavakoosolekul. Siiski on koosolekute teadete saatmist reguleerivad \u00f5igusnormid praegu liiga j\u00e4igad ega lase kaasaegseid tehnoloogilisi v\u00f5imalusi t\u00e4ielikult \u00e4ra kasutada.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad prof Janno Lahe ja kaasprof Kalev Saare, oponent prof M\u00e1ria Patakyov\u00e1 (Bratislava Comeniuse \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n

Meditsiiniteaduste valdkond<\/strong><\/h2>\n\n\n\n

Kadri K\u00f5ivum\u00e4gi\u00a0<\/strong>kaitses arstiteaduse alal doktorit\u00f6\u00f6\u00a0\u201eAcute gastroenteritis hospitalizations in Estonia after implementation of universal mass vaccination against rotavirus\u201c<\/a>\u00a0(\u201e\u00c4geda gastroenteriidiga patsientide hospitaliseerimise muutused Eestis p\u00e4rast riikliku rotaviirusvastase vaktsinatsiooniprogrammi rakendamist\u201c).<\/p>\n\n\n\n

\u00c4ge gastroenteriit on kogu maailmas alla viieaastaste laste hulgas viies peamine surmap\u00f5hjus. Eesti riiklikku vaktsineerimiskavasse lisati selle vaktsiin 2014.\u00a0aastal. Doktorit\u00f6\u00f6 tulemused n\u00e4itasid, et vaktsineerimisprogrammi rakendamisele j\u00e4rgnes m\u00e4rgatav muutus: selle haiguse t\u00f5ttu haiglasse sattumine v\u00e4henes v\u00e4ikelastel enam kui veerandi v\u00f5rra. Langes ka hospitaliseeritute haiguse raskusaste ja l\u00fchenes haiglaravi kestus. Viiruste genot\u00fcpiseerimine kinnitas, et Eestis ringlesid uuringuperioodil sama t\u00fc\u00fcpi viirused kui mujal Euroopas.<\/p>\n\n\n\n

Juhendaja prof Irja Lutsar, oponent prof Dace Zavadska (Riia Stradi\u0146\u0161i \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n

Loodus- ja t\u00e4ppisteaduste valdkond<\/strong><\/h2>\n\n\n\n

Kristiina Kurg\u00a0<\/strong>kaitses biomeditsiini tehnoloogia alal doktorit\u00f6\u00f6\u00a0\u201eExploring the potential of a liquid biopsy approach for melanoma diagnostics and the role of extracellular vesicles in atherosclerosis development\u201c<\/a>\u00a0(\u201eVedelbiopsia potentsiaali uurimine melanoomi diagnostikas ja ekstratsellulaarsete vesiikulite roll ateroskleroosi arengus\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Vedelbiopsia<\/em>\u00a0on lai termin, millega kirjeldatakse kehavedelike testimist. Selle meetodeid saab kasutada biomolekulaarsete tunnuste tuvastamiseks ja saadud teave v\u00f5ib anda m\u00e4rku haigustest. Autoantikehad v\u00f5ivad olla esimesed vihjed kasvaja arengust ning avalduda m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt varem kui kliinilised s\u00fcmptomid. Doktorit\u00f6\u00f6 tulemused n\u00e4itavad, et autoantikehi ja ekstratsellulaarseid (rakuv\u00e4liseid) vesiikuleid saab kasutada vedelbiopsia testides melanoomi diagnoosimiseks. Lisaks v\u00f5ib ekstratsellulaarsetel vesiikulitel endil olla bioloogiliselt aktiivseid funktsioone erinevate haiguste, nt ateroskleroosi arengus.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad prof Reet Kurg ja em-prof Mart Ustav, oponent dr Saara Laitinen (Soome Punase Risti vereteenistus).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Katsiaryna Lashkevich\u00a0<\/strong>kaitses informaatika alal doktorit\u00f6\u00f6\u00a0\u201eData-driven analysis and optimization of waiting times in business processes\u201c<\/a>\u00a0(\u201eOoteaegade andmep\u00f5hine anal\u00fc\u00fcs ja optimeerimine \u00e4riprotsessides\u201c).<\/p>\n\n\n\n

\u00c4riprotsessides on ooteajad sageli v\u00e4ltimatud, kuid ooteaegade eiramine v\u00f5ib nende kulgu m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt pikendada. Enamik \u00e4riprotsesse toetub tarkvararakendustele, mis loovad osalejate tegevuste p\u00f5hjal s\u00fcndmuslogisid, kuhu salvestatakse protsessi kulu andmed. Doktorit\u00f6\u00f6s pakutakse v\u00e4lja mitu meetodit, kuidas tuvastada logiandmete p\u00f5hjal ooteaegade p\u00f5hjuseid ja anda soovitusi protsessi t\u00f5husamaks \u00fcmberkorraldamiseks.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad kaasprof Fredrik Payman Milani ja prof Marlon Dumas, oponendid prof Luise Pufahl (M\u00fcncheni Tehnika\u00fclikool) ja prof Remco Dijkman (Eindhoveni Tehnika\u00fclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Mario Reiman\u00a0<\/strong>kaitses geenitehnoloogia alal doktorit\u00f6\u00f6\u00a0\u201ePlacental transcriptome in normal and complicated pregnancies\u201c<\/a>(\u201ePlatsenta transkriptoom normaalse ja komplitseeritud raseduse korral\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Doktorit\u00f6\u00f6 keskendus platsenta transkriptoomi uurimisele RNA-Seq meetodiga, et paremini m\u00f5ista raseduskomplikatsioone. Uurimus oli oma aja suurim omataoline, h\u00f5lmates platsentaproove k\u00f5igist kolmest trimestrist nii normaalsete raseduste kui ka erinevate komplikatsioonide korral (sh preeklampsia, gestatsioonidiabeet, v\u00e4ikese ja suure s\u00fcnnikaaluga rasedused). Selgus, et RNA kvaliteet m\u00f5jutab oluliselt uurimistulemusi, ja seda tuleb tulevastes uuringutes arvestada. Teiseks leiti, et preeklampsia korral erineb platsenta geeniekspressiooni profiil selgelt normaalsest, kinnitades haiguse platsentaarset p\u00e4ritolu.<\/p>\n\n\n\n

Juhendaja prof Maris Laan, oponent dr Hannele Laivuori (Tampere \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Ye Wang\u00a0<\/strong>kaitses f\u00fc\u00fcsika alal doktorit\u00f6\u00f6\u00a0\u201eInvestigating the properties of metal surfaces under high electric fields based on\u00a0ab initio<\/em>\u00a0calculations\u201c<\/a>\u00a0(\u201eK\u00f5rgete elektriv\u00e4ljade m\u00f5ju metallidele elektronstruktuuride anal\u00fc\u00fcside p\u00f5hjal\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Tugevaid elektriv\u00e4lju rakendatakse eri tehnoloogiavaldkondades, nt osakestekiirendites ja elektriv\u00f5rkude vaakuml\u00fclitites. Tugevad elektriv\u00e4ljad p\u00f5hjustavad aga aatomite k\u00e4itumises keerukaid muutusi, mis v\u00f5ivad metallpindades tekitada defekte. Doktorit\u00f6\u00f6s v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud atomistlikud simulatsioonimudelid aitasid kinnitada varasemat h\u00fcpoteesi, et aatomite difusioon metalli pinnal on suunatud tugevama elektriv\u00e4lja poole. \u00dchtlasi t\u00f5estati, et h\u00fcperpolariseeritavuse m\u00f5ju on asjakohases elektriv\u00e4ljavahemikus (<\u00a015\u00a0GV\/m) t\u00e4htsusetu. Uute mudelite toimivust kinnitavad ka volframkarbiidiga tehtud eksperimentaaluuringute tulemused.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad prof Veronika Zadin, prof Alvo Aabloo, kaasprof Sergei Vlassov ja kaasprof Andreas Kyritsakis, oponent kaasprof Roberto Luis Iglesias Pastrana (Oviedo \u00dclikool).<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Novembrist jaanuarini Tartu \u00dclikoolis kaitstud doktorit\u00f6\u00f6des uuriti n\u00e4iteks vabaduss\u00f5ja vaimu, riikliku vaktsineerimisprogrammi m\u00f5ju ja ooteaegade l\u00fchendamist \u00e4riprotsessides. Siit saab lugeda jaanuaris kaitstud t\u00f6\u00f6de kokkuv\u00f5tteid. K\u00f5igi kaitstud t\u00f6\u00f6dega saab tutvuda \u00fclikooli DSpace\u2019is ja kaitsmisele tulevaid v\u00e4itekirju on v\u00f5imalik lehitseda \u00fclikooli raamatukogu …<\/p>\n","protected":false},"author":689,"featured_media":416,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[42,6],"tags":[],"class_list":["post-415","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-doktoritood","category-teadus"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/415","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/689"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=415"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/415\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":630,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/415\/revisions\/630"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/416"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=415"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=415"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=415"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}