{"id":394,"date":"2025-02-13T01:03:00","date_gmt":"2025-02-12T23:03:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/?p=394"},"modified":"2025-02-21T16:42:46","modified_gmt":"2025-02-21T14:42:46","slug":"kui-alma-materisse-pegasusel-asja-oli","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/kui-alma-materisse-pegasusel-asja-oli\/","title":{"rendered":"Kui\u00a0alma mater<\/em>\u2019isse Pegasusel asja oli ..."},"content":{"rendered":"

Rahvuse \u00e4rkamisajast saadik on eesti raamatu keskmes olnud algup\u00e4rane v\u00f5i t\u00f5lkeline omakeelne s\u00f5naloome. See on eesti emakeele eluj\u00f5u kindlaim tagatis. \u00c4ratajate esisalka (nii meil kui ka paljudel teistel v\u00e4iksematel ja suurematelgi rahvastel) on aina kuulunud luuletajad. Nende erksad ja kirglikud, filosoofia, esteetilise ja moraalse tundlikkuse p\u00f5imingus s\u00fcndinud kujundid on k\u00f5lanud vastu \u00fchiskonnas, sisendanud usku ja lootust ka raskeimatel aegadel.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\n\t
\n\t\t\t\t\t\"Pegasus\"\n\t\t\t
\n\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\tAllikas: Universitas Tartuensise arhiiv<\/span>\n\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t

\u201ePegasus\u201c on rubriik, kus avaldatakse \u00fclikooli inimeste loomingut ajast aega. Tartu \u00dclikoolis \u00f5ppinud v\u00f5i \u00f5petanud loovvaimude luuletusi valib ja vahendab J\u00fcri Talvet. Uuemaid luuletusi, karikatuure ja l\u00fchijutte saate saata aadressil\u00a0ajakiri@ut.ee<\/a>.<\/p>\n\t<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n

\u201eKas siis selle maa keel \/ laulu tuules ei v\u00f5i\/ taevani t\u00f5ustes \u00fcles \/ igavikku omale otsida?\u201c k\u00fcsis Tartu \u00dclikooli tudeng Kristian Jaak Peterson luuletuses \u201eKuu\u201c ja vastas ise kogu oma \u00fclil\u00fchikese elu ja v\u00e4iksemahulise, kuid erakordse ande toel s\u00fcndinud loominguga:\u00a0jah, v\u00f5ib k\u00fcll!<\/p>\n\n\n\n

Vaatleme seekord Tartu \u00dclikoolis \u00f5ppinud ja t\u00f6\u00f6tanud Gustav Suitsu loomingut. Elustugu lugeja kultuurim\u00e4lu, ergastugu ja kirgastugu meel.<\/p>\n\n\n\n

Gustav Suits<\/strong>\u00a0(1883\u20131956) s\u00fcndis Tartumaal V\u00f5nnus, \u00f5ppis Tartu Aleksandri G\u00fcmnaasiumis, seej\u00e4rel Tartu \u00dclikooli ajaloo-keeleteaduskonnas ja Helsingi \u00dclikoolis kaasaegset kirjandust, esteetikat ja rahvaluulet. 1919.\u00a0aasta l\u00f5pus kutsuti ta t\u00f6\u00f6le Tartu \u00dclikooli eesti ja \u00fcldise kirjanduse kateedrisse. Siin t\u00f6\u00f6tas ta alguses erakorralise ja seej\u00e4rel korralise professorina kuni 1944.\u00a0aastani, mil lahkus Eestist Soome kaudu Rootsi. Koos Friedebert Tuglasega oli Gustav Suits Noor-Eesti vaimuliikumise \u00fchiskondlikult \u00e4rgas juhtkuju.<\/p>\n\n\n\n

Eluajal ilmus\u00a0Gustav Suitsul<\/a>\u00a0tr\u00fckis neli algup\u00e4rast luulekogu: \u201eElu tuli\u201c (Helsingi, 1905), \u201eTuulemaa\u201c (Tartu, 1913), \u201eK\u00f5ik on kokku unen\u00e4gu\u201c (Tartu, 1922) ja \u201eTuli ja tuul\u201c (Stockholm, 1950). Koondvalikkogud \u201eKogutud luuletused\u201c ilmusid Tartus (1938) ja Stockholmis (1963). Gustav Suitsu luuleloomingu hiljutine valimik kirjastuse T\u00e4nap\u00e4ev v\u00e4ljaandel kannab pealkirja \u201eNii tuli \u00f5htu\u201c (2020, 339 lk). Selle koostaja, Tartu \u00dclikooli eesti kirjanduse kaasprofessor Mart Velsker v\u00f5tab sealsamas saates\u00f5nas vajalikult kokku kodumaise retseptsiooni.<\/p>\n\n\n\n

Siin avaldatud kolmest Gustav Suitsu luuletusest kaks, \u201eS\u00fcgise laul\u201c (kogust \u201eTuulemaa\u201c) ja \u201eNii tuli \u00f5htu\u201c (ts\u00fcklist \u201eLahtisi lehti\u201c) on kaasatud enam-v\u00e4hem k\u00f5igisse Suitsu luule postuumselt ilmunud valimikesse. Seevastu luuletust \u201e\u00d5nnesoov\u201c (kogust \u201eK\u00f5ik on kokku unen\u00e4gu\u201c) n\u00f5ukogude ajaj\u00e4rgu kodumaistes valimikes ei leidu.<\/p>\n\n\n\n

Gustav Suitsu eluhoiakut ja luuleloomingu t\u00f5ukeid vastselt esimesest maailmas\u00f5jast toibunud ja omariiklusse astuvas Eestis peegeldab autori eess\u00f5na kogus \u201eK\u00f5ik on kokku unen\u00e4gu\u201c. N\u00e4htavasti vajabki pealkiri pisut selgitust. See on \u00fcks kindlamaid m\u00e4rke maailmakirjanduse m\u00f5iste levikust ja vastuv\u00f5tust Eestis.<\/p>\n\n\n\n

M\u00f5iste v\u00f5ttis kuju Johann Wolfgang Goethe kirjutistes 1820-ndate algusveerandil. William Shakespeare\u2019i k\u00f5rvale t\u00f5stis Euroopa romantism Hispaania \u201ekuldajastu\u201c (hilisrenessansi ja baroki) draamakirjanduse suurkujud Lope de Vega ja Pedro Calder\u00f3n de la Barca. Nende teoseid t\u00f5lgiti suurima levikuga v\u00f5\u00f5rkeeltesse, m\u00e4ngiti menukalt teatrites. Calder\u00f3ni lavastajate seas oli Goethe ise.<\/p>\n\n\n\n

Seet\u00f5ttu on tagantj\u00e4rgi vaadates endastm\u00f5istetav, et kuigi hispaania kirjanduse esimesed otset\u00f5lked ilmusid Eestis tr\u00fckis alles 1930-ndate keskel, lavastati Calder\u00f3ni kuulsaim filosoofiline n\u00e4idend \u201eElu on unen\u00e4gu\u201c (La vida es sue\u00f1o<\/em>) kirjaniku ja teatriaktivisti Jaan Perti t\u00f5lkes Vanemuises 1924.\u00a0aastal. Calder\u00f3nist vaimustus ka Tartu \u00dclikooli tollane noor kodu- ja v\u00e4lismaise kirjanduse \u00f5ppej\u00f5ud Gustav Suits.<\/p>\n\n\n\n

N\u00e4idendi \u201eElu on unen\u00e4gu\u201c otset\u00f5lge ilmus kirjastuse Kunst v\u00e4ljaandel 20.\u00a0sajandi l\u00f5puaastal. Aasta hiljem lavastas selle Eesti Draamateatris Ingo Normet.<\/p>\n\n\n\n

S\u00fcgise laul<\/strong><\/h2>\n\n\n\n

Hall on taevas ja must on maa.<\/p>\n\n\n\n

Sajab ja sajab l\u00f5pmata.<\/p>\n\n\n\n

Udusse upuvad sihid k\u00f5ik eel,<\/p>\n\n\n\n

haige on s\u00fcda ja v\u00e4sinud meel.<\/p>\n\n\n\n

Ah, kui nii palju, nii palju ei sajaks,<\/p>\n\n\n\n

tuul selle udu kord laiali ajaks!<\/p>\n\n\n\n

Ilm aga sumestub h\u00e4\u00e4letu.<\/p>\n\n\n\n

S\u00fcgisep\u00e4ev j\u00f5uab \u00f5htule ju.<\/p>\n\n\n\n

Kuhu k\u00fcll l\u00f5peb r\u00e4ndaja tee?<\/p>\n\n\n\n

\u00d6\u00f6 tuleb, pime ja pilkane.<\/p>\n\n\n\n

Ah, kui n\u00fc\u00fcd taevat\u00e4htigi oleks,<\/p>\n\n\n\n

kui veel see \u00f6\u00f6gi nii otsatu poleks?<\/p>\n\n\n\n

\u00d5nnesoov<\/strong><\/h2>\n\n\n\n

Eesti \u00fclikooli piduliku avamise puhul 1. dets. 1919.<\/em><\/p>\n\n\n\n

Veel purskab tuld ja suitseb s\u00f5ja kuri kraater,<\/p>\n\n\n\n

kui valguse uus andja avand\u00a0\u00a0a l m a\u00a0\u00a0m a t e r<\/p>\n\n\n\n

siin oma uksed vanad veerul vaikse m\u00e4e,<\/p>\n\n\n\n

mis esimest ei viimast r\u00f5\u00f5mupidu n\u00e4e.<\/p>\n\n\n\n

Missugune siin aga saatus vaheldunud,<\/p>\n\n\n\n

all lipu uue rahvas ikka aheldunud,<\/p>\n\n\n\n

kes metsikust see viljakandvaks muutnud maa,<\/p>\n\n\n\n

t\u00f6\u00f6s v\u00f5\u00f5ra ori, pidul v\u00f5\u00f5ral teenija.<\/p>\n\n\n\n

N\u00fc\u00fcd tagant aastasadade \u2013 oh aja ime! \u2013<\/p>\n\n\n\n

maarahva enese loss kannab seegi nime,<\/p>\n\n\n\n

see tempel teaduste n\u00fc\u00fcd\u00a0\u00a0E e s t i\u00a0\u00a0\u00dc l i k o o l,<\/p>\n\n\n\n

kui \u00fcmberrahvustajad vabaduse vool<\/p>\n\n\n\n

ju sasind-kasind hoolimata vihast,<\/p>\n\n\n\n

suurriigi, suurniku siin m\u00f5ni eilse ihast.<\/p>\n\n\n\n

Rist-tuuled k\u00e4inud k\u00f5ikide me \u00fcle p\u00e4\u00e4,<\/p>\n\n\n\n

kirgk\u00f6itvast ajast kurjast hargugu ju h\u00e4\u00e4!<\/p>\n\n\n\n

Maameeste k\u00e4tet\u00f6\u00f6 maast t\u00f5stnud k\u00f5rged kojad,<\/p>\n\n\n\n

ent sisseastumist n\u00fc\u00fcd alles pojapojad<\/p>\n\n\n\n

nii hilja p\u00fchitsevad tulles t\u00f5usu teed,<\/p>\n\n\n\n

koos t\u00f6\u00f6le valmid v\u00f5\u00f5rad s\u00f5bralikud need.<\/p>\n\n\n\n

Kas s\u00fcgisest ja talvest keeled k\u00f5nelevad<\/p>\n\n\n\n

v\u00f5i m\u00f5lgub meeltes aru-vaimu v\u00e4rske kevad?<\/p>\n\n\n\n

Raud s\u00fcgavad on tuules, tormis k\u00fcnnud vaod,<\/p>\n\n\n\n

t\u00f5up\u00f5llud teaduste ja paleuste paod<\/p>\n\n\n\n

n\u00fc\u00fcd andmeid ajaloolisi ja ajaloota<\/p>\n\n\n\n

siin sidugu ja vennastagu\u00a0\u2013\u00a0tahaks loota!<\/p>\n\n\n\n

Ei tarkust \u00f5petud v\u00f5i saada vaevata,<\/p>\n\n\n\n

k\u00fclv t\u00f5e ja ilu p\u00e4iksele end peab andma,<\/p>\n\n\n\n

tung nooruse kui h\u00e4\u00e4d ja k\u00fcpset vilja kandma.<\/p>\n\n\n\n

Kord k\u00f5igi asjade, ju lausus Herakliit,<\/p>\n\n\n\n

on tule elava ja aine voolav liit.<\/p>\n\n\n\n

Maa, p\u00e4ike seadus looduse ja inimeste,<\/p>\n\n\n\n

vastolude ja kokkuk\u00f5lade on veste,<\/p>\n\n\n\n

me olemuse tumestus ja valguskiir,<\/p>\n\n\n\n

j\u00f5upingutuste mitmus, v\u00f5rdlus, m\u00f5\u00f5t ja piir.<\/p>\n\n\n\n

Alt varal valikute p\u00fc\u00fcda, h\u00fc\u00fcda \u00fcles<\/p>\n\n\n\n

ja ainet, ennast v\u00f5ita aja, ruumi s\u00fcles<\/p>\n\n\n\n

\u00f5nn sellele, kel p\u00f5ues aje, kutse loov<\/p>\n\n\n\n

au, kelles teostub elu surematu soov<\/p>\n\n\n\n

kord n\u00e4htav, n\u00e4gematu silmal\u00e4\u00e4tse teral<\/p>\n\n\n\n

sel avaruste \u00f5hus keerutaval keral:<\/p>\n\n\n\n

soost soosse anda aju t\u00f6\u00f6tav m\u00f5te kuum,<\/p>\n\n\n\n

otstarbekohasemalt v\u00e4lja koori tuum.<\/p>\n\n\n\n

Veel purskab tuld ja suitseb s\u00f5ja kuri kraater,<\/p>\n\n\n\n

kui valguse uus andja avand\u00a0\u00a0a l m a\u00a0\u00a0\u00a0m a t e r<\/p>\n\n\n\n

siin oma uksed vanad veerul vaikse m\u00e4e,<\/p>\n\n\n\n

mis esimest, ei viimast r\u00f5\u00f5mupidu n\u00e4e.<\/p>\n\n\n\n

Oh otsigem ja teritagem siin metoodi,<\/p>\n\n\n\n

uut inimest kuis vana sugemetest loodi!\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Nii tuli \u00f5htu<\/strong><\/h2>\n\n\n\n

Nii tuli \u00f5htu: katus pea peal,<\/p>\n\n\n\n

lamp p\u00f5les hilju, lahti lehitseda<\/p>\n\n\n\n

n\u00fc\u00fcd raamatute lehti lugematuid.<\/p>\n\n\n\n

Ent keerukam see vari voodi seinal<\/p>\n\n\n\n

kui suure s\u00f5nameistri m\u00f5ttekeerud.<\/p>\n\n\n\n

Ei maitset millestki, ei kellestki.<\/p>\n\n\n\n

Sa oled siiski olemas.<\/p>\n\n\n\n

Kes ruttas videvikus \u00fcle \u00f5ue,<\/p>\n\n\n\n

kes nagu uksepidet katsus v\u00e4ljas,<\/p>\n\n\n\n

kes h\u00f5ikas sind?<\/p>\n\n\n\n

Ma akna avasin. Ei kedagi.<\/p>\n\n\n\n

Samm kellegi ei liigutand seal liiva,<\/p>\n\n\n\n

tuul vistist uksepidet puudutas.<\/p>\n\n\n\n

Ja ometi! Jah, tuleb tund,<\/p>\n\n\n\n

kui unustan ma oma nimegi<\/p>\n\n\n\n

ja varjugi ei heida seinale.\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Autori eess\u00f5nast luulekogus \u201eK\u00f5ik on kokku unen\u00e4gu\u201c<\/strong><\/h2>\n\n\n\n

Kas on selleks tarvis 20. aastasaja teisel aastakymnel ligineda oma neljakymnendale eluaastale, et meelde tuletada vana Calder\u00f3n de la Barca olemasolutunnetist:<\/p>\n\n\n\n

L a\u00a0\u00a0\u00a0v i d a\u00a0\u00a0\u00a0es\u00a0\u00a0\u00a0s u e \u00f1 o<\/em>\u00a0\u00a0\u2013\u00a0\u00a0e l u\u00a0\u00a0\u00a0o n\u00a0\u00a0\u00a0u n e n \u00e4 g u !<\/p>\n\n\n\n

See tunnetis on mind ometi enam kui ykskord yllatanud juba mu\u00a0\u00a0T u u l e m a a\u00a0\u00a0r\u00e4nnakuil. [\u2014]<\/p>\n\n\n\n

Kas ma olen unistanud varjatud sydamekeelte m\u00e4ngus, paigamehe p\u00e4ikesepaistelises t\u00f6\u00f6s ja m\u00f5tiskelus? Soninud veerides pilvede viirastusi ja lugedes t\u00e4htede hoiatusi? Kas olen ma valvele \u00e4rganud tulikahjutatud maailma varjus? Kymned miljonid arup\u00e4iseid kahejalgseid riiklikult organiseeritud tulesytituses, kuritegevuses ja m\u00f5rtsukat\u00f6\u00f6s\u00a0\u2013\u00a0kas nad on jampsinud v\u00f5i oma eluliste huvide eest valvel olnud?<\/p>\n\n\n\n

P\u00f5hjuste ja j\u00e4relduste r\u00e4ngas ringis olen jaganud p\u00f6\u00f6rdele kutset. Kui see on jampsimine, siis pingutagem k\u00f5iki oma v\u00f5imeid virgumiseks painajalikust unest. Kui see on t\u00e4ie teadvusega tegutsemine, siis t\u00f5stkem m\u00e4ssu oma ilusamate unen\u00e4gude nimel. [\u2014]<\/p>\n\n\n\n

Kuidas on v\u00f5imuv\u00f5itlused m\u00e4nginud riigikujudega nagu tuulekeerud pilvedega! Kes oleks siin, L\u00e4\u00e4nemere ja Soome lahe vahelises maanurgas, veel m\u00f5ne aasta eest uskunud Toompea p\u00f5liste v\u00f5\u00f5raste peremeeste allaj\u00e4\u00e4mist ja Alasuitsu rahva valitute Toompeale t\u00f5usmist!<\/p>\n\n\n\n

Olen n\u00e4inud selle imetaolist teostumist, mille eest mitmete sugup\u00f5lvede usutunnistajad on surma l\u00e4inud. Milline teenimata \u00f5nn! Milline saatuse pilge! Olen kaasa elanud ka nobeda vaatuste vahetuse, kus unistus on muutunud hullustuseks, m\u00f5te m\u00f5ttetuseks, idee ideetuseks.<\/p>\n\n\n\n

Oh Calder\u00f3ni vangikojast p\u00e4\u00e4senud muinasjutuprintsi teisikuid!<\/p>\n\n\n\n

Olen nende yrgavate syndmuste keerus asjata veerinud vanu ja ikka uusi hoiatusi:<\/p>\n\n\n\n

Si magn\u00e1nimo se vence,<\/em><\/p>\n\n\n\n

reinar\u00e1; pero si muestra<\/em><\/p>\n\n\n\n

el ser cr\u00fcel y tirano,<\/em><\/p>\n\n\n\n

le volver\u00e9 a su cadena.<\/em><\/p>\n\n\n\n

(La vida es sue\u00f1o,\u00a0<\/strong>II, 1)<\/p>\n\n\n\n

Kes on suuremeelne, see j\u00e4\u00e4b valitsema. Kes osutub julmaks ja t\u00fcranniks, see heidetakse\u00a0<\/strong>tagasi oma ahelaisse.<\/p>\n\n\n\n

[\u2014]<\/p>\n\n\n\n

Usupuhastuse p\u00e4eval, 1922.<\/p>\n\n\n\n

G. S.<\/strong><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Rahvuse \u00e4rkamisajast saadik on eesti raamatu keskmes olnud algup\u00e4rane v\u00f5i t\u00f5lkeline omakeelne s\u00f5naloome. See on eesti emakeele eluj\u00f5u kindlaim tagatis. \u00c4ratajate esisalka (nii meil kui ka paljudel teistel v\u00e4iksematel ja suurematelgi rahvastel) on aina kuulunud luuletajad. Nende erksad ja kirglikud, …<\/p>\n","protected":false},"author":689,"featured_media":396,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[59,7],"tags":[],"class_list":["post-394","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-pegasus","category-varia"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/394","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/689"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=394"}],"version-history":[{"count":14,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/394\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":619,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/394\/revisions\/619"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/396"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=394"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=394"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=394"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}