{"id":354,"date":"2025-02-13T01:15:00","date_gmt":"2025-02-12T23:15:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/?p=354"},"modified":"2025-04-11T07:47:31","modified_gmt":"2025-04-11T04:47:31","slug":"pool-tuhat-aastat-omakeelset-kirjasona","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/pool-tuhat-aastat-omakeelset-kirjasona\/","title":{"rendered":"Pool tuhat aastat omakeelset kirjas\u00f5na"},"content":{"rendered":"<p><strong>T\u00e4navu m\u00f6\u00f6dub 500\u00a0aastat esimese eesti- ja l\u00e4tikeelse tekstiga missaraamatu ilmumisest.<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>See on v\u00e4gev piirikivi \u00fche juba k\u00fcllaltki vanaks saanud kirjakultuurrahva ajaloos. Selle suurs\u00fcndmuse auks kannavad j\u00e4rgmise kevadeni ulatuvad kuud pidulikku nime Eesti Raamatu Aasta.<\/p>\n\n\n\n<p>Me oleme, kes me oleme, t\u00e4nu raamatule ja oma kirjakeelele. Nagu kuulutab rahvuspoeet Hando Runnel luuletuskogus \u201ePunaste \u00f5htute purpur\u201c: <em>Kiri algab kirikust, \/ tulululu, tulululu, \/ rahvas algab raamatust, \/ tulululu, tulululu<\/em>.<\/p>\n\n\n\n<p>Raamatuaasta ei ole j\u00e4rjekordne valdkondlik teema-aasta, vaid kogu \u00fchiskonda h\u00f5lmavana midagi enamat. Korraldatakse kohalikke ja \u00fcle-eestilisi n\u00e4itusi ning konverentse, hulgaliselt suuremaid v\u00f5i v\u00e4iksemaid \u00fcritusi, kohtumisi ja loovtegevusi koolides, raamatukogudes ning mujal. Raamatuaasta patroon on president Alar Karis ja traditsiooniline koordineerija Eesti Kirjanduse Selts.<\/p>\n\n\n\n<p>Raamatuaastat on \u00fcleriigilisena t\u00e4histatud kolmel korral. Aastal 1935 peeti suurejooneliselt eesti raamatu 400.\u00a0aastap\u00e4eva, kuna 1525.\u00a0aastal L\u00fcbeckis h\u00e4vitatud varasema tr\u00fckise olemasolust siis veel ei teatud. 1975.\u00a0aastal t\u00e4histati aga juba 450. ja 2000.\u00a0aasta j\u00fcrip\u00e4evast j\u00e4rgmise j\u00fcrip\u00e4evani 475.\u00a0aastap\u00e4eva. Pidulikust raamatuaastast on saanud t\u00e4htis riiklik tava.<\/p>\n\n\n\n<p>Sedapuhku t\u00f5stetakse esile nelja p\u00f5hivaldkonda: esiteks emakeelse raamatu osa eesti kultuuri ja iseduse kujunemisel, teiseks eesti kirjakeele olulisust eestlaste harimisel, kestmisel ja kehtestamisel, kolmandaks eesti kirjandust ja kirjanikke aegade algusest aegade l\u00f5puni ning neljandaks raamatu kui sellise ja lugemise kui tollase tulevikku.<\/p>\n\n\n\n<p>Raamatuaasta algas eesti kirjanduse p\u00e4eval, 30.\u00a0jaanuaril 2025, ja l\u00f5peb j\u00e4rgmise aasta emakeelep\u00e4eval, 14.\u00a0m\u00e4rtsil 2026. Suure juubeli saabumine kuulutati v\u00e4lja presidendi aastal\u00f5puk\u00f5nes. S\u00fcndmuste rea pidulik avamine toimus 30.\u00a0jaanuaril koos konverentsiga \u201eEesti raamat 500\u201c ja meie raamatukogunduse rajaja Friedrich Puksoo p\u00e4eva t\u00e4histamisega Tartu \u00dclikooli raamatukogus. \u00dclikoolis sisustavad raamatuaastat meie toimekad museoloogid ja bibliograafid, kirjandus- ning keeleteadlased.<\/p>\n\n\n\n<p>J\u00e4rgnevalt t\u00e4histatakse\u00a0<em>alma mater<\/em>\u2019is seda piduaega 11.\u201312.\u00a0aprillil toimuva suure s\u00fcmpoosioniga \u201eEesti kirjanduse leksikon\u201c, kus k\u00e4sitletakse \u00fclikooli ja raamatu seoseid k\u00f5ikidelt erialadelt. See t\u00e4hendab, et n\u00e4htust v\u00f5etakse avaralt ja algup\u00e4raselt: kogu eesti kirjutus ja m\u00f5nda, kes v\u00f5i mis seal sees leida on. Eks neil ajul, kui tegutses Eesti Kirjameeste Selts, mille eeskujul loodi hiljem Eesti Kirjanduse Selts, t\u00e4histas s\u00f5na\u00a0<em>kirjandus<\/em>\u00a0kogu kirjavara, mitte peamiselt ilukirjandust nagu praegu.<\/p>\n\n\n\n<p>Kutsutakse \u00fcles k\u00f5nelema nii teadus- kui ka muust kirjandusest ja autoritest, aga samuti tr\u00fckkimata kirjandusest v\u00f5i parakirjandusest (sh k\u00e4sikirjad, folkloor, teater, liitreaalsuse tekstuaalsus, tarbes\u00f5nakunst, geneetiline kood jm). Teemad v\u00f5ivad ulatuda ajaloolistest t\u00fcvitekstidest, klassikast v\u00f5i perifeeriast eeskujude ja m\u00f5jukuse, infotehnoloogia ning digihumanitaariani. Kes n\u00fc\u00fcd kibeleb ka ise kaasa l\u00f6\u00f6ma, andku <a href=\"http:\/\/raamatuaasta.ee\/et\">Eesti Kirjanduse Seltsile<\/a> v\u00f5i allakirjutanule kipelt teada.<\/p>\n\n\n\n<p>L\u00f5petan v\u00e4ikese naljaga. Nimelt toovad Runneli lustakad v\u00e4rsid k\u00f5igepealt esile, kuidas meie kirjakeel saab alguse kantslite tagant. V\u00f5iks seega \u00f6elda, et s\u00f5na otseses m\u00f5ttes kantseliidist. Ep ole tarvis viimasesse alati halvasti suhtuda: selleski peitub loovat v\u00e4ge.<\/p>\n\n\n\n<p>Sada saarelehte, tuhat toomelehte.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>T\u00e4navu m\u00f6\u00f6dub 500\u00a0aastat esimese eesti- ja l\u00e4tikeelse tekstiga missaraamatu ilmumisest. See on v\u00e4gev piirikivi \u00fche juba k\u00fcllaltki vanaks saanud kirjakultuurrahva ajaloos. Selle suurs\u00fcndmuse auks kannavad j\u00e4rgmise kevadeni ulatuvad kuud pidulikku nime Eesti Raamatu Aasta. Me oleme, kes me oleme, t\u00e4nu &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":689,"featured_media":493,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[15],"tags":[],"class_list":["post-354","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-aktuaalne-aktuaalne"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/354","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/689"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=354"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/354\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":357,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/354\/revisions\/357"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/493"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=354"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=354"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=354"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}