{"id":324,"date":"2025-02-13T01:19:00","date_gmt":"2025-02-12T23:19:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/?p=324"},"modified":"2025-04-11T07:48:14","modified_gmt":"2025-04-11T04:48:14","slug":"pool-aastat-eestikeelset-opet-kuidas-meil-laheb","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/pool-aastat-eestikeelset-opet-kuidas-meil-laheb\/","title":{"rendered":"Pool aastat eestikeelset\u00a0\u00f5pet. Kuidas meil l\u00e4heb?"},"content":{"rendered":"<p><strong>M\u00f6\u00f6dunud aastal<\/strong><strong>\u00a0<\/strong><strong>anti t\u00e4isk\u00e4ik<\/strong><strong>\u00a0<\/strong><strong>reformile, millest on r\u00e4\u00e4gitud<\/strong><strong>\u00a0<\/strong><strong>aastak\u00fcmneid:<\/strong><strong>\u00a0<\/strong><strong>septembris alustasid esimeste\u00a0ja neljandate\u00a0klasside \u00f5pilased<\/strong><strong>\u00a0<\/strong><strong>k\u00f5ikjal Eestis<\/strong><strong>\u00a0<\/strong><strong>kooliaastat eesti keeles.<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Lasnam\u00e4e P\u00f5hikool palus eelmise aasta alguses eestikeelsele\u00a0\u00f5ppele\u00a0\u00fcleminekul ajapikendust\u00a0\u2013 nagu ka Narva koolid ja lasteaiad, ent Lasnam\u00e4el \u00f5pivad haridusliku erivajadusega lapsed.\u00a0Kooli direktor Milena Pogodajeva r\u00e4\u00e4gib\u00a0n\u00fc\u00fcd, 2025. aasta algul,\u00a0et esimeste klasside \u00f5pilased kohanesid\u00a0arvatust kiiremini.<\/p>\n\n\n\n<p>H\u00e4sti toime\u00a0tulevate \u00f5pilaste k\u00f5rval, kes etteantud materjali \u00f5petaja abiga selgeks saavad, on aga ka neid, kel\u00a0on raskusi.<\/p>\n\n\n\n<p>\u201eJust\u00a0neljanda klassi \u00f5pilastel, kes on juba kolm aastat vene keeles \u00f5ppinud, on\u00a0\u00e4kki k\u00f5ik teisiti kui varem. Meil ei ole neile sobilikke\u00a0eestikeelseid\u00a0materjale, sest haridusliku erivajadusega\u00a0lapsi ei saa \u00f5petada samamoodi nagu teisi. \u00d5pilased on v\u00e4ga p\u00fc\u00fcdlikud, aga \u00f5petajad peavad palju vaeva n\u00e4gema, et tunnid oleksid igale lapsele j\u00f5ukohased ja arusaadavad,\u201cselgitab\u00a0Pogodajeva.<\/p>\n\n\n\n<p>Kooli erip\u00e4rale omaselt on\u00a0olemas\u00a0suur tugimeeskond. Eripedagoogid, logopeedid, sotsiaalpedagoogid, ps\u00fchholoogid ja \u00f5piabir\u00fchma \u00f5petajad aitavad \u00f5petajaid ja toetavad lapsi nii logopeediliselt kui ka vaimselt.\u00a0Koolil on \u00f5igus luua\u00a0ise\u00a0\u00f5ppematerjale,\u00a0mis sobiksid\u00a0just nende \u00f5pilastele.\u00a0Selle vabadusega k\u00e4ib\u00a0aga\u00a0kaasas suur mure.<\/p>\n\n\n\n<p>\u201eK\u00f5ikidel meie kooli \u00f5pilastel on Rajaleidja otsused selle kohta, kuidas last hariduse omandamisel toetada. Haridusliku erivajadusega lastele materjale luues tuleb meeles pidada, et k\u00f5iki \u00f5pilasi \u00fchtmoodi \u00f5petada ei saa. Selle k\u00f5igega arvestamine v\u00f5tab\u00a0aga\u00a0aega, mida meil just k\u00f5ige rohkem ei ole,\u201c\u00a0nendib\u00a0Pogodajeva.<\/p>\n\n\n\n<figure data-wp-context='{\"imageId\":\"69dedeef40df7\"}' data-wp-interactive=\"core\/image\" data-wp-key=\"69dedeef40df7\" class=\"wp-block-image alignleft size-large wp-lightbox-container\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"683\" height=\"1024\" data-wp-class--hide=\"state.isContentHidden\" data-wp-class--show=\"state.isContentVisible\" data-wp-init=\"callbacks.setButtonStyles\" data-wp-on--click=\"actions.showLightbox\" data-wp-on--load=\"callbacks.setButtonStyles\" data-wp-on-window--resize=\"callbacks.setButtonStyles\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/AKTUAALNE-uleminek_Narva-noored-Vita-Valentina-Astapova-IMG_9642-683x1024.jpeg\" alt=\"\" class=\"wp-image-512\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/AKTUAALNE-uleminek_Narva-noored-Vita-Valentina-Astapova-IMG_9642-683x1024.jpeg 683w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/AKTUAALNE-uleminek_Narva-noored-Vita-Valentina-Astapova-IMG_9642-200x300.jpeg 200w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/AKTUAALNE-uleminek_Narva-noored-Vita-Valentina-Astapova-IMG_9642-768x1152.jpeg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/AKTUAALNE-uleminek_Narva-noored-Vita-Valentina-Astapova-IMG_9642-1024x1536.jpeg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/AKTUAALNE-uleminek_Narva-noored-Vita-Valentina-Astapova-IMG_9642-1365x2048.jpeg 1365w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/AKTUAALNE-uleminek_Narva-noored-Vita-Valentina-Astapova-IMG_9642.jpeg 1600w\" sizes=\"auto, (max-width: 683px) 100vw, 683px\"><button class=\"lightbox-trigger\" type=\"button\" aria-haspopup=\"dialog\" aria-label=\"Enlarge\" data-wp-init=\"callbacks.initTriggerButton\" data-wp-on--click=\"actions.showLightbox\" data-wp-style--right=\"state.imageButtonRight\" data-wp-style--top=\"state.imageButtonTop\">\n\t\t\t<svg xmlns=\"http:\/\/www.w3.org\/2000\/svg\" width=\"12\" height=\"12\" fill=\"none\" viewbox=\"0 0 12 12\">\n\t\t\t\t<path fill=\"#fff\" d=\"M2 0a2 2 0 0 0-2 2v2h1.5V2a.5.5 0 0 1 .5-.5h2V0H2Zm2 10.5H2a.5.5 0 0 1-.5-.5V8H0v2a2 2 0 0 0 2 2h2v-1.5ZM8 12v-1.5h2a.5.5 0 0 0 .5-.5V8H12v2a2 2 0 0 1-2 2H8Zm2-12a2 2 0 0 1 2 2v2h-1.5V2a.5.5 0 0 0-.5-.5H8V0h2Z\"><\/path>\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button><figcaption class=\"wp-element-caption\">Tartu \u00dclikooli Narva kolled\u017ei \u00fcli\u00f5pilased (vasakult) Anna Kuldkepp, German Kabant\u0161uk ja Veronika Babich \u00f5pivad eesti keele \u00f5petajaks. Nende mitmekeelne kogemus kulub koolides marjaks \u00e4ra. Foto: Vita Valentina Astapova<br><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p><strong>Toetav keelekeskkond aitab \u00f5ppimisele kaasa<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Tartu\u00a0\u00dclikooli\u00a0Narva kolled\u017ei \u00f5ppekava \u201eKeeled ja mitmekeelsus koolis\u201c teise aasta \u00fcli\u00f5pilaste\u00a0Anna Kuldkepi\u00a0ja German Kabant\u0161uki kodukeel on vene keel, kuid nad \u00f5pivad eesti keele \u00f5petajateks. Kuldkepp on era\u00f5petajana eesti keelt \u00f5petanud juba viis aastat.<\/p>\n\n\n\n<p>\u201eMinu vanaisa oli eestlane ja koos vanaemaga tuli neil m\u00f5te mind keelek\u00fcmbluslasteaeda ja -kooli saata\u00a0\u2013 sealt saingi eesti keele selgeks.\u00a0C1-taseme\u00a0eksami tegin \u00e4ra 10.\u00a0klassis. G\u00fcmnaasiumis hakkasin lapsi eesti keelega aitama ja n\u00fc\u00fcd olen juba mitu aastat ametlik keele\u00f5petaja,\u201c lausub Kuldkepp.<\/p>\n\n\n\n<p>Kabant\u0161uk\u00a0\u00f5ppis\u00a0p\u00f5hikooli l\u00f5puni venekeelses koolis, kus v\u00f5\u00f5rkeelena sai ka eesti keelt \u00f5ppida. Keskkoolihariduse sai ta aga t\u00e4ielikult eestikeelses Kohtla-J\u00e4rve Riigig\u00fcmnaasiumis. Klassis k\u00e4is 12\u00a0\u00f5pilast: pooled eesti ja\u00a0pooled vene kodukeelega. Kabant\u0161uki kohanemist uue keelekeskkonnaga aitas sujuvamaks muuta t\u00f5ik, et ta oli aastaid era\u00f5petaja juures eesti keelt \u00f5ppinud ning p\u00f5hikooli l\u00f5pus \u00e4ra teinud B2-taseme\u00a0eksami.<\/p>\n\n\n\n<p>\u201eMeie klassi keeletase oli alguses v\u00e4ga erinev, kool aitas vajaduse korral aine\u00f5petajate konsultatsioonide ja keelejuhendajaga.\u00a0\u00d5pilastel oli vabadus omavahel suhelda \u00fcksk\u00f5ik mis keeles, aga kui r\u00e4\u00e4kisime vene keeles ja juurde tuli eesti kodukeelega klassikaaslane, l\u00e4ks terve seltskond kohe eesti keele peale\u00a0\u00fcle.\u00a0\u00d5petajatega tuli\u00a0r\u00e4\u00e4kida\u00a0ainult eesti keeles. Harjumine v\u00f5ttis aega, kuid see keelekeskkond aitas meid palju,\u201c kinnitab Kabant\u0161uk.<\/p>\n\n\n\n<p>Ida-Virumaal, eriti Narvas,\u00a0ei ole v\u00e4ga lihtne eestikeelsesse keelekeskkonda sattuda, sest ka kohalikud eestlased vastavad k\u00fcsija aktsenti kuuldes kohe vene keeles. Igap\u00e4evane keelek\u00fcmblus teeb\u00a0aga\u00a0tuleviku palju lihtsamaks.<\/p>\n\n\n\n<p>Nii German Kabant\u0161uk\u00a0kui ka Anna Kuldkepp\u00a0nendivad, et eesti keelele oleks\u00a0v\u00f5inud\u00a0koolides \u00fcle minna\u00a0juba t\u00fckk aegatagasi. Kuldkepp, kes ise \u00f5petajaid keeleeksamiks ette valmistab, s\u00f5nab, et paljud \u00f5petajad tahtsid eesti keelt juba 2000.\u00a0aastate algul selgeks saada. Riik lasi n\u00f5uded toona aga liiga l\u00f5dvaks\u00a0ja nii kippus \u00f5pimotivatsioon kaduma. N\u00fc\u00fcdavastatakse\u00a0ehmatusega, et kui kohe\u00a0tasemeeksamit \u00e4ra ei tee,\u00a0ootab ees vallandamine.<\/p>\n\n\n\n<p>\u201eIdeesse kui sellisesse halvasti ei suhtuta\u00a0\u2013\u00a0\u00f5petajad tahavad\u00a0k\u00fcll\u00a0eesti keelt selgeks saada. P\u00f5hiline probleem on suur koormus, mida keegi ei v\u00e4henda. Paljud on l\u00e4bip\u00f5lemise piiril, sest samal ajal \u00f5petamine ja oma vabast ajast \u00f5ppimine on v\u00e4ga-v\u00e4ga raske,\u201c t\u00f5deb Kuldkepp.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Noored on eestikeelseks\u00a0<\/strong><strong>\u00f5ppeks<\/strong><strong>\u00a0valmis<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>\u00d5petaja\u00a0peaks saama keelt \u00f5ppida\u00a0tavat\u00f6\u00f6aja sees,\u00a0aga\u00a0seni on\u00a0venekeelsetes koolides\u00a0palju olenenud koolijuhi meelsusest. Osa direktoreid on lihtsalt teatanud, et\u00a0asendajat\u00a0pole\u00a0ja tunde \u00e4ra j\u00e4tta ei saa,\u00a0\u00f5pitagu\u00a0eesti keelt\u00a0omal k\u00e4el ja vabal ajal.\u00a0Vastukaaluks on\u00a0koolijuhid, kes on saatnud \u00f5petaja mitmeks n\u00e4dalaks\u00a0m\u00f5nda eestikeelsesse linnakeelek\u00fcmblema\u00a0ja\u00a0kinnitanud, et sel ajal pole vaja\u00a0t\u00f6\u00f6\u00a0p\u00e4rast muretseda.<\/p>\n\n\n\n<blockquote class=\"wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow\">\n<p>\u00d5petajad tahavad\u00a0k\u00fcll\u00a0eesti keelt selgeks saada, p\u00f5hiline probleem on suur koormus, mida keegi ei v\u00e4henda. Paljud on l\u00e4bip\u00f5lemise piiril.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-text-align-right\">\u2013 Anna Kuldkepp<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n<p>Kohtla-J\u00e4rvelt\u00a0p\u00e4rit German\u00a0Kabant\u0161uk\u00a0tunnistab, et\u00a0sealse v\u00f5imu\u00a0vastuseis\u00a0eestikeelse \u00f5ppe\u00a0kiirele\u00a0juurutamisele\u00a0tekitab temas piinlikkust.\u00a0Kaks g\u00fcmnaasiumi on eestikeelsed, kuid teistes koolides muudeti alles septembris esimene ja neljas klass eestikeelseks.<\/p>\n\n\n\n<p>\u201eTundub, et need, kes on harjunud, et Ida-Virumaal saab vene keeles normaalset haridust, ei taha seda v\u00e4ga muuta,\u201c \u00fctleb ta.\u00a0Veel eelmise aasta alguses paluti valitsuselt ajapikendust, et \u00fcleminek veelgi edasi l\u00fckata.<\/p>\n\n\n\n<p>Kabant\u0161uk\u00a0meenutab, kuidas\u00a0Kohtla-J\u00e4rve\u00a0Riigig\u00fcmnaasiumi loomise\u00a0eel kinnitasid kohalikud poliitikud lapsevanematele, et\u00a0tuleb kool, kus saab \u00f5ppida ka vene keeles.\u00a0Alles siis, kui eesti kogukond tagajalgadele t\u00f5usis ja direktor v\u00e4lja vahetati,\u00a0pandi eesti keel maksma. \u201eMina sain sealt \u00fclikooli astumiseks v\u00e4ga hea ettevalmistuse. Noored on eestikeelseks\u00a0\u00f5ppeks\u00a0rohkem valmis,\u00a0kui poliitikud arvavad!\u201c\u00a0\u00fctleb\u00a0Kabant\u0161uk.<\/p>\n\n\n\n<p>Anna Kuldkepp\u00a0on seda meelt, et eesti keelt tuleks \u00f5ppida v\u00f5imalikult varakult.\u00a0\u201e\u00d5petajana n\u00e4en\u00a0sageli, et mida vanem on \u00f5ppija, seda raskem tal on. T\u00f6\u00f6 ja laste k\u00f5rvalt on keeruline aega leida.\u00a0\u00d5ppimisele\u00a0saab\u00a0keskenduda\u00a0siiski ainult kooliajal. Lapsevanemad ei peaks paanitsema, kuidas k\u00fcll nende laps hakkama saab\u00a0\u2013 mida varem\u00a0ta\u00a0keele\u00f5ppega alustab, seda lihtsam tal\u00a0tulevikus\u00a0on.\u201c<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Lihtsam on neil, kel rohkem kogemusi<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Tartu Annelinna G\u00fcmnaasiumis on eestikeelset \u00f5pet juba kaua\u00a0rakendatud, seet\u00f5ttu on \u00f5ppet\u00f6\u00f6 kavandamine ja korraldus direktor Hiie Asseri s\u00f5nul ladusalt l\u00e4inud.<\/p>\n\n\n\n<p>\u201eV\u00e4ga t\u00e4htis on, et suhtlus \u00f5petajate vahel sujuks. Kui enamik \u00f5petajaid suudab v\u00f5tta hoiaku, et see, mida me teeme, on vajalik ja me saame hakkama, on edu enam-v\u00e4hem kindlustatud. See juhtub t\u00f5en\u00e4olisemalt\u00a0siis, kui iga \u00f5petaja tunneb, et tal on t\u00e4ita vajalik ja j\u00f5ukohane roll,\u201c\u00a0\u00fctleb Asser.<\/p>\n\n\n\n<p>Samuti on eestikeelsele \u00f5ppele \u00fcleminekul olnud abi sellest, et koolid ja pedagoogid osalevad v\u00f5rgustikes: eri p\u00f5lvkondade keelek\u00fcmblus\u00f5petajatel ning\u00a0l\u00f5imitud aine- ja keele\u00f5ppe \u00f5petajatel on \u00fcksteisele metoodika vallas palju kasulikku jagada. \u201eKa kogemuste jagaja\u00a0roll on \u00f5petajatele ja kooli juhtkonnale arendav,\u201c kinnitab Asser.<\/p>\n\n\n\n<figure data-wp-context='{\"imageId\":\"69dedeef41efc\"}' data-wp-interactive=\"core\/image\" data-wp-key=\"69dedeef41efc\" class=\"wp-block-image alignright size-large wp-lightbox-container\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1024\" height=\"512\" data-wp-class--hide=\"state.isContentHidden\" data-wp-class--show=\"state.isContentVisible\" data-wp-init=\"callbacks.setButtonStyles\" data-wp-on--click=\"actions.showLightbox\" data-wp-on--load=\"callbacks.setButtonStyles\" data-wp-on-window--resize=\"callbacks.setButtonStyles\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/AKTUAALNE-uleminek_Puskini-kool-Merilyn-Merisalu-20250127_104137-1024x512.jpeg\" alt=\"Pildil tulevane Jogentaga kool Tartus\" class=\"wp-image-511\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/AKTUAALNE-uleminek_Puskini-kool-Merilyn-Merisalu-20250127_104137-1024x512.jpeg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/AKTUAALNE-uleminek_Puskini-kool-Merilyn-Merisalu-20250127_104137-300x150.jpeg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/AKTUAALNE-uleminek_Puskini-kool-Merilyn-Merisalu-20250127_104137-768x384.jpeg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/AKTUAALNE-uleminek_Puskini-kool-Merilyn-Merisalu-20250127_104137-1536x768.jpeg 1536w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/AKTUAALNE-uleminek_Puskini-kool-Merilyn-Merisalu-20250127_104137.jpeg 1600w\" sizes=\"auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px\"><button class=\"lightbox-trigger\" type=\"button\" aria-haspopup=\"dialog\" aria-label=\"Enlarge\" data-wp-init=\"callbacks.initTriggerButton\" data-wp-on--click=\"actions.showLightbox\" data-wp-style--right=\"state.imageButtonRight\" data-wp-style--top=\"state.imageButtonTop\">\n\t\t\t<svg xmlns=\"http:\/\/www.w3.org\/2000\/svg\" width=\"12\" height=\"12\" fill=\"none\" viewbox=\"0 0 12 12\">\n\t\t\t\t<path fill=\"#fff\" d=\"M2 0a2 2 0 0 0-2 2v2h1.5V2a.5.5 0 0 1 .5-.5h2V0H2Zm2 10.5H2a.5.5 0 0 1-.5-.5V8H0v2a2 2 0 0 0 2 2h2v-1.5ZM8 12v-1.5h2a.5.5 0 0 0 .5-.5V8H12v2a2 2 0 0 1-2 2H8Zm2-12a2 2 0 0 1 2 2v2h-1.5V2a.5.5 0 0 0-.5-.5H8V0h2Z\"><\/path>\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button><figcaption class=\"wp-element-caption\">Veebruaris alustasid nii Tartu Aleksander Pu\u0161kini Kool (pildil) kui ka Tartu Annelinna G\u00fcmnaasium \u00fclelinnalist 1. klassi \u00f5pilaste vastuv\u00f5ttu. Nende koolide esimestesse klasidesse on oodatud n\u00fc\u00fcd nii eesti kui ka muu emakeelega perede lapsed. Foto: Merilyn Merisalu<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p>Tartu Aleksander Pu\u0161kini koolis, mis sellest s\u00fcgisest hakkab kandma uut nime Tartu Jogentaga Kool,\u00a0on juba alates 2012. aastast korraldatud keelek\u00fcmblus\u00f5pet ning kasutatud\u00a0l\u00f5imitud aine- ja keele\u00f5ppe metoodikat.<\/p>\n\n\n\n<p>Direktor Alina Braziulene s\u00f5nul on neist kogemustest n\u00fc\u00fcd v\u00e4ga palju abi olnud, samuti \u00f5petajatele pakutavatest eesti keele kursustest ja eestikeelsetest \u00f5ppematerjalidest\u00a0\u2013 need toetavad nii \u00f5petamist kui ka \u00f5pilase arengut t\u00e4pselt nii, nagu riiklik \u00f5ppekava ette n\u00e4eb.<\/p>\n\n\n\n<p>\u201eArvan, et \u00fcleminek eestikeelsele \u00f5ppele oli vajalik samm, sest\u00a0see\u00a0aitab \u00f5pilastel \u00fchiskonnaelus paremini toime tulla. Siiski oleks v\u00f5inud \u00fcleminekuks rohkem aega anda\u00a0\u2013 meile on suur proovikivi uussisser\u00e4ndajate l\u00f5imimine, kellel pole varem kokkupuudet eesti keelega olnud,\u201c t\u00f5deb Braziulene.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Koolid ja lapsevanemad vajavad lisatuge<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Koolijuhid tunnistavad, et on olnud keeruline leida \u00f5petajaid ja spetsialiste, kes valdaksid v\u00e4ga heal tasemel eesti ja m\u00f5nes ametis ka vene keelt, et aidata\u00a0hariduslike erivajadustega v\u00f5i\u00a0uussisser\u00e4ndajatest\u00a0\u00f5pilasi ja nende peresid.\u00a0Vaja oleks\u00a0lisaraha tugiteenuste,\u00a0individuaalsete \u00f5pper\u00fchmade\u00a0ja eestikeelsete \u00f5ppek\u00e4ikude\u00a0jaoks.<\/p>\n\n\n\n<p>Koolid ootavad, et \u00f5petajate keelekoolitused j\u00e4tkuksid ning \u00f5ppekirjanduse koostamisel m\u00f5eldaks ka eesti keelt teise keelena\u00a0r\u00e4\u00e4kivatele\u00a0\u00f5pilastele\u00a0\u2013 \u00f5ppevara v\u00f5iks olla ilusas\u00a0ja kergesti m\u00f5istetavas\u00a0keeles. Endiste venekeelsete koolide k\u00f5rval\u00a0vajavad muutustega kohanemiseks\u00a0abi ka pered.<\/p>\n\n\n\n<p>Eelmisel aastal ilmus\u00a0eesti keele (v\u00f5\u00f5rkeelena)\u00a0professori\u00a0Birute\u00a0Klaas-Langi kakskeelne teatmik \u201eMinu laps \u00f5pib eesti keeles\u201c, mis on\u00a0m\u00f5eldud\u00a0vene v\u00f5i ukraina\u00a0kodukeelega vanematele, kelle laps alustab lasteaias v\u00f5i koolis eestikeelset \u00f5pet.<\/p>\n\n\n\n<p>Ideid ja materjali,\u00a0sh\u00a0kogemuslugusid raamatu jaoks koguti lapsevanematelt\u00a0koost\u00f6\u00f6s Tartu linnaga korraldatud kohtumistel. Et Klaas-Lang on mitmendat aastat ka\u00a0Eesti\u00a0Teaduste Akadeemia eesti keele ja eesti keele \u00f5petuse teemaprofessor, sai ta uurimist\u00f6\u00f6d laiendada Tallinna ja Ida-Virumaalegi.<\/p>\n\n\n\n<p>Raamatu peamine eesm\u00e4rk on tutvustada vanematele arusaadavalt ja lihtsalt mitmekeelsuse olemust,\u00a0seda,\u00a0kuidas laps keeli omandab, kuidas toimub \u00f5pe teises keeles ja kuidas vanemad saaksid k\u00f5ige paremini eesti keeles \u00f5ppivale lapsele toeks olla\u00a0\u2013 ja\u00a0ka\u00a0selgitada, miks on Eestis vaja osata eesti keelt.<\/p>\n\n\n\n<p>\u201eNeed on p\u00f5hilised k\u00fcsimused, mida lapsevanemad 2023. aasta kevadel ja hiliss\u00fcgisel Tartus toimunud arutelu\u00f5htutel esitasid ja mille \u00fcle arutlesime. Segadust ja arusaamatust oli tookord palju, sest eestikeelsele\u00a0\u00f5ppele\u00a0\u00fclemineku kohta hangiti infot\u00a0peamiselt\u00a0sotsiaalmeediast,\u201c \u00fctleb Klaas-Lang.<\/p>\n\n\n\n<p>Eestis on venekeelne v\u00e4hemus saanud aastak\u00fcmneid omakeelset haridust ja neil on olnud ootus, et ka nende lapsed saavad\u00a0sama. \u00dcle Eesti on muukeelsetes lasteaedades seni tihtilugu\u00a0arvatud, et laps peaks enne \u00f5ppima selgeks oma emakeele,\u00a0seej\u00e4rel\u00a0saab vaadata, kas j\u00f5uab talle enne kooli ka eesti keelt tutvustada.<\/p>\n\n\n\n<p>N\u00fc\u00fcd on lapsevanematel ja lasteaedadel tekkinud eesti keele vastu suur huvi ja kaldutakse lausa lapse kodukeele arengu unarusse j\u00e4tmisesse. \u201eEelmisel aastal kuulsin juba selliseid n\u00e4iteid, kus lasteaed teatas, et j\u00f5ulust alates l\u00f5petatakse viimane venekeelne huviring \u00e4ra ja r\u00e4\u00e4gitagu lastega kodus ka eesti keeles. See ei ole ka \u00f5ige ega teadusp\u00f5hine seisukoht,\u201c arvab Klaas-Lang.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Kool v\u00f5iks olla<\/strong><strong>\u00a0<\/strong><strong>keeleoaas<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Professor\u00a0Klaas-Langi s\u00f5nul peaks lasteaedadest ja koolidest kujunema kohad, kus juhendatud tegevuste ja tundide ajal r\u00e4\u00e4gitakse eesti keeles, aga n\u00e4iteks vahetunnis\u00a0s\u00f5pradega r\u00e4\u00e4kida v\u00f5ib ikka oma keeles.<\/p>\n\n\n\n<p>\u201e\u00dcks vanemate hirm ongi see, et kui laps hakkab eesti keeles \u00f5ppima, kas temast saab siis eestlane ja ta kaotab oma kultuuriidentiteedi.\u00a0Aga inimestel v\u00f5ib olla ju mitu identiteeti ja kool ei saa toimida teistel alustel kui muu maailm. Jah, laps \u00f5pib eesti keeles, aga tal on endiselt oma taust: vene, ukraina, leedu, l\u00e4ti\u00a0\u2013\u00a0vahet ei ole, k\u00f5ik need on \u00fchtmoodi v\u00e4\u00e4rtuslikud.\u201c<\/p>\n\n\n\n<p>K\u00f5ige rohkem on eestikeelsele\u00a0\u00f5ppele\u00a0\u00fcleminekul kardetud seda, et koolide akadeemiline tase langeb.\u00a0T\u00f5si, PISA uuringute\u00a0tulemused on n\u00e4idanud, et\u00a0Eestis pakutakse maailma parimat venekeelset haridust, kuid selle tase j\u00e4\u00e4b eestikeelsest keskmiselt \u00fche \u00f5ppeaasta v\u00f5rra maha.\u00a0\u00d5ppekeele muudatus v\u00f5iks seega venekeelseid\u00a0koole hoopiski\u00a0edasi\u00a0aidata.<\/p>\n\n\n\n<p>Ka vanemate ootused koolile v\u00f5ivad erineda. \u201eVenekeelsest kodust p\u00e4rit lapse vanem tunneb, et ta vastutab isiklikult oma lapse \u00f5pitulemuste eest. Ta arvab, et peab \u00f5htul p\u00e4rast kooli lapsele \u00f5ppet\u00fckid vene keelde t\u00f5lkima, koos lapsega \u00e4ra \u00f5ppima, tagasi t\u00f5lkima ja laps tuubib siis \u00f5ppesisu eesti keeles p\u00e4he. Ta\u00a0kardab, et koormus l\u00e4heb nii m\u00f5lema jaoks liiga suureks\u00a0v\u00f5i et ei ole piisavalt raha, et kodu\u00f5petajale maksta,\u201c nendib Klaas-Lang.<\/p>\n\n\n\n<p>Eesti koolikultuuris ja -s\u00fcsteemis on vastutus tulemuste eest eelk\u00f5ige koolil, mitte vanematel.\u00a0Kool pakub lapsele ainekonsultatsioone, j\u00e4lgib arengut, korraldab huviringe. P\u00e4he\u00f5ppimise\u00a0asemel on t\u00e4htsad anal\u00fc\u00fcsiv\u00f5ime ja arusaamine ning viimastel aastatel on valdavaks saanud idee, et v\u00f5imalikult paljud \u00fclesanded v\u00f5iks algklassides parimal juhul \u00e4ra teha koolis, et laps saaks koju j\u00f5udes puhata ja m\u00e4ngida.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>\u00d5ppida oleks parem r\u00fchmades<\/strong><strong>\u00a0<\/strong><strong>ja vead olgu lubatud<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Uuringud ning \u00f5petajate ja \u00f5ppijate kogemused n\u00e4itavad, et keele\u00f5pe on k\u00f5ige t\u00f5husam v\u00e4ikeses r\u00fchmas. Sama p\u00f5him\u00f5te kehtib tegelikult igasuguse \u00f5ppet\u00f6\u00f6\u00a0kohta. Oleks ideaalne, kui ka eesti keelele \u00fcle l\u00e4inud koolides oleksid v\u00e4iksemad klassid v\u00f5i v\u00e4hemalt \u00f5pir\u00fchmad.\u00a0Piiri seab aga \u00f5petajate, ruumide ja raha nappus.<\/p>\n\n\n\n<p>Tallinna \u00dclikoolis uuriti professor Reili Arguse t\u00f6\u00f6r\u00fchmas mitme aasta jooksul kooliteed alustanud lapsi: \u00fched tulid kooli v\u00e4ga hea, teised puuduliku v\u00f5i\u00a0peaaegu\u00a0olematu eesti keele oskusega. Kaks aastat hiljem oli algse hea keeleoskusega \u00f5pilastel\u00a0toimunud peaaegu taandareng, sest \u00f5petajate t\u00e4helepanu l\u00e4ks klassis neile, keda tuli rohkem aidata.<\/p>\n\n\n\n<p>\u201eSeda vaadates toetan mina k\u00fcll ideed\u00a0\u00f5petada v\u00f5imaluse korral nn tempor\u00fchmades\u00a0\u2013 ettevalmistus on ju \u00f5pilastel v\u00e4ga erinev. Aga r\u00fchmad v\u00f5iks olla muutuvad, et arvestada \u00f5pilase edusammudega. Ehk saaks siis p\u00f5hikoolis veidi hiljem juba k\u00f5iki koos \u00f5petada,\u201c\u00a0m\u00f5tiskleb Klaas-Lang.<\/p>\n\n\n\n<p>Selleks oleks aga vaja leida ebatraditsioonilisi lahendusi. Soomes ja ka mujalgi on r\u00fchmade asemel klassides abi\u00f5petajad, uussisser\u00e4ndajatele\u00a0v\u00f5imaldatakse esimesel aastal ka eraldi v\u00e4ga intensiivset keele\u00f5pet, liikumine\u00a0ja loometegevus toimuvad\u00a0koos\u00a0\u00fclej\u00e4\u00e4nud klassiga. L\u00e4ti koolidel ja lasteaedadel on tihe keelek\u00fcmbluskoost\u00f6\u00f6 lapsevanemate ja peredega.<\/p>\n\n\n\n<p>\u201eMeie saaksime v\u00e4hemalt\u00a0Ida-Virumaal koolides rohkem Narva kolled\u017ei\u00a0\u00f5petajakoolituse\u00a0\u00fcli\u00f5pilasi rakendada. Nii palju, kui ma kuulnud olen, oleksid nad ka ise sellest huvitatud,\u201c\u00a0lisab\u00a0Klaas-Lang.<\/p>\n\n\n\n<p>Muuta tuleb ka\u00a0arusaama, et k\u00f5ik v\u00e4lja\u00f6eldu peab kohe grammatiliselt korrektne olema. Vene koolidest eestikeelsesse \u00fclikooli tulevad tudengid ei julgegi sageli alguses suud lahti teha. Kui nad on aga oma korrektse lause v\u00e4lja m\u00f5elnud, on jutt juba ammu edasi liikunud.<\/p>\n\n\n\n<p>\u201eKeele puhul tasub kohe harjutama hakata, kuidas end selgeks teha. Kui esimese korraga aru ei saada, tuleb uuesti proovida.\u00a0Ma olen absoluutselt n\u00f5us, et vigadeta ei ole v\u00f5imalik keelt \u00f5ppida.\u00a0Mina \u00f5ppisin inglise keelt samamoodi.Muide, 1980-ndate l\u00f5pus, kui esimesed v\u00e4lismaalased Tartu \u00dclikooli tulema hakkasid, oli huvitav aeg: meie vene v\u00f5i muu emakeelega \u00f5ppijad ei osanud inglise, v\u00e4lismaalased j\u00e4lle vene keelt, nii et \u00fchiseks suhtluskeeleks sai eesti keele intensiivkursustel juba paari n\u00e4dalaga eesti keel!\u201c meenutab\u00a0Klaas-Lang.<\/p>\n\n\n\n<p>\u00dcleminek eestikeelsele\u00a0\u00f5ppele\u00a0algas\u00a0seni vene- v\u00f5i mitmekeelsetes lasteaedades\u00a0ning\u00a0esimestes ja neljandates\u00a0klassides 2024.\u00a0aastal\u00a0ning koalitsioonileppe\u00a0j\u00e4rgi\u00a0kestab see\u00a02030. aastani. J\u00e4rgmisel neljal aastal n\u00e4eb eestikeelse hariduse tegevuskava ette riigieelarvest lisainvesteeringute taotlemist umbes 300\u00a0miljoni euro v\u00e4\u00e4rtuses.\u00a0Lisaks\u00a0panustab riik eesm\u00e4rgi saavutamiseks\u00a0ligikaudu\u00a046\u00a0miljonit eurot Euroopa Liidu t\u00f5ukefondide\u00a0raha.<\/p>\n\n\n\n<hr class=\"wp-block-separator has-alpha-channel-opacity\">\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\"><strong>Minister: v\u00e4ga erineva keeleoskusega laste \u00fchte klassi panemine ei ole pedagoogiliselt \u00f5ige<\/strong><\/h2>\n\n\n\n<p><strong>Eestikeelsele \u00f5ppele \u00fcleminekust r\u00e4\u00e4kides keskendutakse peamiselt sellele, kuidas muukeelsed lapsed eesti keeles \u00f5ppimisega hakkama saavad. Eesti laste vanemad kardavad aga, et mitmekeelses keskkonnas kannatab nende laste emakeeleoskus. \u00d5petajad kurdavad, et eesti keeles \u00f5petamine ema- ja v\u00f5\u00f5rkeelena vajab teistsugust metoodikat. Kuidas haridusministeerium neid muresid aitab lahendada?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<figure data-wp-context='{\"imageId\":\"69dedeef42a54\"}' data-wp-interactive=\"core\/image\" data-wp-key=\"69dedeef42a54\" class=\"wp-block-image alignleft size-large wp-lightbox-container\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1024\" height=\"683\" data-wp-class--hide=\"state.isContentHidden\" data-wp-class--show=\"state.isContentVisible\" data-wp-init=\"callbacks.setButtonStyles\" data-wp-on--click=\"actions.showLightbox\" data-wp-on--load=\"callbacks.setButtonStyles\" data-wp-on-window--resize=\"callbacks.setButtonStyles\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/UKS-KUSIMUS-Kristina-Kallas-Haridus-ja-Teadusministeerium-1024x683.jpeg\" alt=\"\" class=\"wp-image-513\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/UKS-KUSIMUS-Kristina-Kallas-Haridus-ja-Teadusministeerium-1024x683.jpeg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/UKS-KUSIMUS-Kristina-Kallas-Haridus-ja-Teadusministeerium-300x200.jpeg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/UKS-KUSIMUS-Kristina-Kallas-Haridus-ja-Teadusministeerium-768x512.jpeg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/UKS-KUSIMUS-Kristina-Kallas-Haridus-ja-Teadusministeerium-1536x1024.jpeg 1536w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/UKS-KUSIMUS-Kristina-Kallas-Haridus-ja-Teadusministeerium.jpeg 1600w\" sizes=\"auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px\"><button class=\"lightbox-trigger\" type=\"button\" aria-haspopup=\"dialog\" aria-label=\"Enlarge\" data-wp-init=\"callbacks.initTriggerButton\" data-wp-on--click=\"actions.showLightbox\" data-wp-style--right=\"state.imageButtonRight\" data-wp-style--top=\"state.imageButtonTop\">\n\t\t\t<svg xmlns=\"http:\/\/www.w3.org\/2000\/svg\" width=\"12\" height=\"12\" fill=\"none\" viewbox=\"0 0 12 12\">\n\t\t\t\t<path fill=\"#fff\" d=\"M2 0a2 2 0 0 0-2 2v2h1.5V2a.5.5 0 0 1 .5-.5h2V0H2Zm2 10.5H2a.5.5 0 0 1-.5-.5V8H0v2a2 2 0 0 0 2 2h2v-1.5ZM8 12v-1.5h2a.5.5 0 0 0 .5-.5V8H12v2a2 2 0 0 1-2 2H8Zm2-12a2 2 0 0 1 2 2v2h-1.5V2a.5.5 0 0 0-.5-.5H8V0h2Z\"><\/path>\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button><figcaption class=\"wp-element-caption\">Kristina Kallas. Foto: Haridus- ja Teadusministeerium<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p>Lastevanemate mure ja hirm muutuse ees on arusaadav, aga mingit kinnitust, et eesti laste keeleoskus kannatab, meil ei ole. Narvas on \u00fcle 30\u00a0aasta toiminud eesti g\u00fcmnaasium, kus umbes 80%\u00a0\u00f5pilaste kodukeel on vene keel. Vaatamata sellele, et Narvas ei ole eriti v\u00f5imalik eesti keeles r\u00e4\u00e4kida, on g\u00fcmnaasiumist v\u00e4lja kasvanud v\u00e4ga head eesti keelt k\u00f5nelevad noored. Vene kodukeelega laste suur hulk ei ole seal eesti kodukeelega laste keeleoskust m\u00f5jutanud.<\/p>\n\n\n\n<p>Seda \u00f6eldes annan ma endale v\u00e4ga h\u00e4sti aru, et klassi ees oleva \u00f5petaja jaoks on v\u00e4ga erineva keeleoskusega laste suur hulk t\u00f5sine probleem.<\/p>\n\n\n\n<p>Ka seadus \u00fctleb, et klasside komplekteerimisel ja \u00f5ppe korraldamisel tuleb arvestada laste vajadustega. Keeleoskus on t\u00e4pselt samasugune vajadus nagu n\u00e4iteks kuulmise v\u00f5i n\u00e4gemisega seotud erivajadus. Kui laps vajab oma keeleoskuse arendamisel erituge, ei tohi teda panna olukorda, kus ta seda ei saa.<\/p>\n\n\n\n<p>Oleme kohalikele koolipidajatele saatnud juhised, mida sellisel puhul teha. Kui lapsi, kes eesti keelt ei valda, on klassis paar-kolm, saab neile anda individuaalset erituge, aga kui neid lapsi on 20, tuleks komplekteerida eraldi klass v\u00f5i \u00f5pper\u00fchm.<\/p>\n\n\n\n<p>\u00dcleminekut soodustavad toetused ei puuduta ainult nn\u00a0\u00fcleminekukoole. Eestikeelsed koolid, kus on muukeelseid lapsi v\u00e4hemalt 15%, saavad taotleda lisaraha oluliselt suuremas summas kui koolid, kus selliseid lapsi ei ole. Ja see ei puuduta ainult koole, vaid ka lasteaedu.<\/p>\n\n\n\n<p>Selle lisaraha eest on v\u00f5imalik v\u00f5tta lisa\u00f5petaja, tugi\u00f5petaja, abi\u00f5petaja, teha v\u00e4iksemad \u00f5pper\u00fchmad ja j\u00e4rgida nii pedagoogiliselt \u00f5iget metoodikat. V\u00e4ga erineva keeleoskuse tasemega laste \u00fchte klassi panemine ja teistega sama metoodika j\u00e4rgi \u00f5petamine ei ole pedagoogiliselt \u00f5ige.<\/p>\n\n\n\n<p>Oleme proportsionaalselt suurendanud \u00f5ppekohtade arvu nendel \u00f5petajakoolituse erialadel, kus valmistatakse ette keelek\u00fcmbluse v\u00f5i l\u00f5imitud aine- ja keele\u00f5ppe metoodika j\u00e4rgi \u00f5petajaid. \u00d5petan ise Narva kolled\u017eis mitmekeelse \u00f5ppe korraldamist. Ka teistel \u00f5petajakoolituse erialadel peaks olema sees l\u00f5imitud keele\u00f5ppe metoodika v\u00e4hemalt baasteadmiste tasandil, et muukeelseid lapsi paremini \u00f5petada.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-text-align-right\"><em><strong>Kristina Kallas<\/strong>, haridus- ja teadusminister, T\u00dc Narva kolled\u017ei mitmekeelse hariduse teadur<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>M\u00f6\u00f6dunud aastal\u00a0anti t\u00e4isk\u00e4ik\u00a0reformile, millest on r\u00e4\u00e4gitud\u00a0aastak\u00fcmneid:\u00a0septembris alustasid esimeste\u00a0ja neljandate\u00a0klasside \u00f5pilased\u00a0k\u00f5ikjal Eestis\u00a0kooliaastat eesti keeles. Lasnam\u00e4e P\u00f5hikool palus eelmise aasta alguses eestikeelsele\u00a0\u00f5ppele\u00a0\u00fcleminekul ajapikendust\u00a0\u2013 nagu ka Narva koolid ja lasteaiad, ent Lasnam\u00e4el \u00f5pivad haridusliku erivajadusega lapsed.\u00a0Kooli direktor Milena Pogodajeva r\u00e4\u00e4gib\u00a0n\u00fc\u00fcd, 2025. aasta algul,\u00a0et &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":689,"featured_media":509,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[3,15],"tags":[],"class_list":["post-324","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-aktuaalne","category-aktuaalne-aktuaalne"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/324","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/689"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=324"}],"version-history":[{"count":9,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/324\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":588,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/324\/revisions\/588"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/509"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=324"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=324"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=324"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}