{"id":285,"date":"2025-02-13T01:27:00","date_gmt":"2025-02-12T23:27:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/?p=285"},"modified":"2025-02-21T12:21:19","modified_gmt":"2025-02-21T10:21:19","slug":"teaduskeel-tahab-turgutamist","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/teaduskeel-tahab-turgutamist\/","title":{"rendered":"Teaduskeel tahab turgutamist"},"content":{"rendered":"<p><strong>Sel kuul, kui t\u00e4histame Eesti iseseisvusp\u00e4eva ja hoo saab sisse eesti raamatu aasta, tasub m\u00f5tiskleda, kas eesti keel on oma kodus t\u00f5epoolest peremees\u00a0\u2013 v\u00f5i on ta pelgalt suiline, kes murrab k\u00fcll t\u00f6\u00f6d teha, aga t\u00e4htsate asjade otsustamisest j\u00e4\u00e4b k\u00f5rvale.<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Kolm aastat tagasi alanud t\u00e4iemahuline s\u00f5da Ukrainas tuletas valusalt meelde, et k\u00e4ttev\u00f5idetud iseseisvus ei p\u00fcsi enesestm\u00f5istetavalt. Hakkasime uuesti pingutama \u2013 muu hulgas selle nimel, et kogu Eesti oleks keeleliselt iseseisev ja \u00fchtne. Mullu j\u00f5ustus l\u00f5puks aastak\u00fcmneid oodatud keelereform koolides ja lasteaedades.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p>N\u00fc\u00fcdseks on \u00fcleminek eestikeelsele \u00f5ppele kestnud pool aastat. Kuidas meil sellega l\u00e4heb, v\u00f5ib lugeda siit. Aga olgem ausad \u2013 keel ei p\u00fcsi elus paberil s\u00f5nastatud reformikavade abil. Kui noored tajuvad eesti keelt pelgalt \u00f5ppevahendina, ent nende tegelik m\u00f5ttemaailm ja igap\u00e4evane infov\u00e4li on inglis- v\u00f5i venekeelne, siis milles seisneb v\u00f5it? Keel ei ole monument, see on voolav, elav organism, mille eluj\u00f5ud s\u00f5ltub tema kasutamisest.<\/p>\n\n\n\n<p>Seda eluj\u00f5udu tuleb turgutada ka \u00fclikoolides. Ometi v\u00f5ib doktorit\u00f6id lugedes vahel tunduda, et eestikeelsed kokkuv\u00f5tted justkui polegi t\u00f6\u00f6 osa, vaid \u00fcks kohustuslik v\u00e4het\u00e4htis t\u00f5lkepeat\u00fckk. Kuidas hoida ja ergastada meie teaduskeelt, selle \u00fcle arutlevad selles numbris \u00fclikooli keeletoimetajad.<\/p>\n\n\n\n<p>Kas hariduskeel \u00fcksinda aga kindlustab eesti keele p\u00fcsimise loovuse, teaduse ja kultuuri keelena? Millises keeles unistab, arutleb, loob ja vaidleb noor p\u00f5lvkond? Eesti raamatu aasta, mis pole mitte lihtsalt aukartust \u00e4ratav s\u00fcmboolne s\u00fcndmus, annab v\u00f5imaluse arutleda mineviku, oleviku ja tuleviku \u00fcle, m\u00f5testada eesti kirjandust ning elavdada eesti keelt.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p>Kui kirjandus j\u00e4\u00e4b vaid kultuurip\u00e4randi ja haridusprogrammi eksponaadiks, ent noored otsivad lugemiseks midagi p\u00e4riselt k\u00f5netavat mujalt, siis ei ole k\u00fcsimus ainult eesti keele p\u00fcsimises, vaid selle eluj\u00f5ulisuses.<\/p>\n\n\n\n<p>Keel kas elab ja areneb v\u00f5i sureb aeglaselt omaenese mugavustsooni. Meie \u00fclesanne ei ole ainult kinnitada, et eesti keel on olemas. Meie \u00fclesanne on tagada, et see oleks tuleviku keel, mitte mineviku monument. Eeskujuks olgu meile siin l\u00e4inud sajandi algupoole suurmehed, nagu kirjutab Rahvusm\u00f5tte auhinna v\u00e4rskeim Krista Aru oma essees.<\/p>\n\n\n\n<p>\u201ePegasuse\u201c rubriigis paneb t\u00e4pi i peale emeriitprofessor J\u00fcri Talvet, kes meenutab meile Gustav Suitsu luuletust eestikeelse \u00fclikooli avaaktuselt aastast 1919.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Sel kuul, kui t\u00e4histame Eesti iseseisvusp\u00e4eva ja hoo saab sisse eesti raamatu aasta, tasub m\u00f5tiskleda, kas eesti keel on oma kodus t\u00f5epoolest peremees\u00a0\u2013 v\u00f5i on ta pelgalt suiline, kes murrab k\u00fcll t\u00f6\u00f6d teha, aga t\u00e4htsate asjade otsustamisest j\u00e4\u00e4b k\u00f5rvale. Kolm &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":689,"featured_media":286,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[4,24],"tags":[],"class_list":["post-285","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-arvamus","category-juhtkiri"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/285","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/689"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=285"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/285\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":353,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/285\/revisions\/353"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/286"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=285"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=285"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=285"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}